eelneva teema jätkuks faasidega seoses. Näpiti küla alajaamas midagi, täpselt ei teagi mida, aga peale seda käis treipink ja puurping vale pidi. Polnud kobisemist, kõne ja faasid kolisid õigesse järjekorda tagasi. See oli 5-6 a tagasi.
(07-03-2024, 12:12 PM)Walter Kirjutas: Kogemustest kunagise Opeli abs-ga (suht sarnane blokk välimuselt) pakun, et viga on selles, et mootor on lihtsalt kinni jäänud kui sõidetakse nii, et abs ei rakendu kunagi. Ploki sees siis ilmselt ka mingi mootori toiteahel läbi kärssanud. Lahenduseks on mootori toiteotsad välja tuua ning seda treenida/käiata kuni tarbimisvool läheb normi piiresse. Lisaks on mõistlik paigutada plokiväline kaitse mida hea vahetada kui kipub tulevikus jälle kinni jääma. Suvaline autoelektrik saab sellise asja ära teha. Iseasi muidugi kas saad öösel magada teadmisega, et oled omavoliliselt pidurisüsteemi ümber ehitanud.
edit. siit saad ka odavamalt teise bloki. https://rrr.lt/en/search?q=A0014462589
Endal mõlgub ka juba eilsest saadik sama mõte peas, kuid siis on ju võimalik vana tungraud kindluse mõttes lõplikult ära rikkuda, et ikka päris kindel olla selles kuidas temast asja ei saa. Oskab keegi soovitada kus korralikku tungi müüakse? Võib ka kasutatud olla, kuid peab korralik olema.
(08-03-2024, 10:44 AM)pikk88 Kirjutas: Endal mõlgub ka juba eilsest saadik sama mõte peas, kuid siis on ju võimalik vana tungraud kindluse mõttes lõplikult ära rikkuda, et ikka päris kindel olla selles kuidas temast asja ei saa. Oskab keegi soovitada kus korralikku tungi müüakse? Võib ka kasutatud olla, kuid peab korralik olema.
Kusjuures ma olen ka otsinud korralikku tungrauda ja polegi leidnud...
Minu kriteeriumid olid kroomitud vars silindril, kroomitud pumba kolvivars ja et neil mõlemal oleks tolmukate kohe esimene asi mis vastu vaatab mitte et vars