Väiketraktori haagis
#41

Palun tungivalt Daffi postitust mitte kustutada, seal on head õppematerjali tegelikult. Näiteks kaval viis teha UAZ haagis oluliselt tarvitamiskõlbulikumaks: https://fermer.ru/comment/1074405524#comment-1074405524 . Pange tähele komplektis oleva ülekasvanud aiatraktori avatava tagaakna lahendustSmile

Silindri käigukordistil on kaks eelist: väike paigalduskõrgus (samas vajab paigalduspikkust!) ja võimalus kasutada kahepoolse toimega hüdrosilindrit, mis võimaldab kasti jõuga ka alla tuua. No ja kolmas oluline eelis: saada kolvikäigust pikemat töökäiku, oli oluline anno 1975, kui teleskoope polnud saada. Anno 2024  ei näe ma üldse põhjust jännata säärase liigendisüsteemiga olukorras, kus kasutatud teleskoobi saab 150€ ja isegi  uus poola "hiinakas" ei maksa miljonit enam.

Muide, tavalise silindri käigupikkust saab ka "lisada", kui panna see tavapärase "tõukan taha" asendi asemel hoopis ettepoole kaldu, "tõukan ette" asendisse. Kuna kasti põhja küljes olev silindri kinnitus liigub kallutamise lõppfaasis olulisel määral tahapoole, saame kümmekond kraadi lisakaldenurka lihtsalt geomeetria abiga. Olen selle triki ühele Poola kärule kunagi teinud ja saime algse 42-kraadise kallutuse 760 mm käiguga silindri juures 56 peale. Kallutamiseks vajalik rõhk kukkus ka veidi - väsinud russi hüdropump, mis originaali ilma põhjagaasita raamist lahti ei saanud mullakoormaga, suutis uue asendi juures juba keskmistel pööretel kastile tuule alla teha. Silindri algasendi kaldenurga muutus jäi kindlasti alla 10 kraadi.
Vasta
#42

(24-02-2024, 19:05 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(24-02-2024, 14:59 PM)metsakohin Kirjutas:  
(24-02-2024, 13:46 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(24-02-2024, 09:20 AM)huvi5 Kirjutas:  
(23-02-2024, 15:14 PM)PlyVal64 Kirjutas:   VÄRSKE kraam väga hea hinnaga ja tugev asi, sellise kallama panemine DIYna on ka igati loogiline. Aga mis maksma läheks? (edastasin ka Sõbrale, vaatab mis arvab Big Grin )
hind ongi hea, sest seda sa kallama ei pane mitte mingi moega. Juba eos on laadimiskõrgus liiga suur. Kui sinna veel vaheraam lisada siis on 2pts4 vb madalam isegi.
Mina vaatan seda sellise pilguga, et antud raha eest saab DIY-tegelane ülikorraliku portedefga kasti, ülitugeva tiisli ja ülikorralik usilal ratastega. Hetkel on nad omavahel kokku keevitatud mis on väike mure Big Grin Edasi ongi inseneeria! Sõber ongi maaal, vaatas ka ja arvas et "Liiga raske ümber teha" kusjurue soleks meil tõesti KÕIK oskused ja tööriistad olemas, puudu oleks vaid soe ruum. Raha taha ka ei jääks... Lööd aga kokku tööaja. LISAmetrjalid mida ei ole pasahunnikust võtta (ja see on Eestis suur probleem need õudsad pasalod majade ümber tegelikutl!) ja tulemus ongi see et osta on odavam! Tooriku või spetsiifiliseks vajaduseks haagsie saaks imeodavalt kätte aga... See on veel eriti ägeda paatinaga, lakid pärast pinnarooste ja originaalkirjad üle ja saadki ülisstiilse asja mis ei ole ei kole ega rögisev romu.
Õpetlane oma vanas "headuses" tagasi. Kõigepealt uuri järele, mis on selle ülikorraliku kasti alusraami mass, mida on sellega veetud, kus on seda hoitud ja nüüd tuleb maasikas tordi peal, kas sellel kastil on ka arvestatav põhi ja eraldi raam. Ärme arvesta tööd ja aega, lisame juurde ainult olemasoleva veduki massi Cool
Kas on siin keegi õpetanud sind paati ehitama?
Järgmine maakas kraaksatas ja ARVAB, et linnamees ei tea 1-teljelist sitalaoturit РОУ-4??? Teab. 4-tonnine sitalaotur kaalus koso mehhanismidega äkki 1600 kilo, müüdava eluskaal võisk olal 1100 kilo lähedal. See on siis puhas raua kaal. Aga ÜLLATA siis oma ARVUTSUTEGA! Mina TEAN, sina plädised.  MA TEAN, et sellien DIY on MÕTTETUS ja püüan ka omi Sõpru pidevalt sellest eemal hoida! Siin tuleb see ikka ja jälle välja: igasuguste pasaladude peremehed arvavad ennast teab-mis insenerid ja tegijad oelvat! No EI OLE! Miski sita kokku keevitamine on üks asi, TÖÖTAV lahendus on teine! Õnneks Sõber sai seekord ka ise aru et DIY oleks debiilsus. Aga SÕBRAD selelsk ongi ,et ku iTA tahab, ma otsin Talle absurdust et siis maapeale tagasi tuua. Küsis nõu, annan nõu. 
PS: veesõiduk on kordi keerulisem kui sinu sitalaotur! Selle juurde käib ka VASTUTUS millest maakad mõmmigi vist ei jaga. Ausaõna, masendav põmmpeade kaader on siia jäänud.

Priit, millest selline frustratsioon? Kas õlu ei maitse vabariigi aastapäeval hästi?

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina kaitseväele.
Vasta
#43

Paugu küsimus jääb vähemalt esialgu vastusea - Priit puhkab siin ärplemisest kuukese. Ehk saab terveks. Või leiab mõne toreda koha, kus labane sõim ja sildistamine on ok.
Äkki hakkab isegi tehnikast vahutamise asemel tegusid tegema.
Vasta
#44

Ei ole otseselt haagis aga vanast golfist tegin sellise nö vaesemehe utv. Põka järgi kasutan naabrimehe 2pts2 aga golfiga talupeal asju vedada on vähe kiirem, mugavam ja murukamarat rikub ka vähem.
[Pilt: 20230624-150351.jpg]

[Pilt: 20230726-114415.jpg]

[Pilt: 20230706-214000.jpg]

[Pilt: 20230623-144639.jpg]
Vasta
#45

Kindlasti saab paremini teha, mul suurt vaja polnud, pealegi mahtus see ilusti kõrvalhoone vundamendi vahele ja sai kogu täide vähese füüsilise jõuga kohale. Üks pilt ütleb rohkem kui sada sõna.
Kallutamise algus on natuke vaevaline, aga seni on kõike veetud, kive, kände, pinnast, liiva ja kildu, ikka nii palju kui mahub ja kuhi ka peale. Maha ka kõik saadud.  Põhi on osside teravilja punkri plekist.
[Pilt: attachment.php?aid=87016]

Haakimise viisin veduki tagasillast natuke eemale, on tagurdada pisut parem.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#46

Sild on zubriku alt?
Vasta
#47

Tegelikult on vist MAZ, suht sama iseenesest. Rattarummud on ümber puuritud, viielt augult neljale. Silinder kahepoolne, et alla ka tuleks.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#48

(25-02-2024, 16:48 PM)metsakohin Kirjutas:  Tegelikult on vist MAZ, suht sama iseenesest. Rattarummud on ümber puuritud, viielt augult neljale. Silinder kahepoolne, et alla ka tuleks.

Zubrjonok ongi maz-8114 või modifikatsioon. Mosse ratastega ja lehtvedrudega.

See, mida sina mõtlesid, oli vist MMZ - keerdvedrude ja ziguli ratastega.

Silla tugevdasid millegi peale keevitamisega ära, või on tehasest piisavalt tugev, kui raam on, nagu pildil, nelinurk?
Vasta
#49

Ikka lehtvedrud, nende asemele sai karbist lõigatud rööpkülikud. Silinder ei kinnitu sillale, vaid eraldi talale, see on rööpkülikute vahel ja seotud ka keskelt alusraami tagumise talaga. Algsele raamile on juurde lisatud lappidega 40*40 nelikant. Eks ta üks lipp-lipi peal ole. Peale esimest ränka suve sai tiisel ka tugevduse alla. Paras oleks raam alates 40*80 mm, kasti raamiks piisab vähemast ka ja peoga nurki igale poole. Sild on nii, nagu oli, originaalsete kammitsatega all.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#50

Lisan ka oma tagasihoidliku kommentaari, sest olin mõned aastad tagasi täpselt sama valiku ees. Ja vägagi kaua sai kopikat veeretatud ning erinevaid variante kaalutud. Alates ehitamisest kuni kallite kodumaiste haagisteni.

Kui käru läheb kodusesse majapidamisse ja peaasjalikult üldiste majapidamistööde teostamiseks, siis on väga tähtis, et:

1. Käru oleks võimalik füüsiliselt ise lükata ning teisaldada. Alguses tundub, et see ei ole vajalik, aga tegelikkuses on ikka küll ja vägagi. Kui traktor on parasjagu kinni või kui tahad traktoriga kärule midagi tõsta või lihtsalt käru kümmekond meetrit eemale teisaldada. Ja tihti on haakes midagi sellist, mille lahtiühendamine on tülikas.

2. Kodumajapidamise kärul võiksid olla kõrgemad ported, mis on kõik alla lastavad ning teisaldatavad. Kaubandusketi kärudel on porte kõrgust 30cm, heal juhul 40cm. Peaks olema vähemalt 50cm, et ka kergemast kandamist (nt puuoksad) kannataks koorma peale laduda nii, et need seal ka püsivad. Maha võetud portedega hea mobiilne tööplatvorm.

3. Kallutamine kolme külge. Kerge väiketraktoriga väga oluline lisafunktsioon, sest rakse kärguga kannakat tehes või kuhugi tagurdades ei käi jõud enam üle. Küljele kallutava käruga lased hooga ja sirge seljaga õige kohani ja kallad küljele välja. Edasi on juba lihtsam. Kui kinni jääd (st. käru ära vajub), siis taha kallutus on nuhtlus. Küljele välja ning minema.

4. Kasti põhi kindlasti metallist ja kallutusnurk piisav, et niiske kleepuv kandam (nt muld) maha tuleks. P.3 juurde tagasi pöördudes - küljele kallutus annab suurema kallutusnurga.

5. A-kujuline raam - kergem, tugevam ja talub rohkem lõhkumist. Ka on hea raami otsa peale midagi kinnitada. Kasvõi tööriistakast.

Mina läksin kõiki oma plusse ja miinuseid kokku lüües lõpuks tundmatu (ilmselt vist Hiina) "odavtoote" teed. Täpsemalt siis ostsin selle, kollases värvitoonis nagu viimasel fotol. Maanteelegaalne ja registreeritav.

[Pilt: 158698595.jpg]

[Pilt: 158698571.jpg]

[Pilt: 158698584.jpg]

Tänaseks peetud kaks aastat. Lõhkuda on saanud kõvasti. Muuhulgas veetud ca 50 koormat rasket paekivi - portedeni täis ja seejärel kuhi peale. Raam vibus, kui koorem peal. Kannatas kõik ära ning raam siiani okei ja kõverust sisse pole jäänud ega ka muid deformatsioone pole tähendanud.

Plussid, mis kogetud: 
- hea kasti suurus (2,5x1,5 meetrit), sileda plekist põhjaga
- hea porte kõrgus (50cm), ported ise on väga-väga tugevad
- kõik porte küljed teisaldatavad, kolmest küljest alla lastavad
- A-raam
- kerge ja jõuab ise lükata
- reguleeritav haakesilma kõrgus
- kannatab väga rasket koormat vedada
- kallutav kolme külge
- hea ja kõrge mätaste-kändude vahel/peal sõitmiseks
- tugev, kuid aeglane silinder

Miinused:
- raam on õhukesest materjalist ning paindub (üle)koorma all, koorem maha, siis jälle okei - ilmselt on sellega arvestatud
- portede allosas puuduvad äravoolud... vaja alla augud puurida, et vesi välja saaks, mõnes kohas ka raam sama probleemiga
- ühepoolse töösilindriga kallutus
- taha kallutamisel läheb porte alumine äär täpselt maaga tasa, tuleb ettevaatlik olla - testitud, et konstruktsioon kannatab ka lõhkumist
- pehmel pinnasel peab taha kallutamisega olema ettevaatlik, et käru kummuli ei keera (ei ole otseselt selle käru miinus, vaid üleüldine asi mida tuleb tähele panna)
- tugiratas ees on tavalise auto kerghaagise konstruktsiooniga... tuleb alati tähelepanelik olla, et kohapealt startides oleks transpordiasendis
- värvkate on hea, kuid raam on galvaniseerimata ning kasutatud nelikanttoru sees pinnakate puudub
- taha võiks ehk grammi võrra enam kallutada, kallutusnurk külgedele on väga hea
- täna on hind 2800+km... samas kas on sellises hinnaklassis sarnast alternatiivi?

Ei soovita teema algatajal ostma tormata, kuid ehk annab mõtlemisainest või ideid. Seda saab ka Läti piirile müüja juurde vaatama ja proovima minna. Kui on soovi, siis võin ise Harjumaal näidata. Saab vabalt mõõte võtta kui huvi peaks olema midagi sarnast ehitada. Füüsiline konstruktsioon on sellel aparaadil lihtne ja hästi läbi mõeldud. Kui ise samasugune teha ning pisut paremad materjalid (eelkõige raami osas) valida, siis on pommikindel lahendus.

Edu edasiste valikute tegemisel igal juhul.
Vasta
#51

Eks materjali võib haagist ise ehitades tunde järgi, Tambovi koefitsenti arvestades kindlasti tummisemat soetada. Samas jällegi kannatab siis koorma enda kaal, palju kasti panna võib.
Esialgne mõte, et nagunii avalikele teedele ei roni ja pole vahet võib teinekord siiski muutuda. 
Ja siis tuleb mängu tehniline pass ja andmed piduriteta ja piduriga haagis.
Ise tehtud haagist vist registreerima ei pea aga samas vist on miskine kiiruse piirang?
Vasta
#52

(25-02-2024, 23:14 PM)Lauri_L Kirjutas:  2. Kodumajapidamise kärul võiksid olla kõrgemad ported, mis on kõik alla lastavad ning teisaldatavad. Kaubandusketi kärudel on porte kõrgust 30cm, heal juhul 40cm. Peaks olema vähemalt 50cm, et ka kergemast kandamist (nt puuoksad) kannataks koorma peale laduda nii, et need seal ka püsivad. 



[Pilt: 158698571.jpg]

[Pilt: 158698584.jpg]
Tegelikult kannatab väga edukalt kõige tavalisemale kerghaagisele laduda oksad võsa koorem peale mingi 2m kõrge ja selle koormaga ka maanteel legaalselt liigelda,koorem tuleb osata laduda...
Vasta
#53

(26-02-2024, 00:18 AM)meli666 Kirjutas:  ...
Esialgne mõte, et nagunii avalikele teedele ei roni ja pole vahet võib teinekord siiski muutuda. 
Ja siis tuleb mängu tehniline pass ja andmed piduriteta ja piduriga haagis.
Ise tehtud haagist vist registreerima ei pea aga samas vist on miskine kiiruse piirang?

Allolev on algse küsimuse "teeme odavalt endale sobiliku haagise koduõuel asjatamiseks" juurest juba kaugele triivinud, aga ehk lubate pisukese erialase kõrvalepõike. Ega praegune olukord, kus Politseid maapiirkonnas näha ei ole, ei kesta lõpmatuseni. Rääkimata ebasoovitavast olukorras, kus kellegi vea tõttu asuvad sündmuse järelmeid  menetlema juristid.

Haagisega traktori küljes on lõbus lugu.  Esmalt ütleb piduridirektiiv, et piduriteta traktorihaagise mass tohib olla enimalt vedukile lubatu või kuni 3200 kg. See on siis tegelik mass. Pidurite olemasolul piirab haagise tegelikku massi vedukile lubatud number, mis traktoritel on enamasti kahekordse registrimassi kandis pidevatoimelistel (õhk, õli) pidurite puhul. Kui palju täpselt, tuleb üle kontrollida.

Juhtimisõigused käivad jälle registrimasside kaudu (https://www.transpordiamet.ee/juhtimisoi...tingimused). Hästi jämedalt võib öelda, et pisikesed haagised  (ja traktorid) (<8000 kg) mahuvad veel B,C,D kati alla, aga vähegi suurem käru (sh. pea iga haagis russi järel) eeldab T (või lisaks mõnda xE kategooriat). Ehk üks asi on haagise legaalsus traktorirongis, teine asi õigus seda piloteerida.

Kolmas rõõm tuleb põllumajanduse erisusest LS mõistes, kus on sisse toodud üldine vahetatav pukseeritav seadeldis (§2, 90) ) lisaks laiemale pukseeritavale seadmele (§2, 58) ). Kuivõrd haagis on veel eraldi mõistena toodud (§2, 9) ), siis valikuid nagu oleks.  Erisused tekivad kahest aspektist: haagisel peab olema kindlustus ja ülevaatus ning haagise valmistaja võib olla lubanud suurema kiiruse, kui 25 km/h.  Ehk hea seletaja ilmselt räägib tõesti kordniku sodiks, et traktori taha veerev nõutud tulede ja märgistega vahend haokoorma all pole mitte haagis, vaid "vahetatav pukseeritav seadeldis, mis on põllu- või metsamajanduses kasutatav mehhanism, mille peamine otstarve on täiendada või muuta traktori funktsioone ja mis on konstrueeritud traktori haakes vedamiseks", aga sellesama haokubu alla end surnuks sõitnud baikeri  kindlustusfirmat esindavad juristid ilmselt nii lihtsal seletusega ei lepi.

Ehk kuigi teoorias võiks üks maastikul tarwitamiseks konstureeritud haagis tõesti ka "mittehaagisena" esineda, siis enda elu hõlbustamiseks (ning eelkõige rahakoti heaolu) nimel 
võiks maanteel pruugitav haagis olla ka haagisena kirjas. Kas või selleks, et mitte saada russiga IX käigul põhjagaasiga radarisse sõites kiiruseületuse eest premeeritudSmile

LS §63 ütleb lihtsalt: 
[b]§ 63.   Pukseeritava seadme vedu[/b]
  (1) Pukseeritava seadme veol ei tohi suurim sõidukiirus ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 5 lubatud sõidukiirust.
  (2) Pukseeritava seadme veol peab pukseeritav seade või vahetatav pukseeritav seadeldis olema varustatud piduritulede, tagumiste suuna- ja ääretulede laternate, haagise tagumiste punaste võrdkülgsete kolmnurksete helkurite ning aeglase sõiduki ja kiiruspiirangu tunnusmärkidega.
  (3) Haakeseadis peab vastama käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele.
  (4) Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise koormaplatvormil või muul osal ei tohi olla ühtki inimest.
  (5) Korraga ei tohi vedada rohkem kui ühte pukseeritavat seadet või vahetatavat pukseeritavat seadeldist.
  (6) Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise mass ei tohi ületada käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõudeid.
  (7) Pukseeritav seade või vahetatav pukseeritav seadeldis peab vastama valmistaja tehnonõuetele.
Vasta
#54

(26-02-2024, 11:58 AM)v6sa Kirjutas:  
(26-02-2024, 00:18 AM)meli666 Kirjutas:  ...
Esialgne mõte, et nagunii avalikele teedele ei roni ja pole vahet võib teinekord siiski muutuda. 
Ja siis tuleb mängu tehniline pass ja andmed piduriteta ja piduriga haagis.
Ise tehtud haagist vist registreerima ei pea aga samas vist on miskine kiiruse piirang?

Allolev on algse küsimuse "teeme odavalt endale sobiliku haagise koduõuel asjatamiseks" juurest juba kaugele triivinud, aga ehk lubate pisukese erialase kõrvalepõike. Ega praegune olukord, kus Politseid maapiirkonnas näha ei ole, ei kesta lõpmatuseni. Rääkimata ebasoovitavast olukorras, kus kellegi vea tõttu asuvad sündmuse järelmeid  menetlema juristid.

Haagisega traktori küljes on lõbus lugu.  Esmalt ütleb piduridirektiiv, et piduriteta traktorihaagise mass tohib olla enimalt vedukile lubatu või kuni 3200 kg. See on siis tegelik mass. Pidurite olemasolul piirab haagise tegelikku massi vedukile lubatud number, mis traktoritel on enamasti kahekordse registrimassi kandis pidevatoimelistel (õhk, õli) pidurite puhul. Kui palju täpselt, tuleb üle kontrollida.

Juhtimisõigused käivad jälle registrimasside kaudu (https://www.transpordiamet.ee/juhtimisoi...tingimused). Hästi jämedalt võib öelda, et pisikesed haagised  (ja traktorid) (<8000 kg) mahuvad veel B,C,D kati alla, aga vähegi suurem käru (sh. pea iga haagis russi järel) eeldab T (või lisaks mõnda xE kategooriat). Ehk üks asi on haagise legaalsus traktorirongis, teine asi õigus seda piloteerida.

Ei saa mitte vaiki olla Smile 
Alustame sellest, et patrull maapiirkonnas pole enam üldse haruldane nähtus (kindlasti on erandlikke kohti).
Tõenäosus, et keegi suudab kastiga käru pukseeritavaks seadmeks rääkida - no ütleme... nullilähedane Big Grin Muidugi ei ole igal patrullil eesmärki kohe kviitungiraamatut välja otsida, seega head põhjendused ja lubadused võivad vahel päästa. PS - herr Võsa viide sellele, kui midagi ebasoovitavat juhtub ja selle järelmitele on loomulikult asjakohased. Seega - ühelgi juhul ei soovita.

Juhtimisõiguse manuaal tasub küll selgeks teha, kui ei ole T-kategooriat lubadel ja vaadata liiklusseaduse § 94 lõikeid 10-12. Traktor ja haagis on masinrong (§ 2 p 38) ja selle koosluse puhul E-kategooria ei ole määrav. Üks erisus on muide isegi selles, kunas Bkat juhtimisõigu son omandatud. Kurioosne muidugi - ma tohin sõita Kirovetsi ja 20T haagisega, aga sõiduauto sappa võin haakida ainult 2T Big Grin 

Haagise puhul sabas tuleb igal juhul järgida kõiki veduki passis olevaid kaalunõudeid - kui ei ole kaheteljeline haagis, siis muidugi ka lubatud koormust haakeseadmele (kui see on passis kirjas). Kui kaalubuss tuleb, siis see pole saunakaal, mida proua rõõmuks saaks vähem näitama sättida. Rusikareegel on jah, et piduriteta kahe- ja piduritega kolmekordne veduki täismass, kui passis ei ole vähem. Ehk kui ise ehitada sooviga maanteelegaalsus saavutada, siis tasub vastavat perspektiivi, milline on perspektiivis veduk, silmas pidada Smile
Vasta
#55

Ma tänan üldharivate nüansside lisamise eest, aga kuna traktoril ei ole dokumente kui selliseid (ostuarve on muidugi ka dokument, aga see ei rõõmusta patrulli), siis minul pole oma traktoriga tee peale asja ja kogu trall haagise legaalsusega on olemuslikult tähtsusetu. Isegi kui taskus on BE load.
Vasta
#56

Teemat lugedes meenus ühe tuttava leiutis. Tema tegi käru ümara ninaga Jeraz bussist, mis on ehitatud raami peale. Esisild võeti alt, raami esiots painutati kolmnurgaks. Keret lõigati nii palju, et jäi korralik kast. Ma ei mäleta, kas tagumised vedrud jäid alles või mitte, sild jäi küll originaal. Kasutati agaralt näiteks kapsakoristusel. Käru laoti kapsast suure kuhjaga täis ja siis mingi rögiseja tiris selle laadungi põllult koju. Palju ei olnud vaja tirida, põld oli maja taga ja teedele asja ei olnud. Selle aretise mugav omadus oli madal kõrgus. Umbes sama, mis tavalisel sõiduautohaagisel. Kapsast oli mugav käsitsi peale ja maha laadida. Aga mahutas sõiduautohaagisest rohkem, suutis rohkem kanda ja ei läinud retsimise peale puruks. Võibolla saaks sellisele raamile kallutatava kasti kah teha?
Vasta
#57

Korra on õnnestunud tõstukiga haagis(150 käru ühe pikema kastiga ja pe-0,8 tõstukiga) spetsmasinaks rääkida.
Kui rullitajal kiletaja sabas tuleb nad eradi siis põllule viia,see täitsa rohepöörde vastane tegevus ju. Smile
Vasta
#58

Mitme njuutoniga võiks 2pts-4 haagise silla rattamutrid kinni tõmmata. Lahti keerates läksid 3 polti puruks ja ülejäänutel hakkas mutter üle käima ja pidin maha lõikama. Sai soetatud uued poldid, mis maksid terve varanduse, nii et edaspidi sooviks selliseid kulukaid väljaminekuid võimaluse korral vältida.
Vasta
#59

Äkki aitab, kui vaatad tabelist poldi läbimõõdu järgi? Näiteks siit lehelt leiad pingutusmomentide tabeli:

https://boltland.ee/tugevusandmed

Teinekord kui "ei taha lahti tulla" siis püüa leotada või anna gaasiga kuuma enne võidukat lõppu - mõlemad aitavad üsna tõhusalt asju valla päästa.
Vasta
#60

(07-03-2024, 23:27 PM)raulp Kirjutas:  Mitme njuutoniga võiks 2pts-4 haagise silla rattamutrid kinni tõmmata. Lahti keerates läksid 3 polti puruks ...

Sälguga mutreid pöörasid ikka "valepidi" ja sälguta "õigetpidi"?

Momentide tabel on õige eeldusel, et nii mutter kui polt on ikka päriselt terassest, mitte anaal-looge mitteomavast teraselaadsest materjalist toodetud idamaistes avarustes. Oma haagisel asendasin originaalsed makaronid Janere sobivatega, millel sai pead randikohaseks käiatud. Seni on kinni püsinud ja vajadusel ka lahti tulnud. Üks "vastupidi" ratas on veel jäänud lahti saada, aga seal vist läheb mutrilõikumiseks, sest lahti ükski ei ole nõus leotamisest ja lahjast tulest hoolimata tulema.  Kõva tuld pole veel tooma läinud. Kuniks tuul sees püsib, ma ei kiirustaSmile

Ehk kui läheneda originaalpiibuga (27), siis poolemeetrisest sabast piisab täiestiSmile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne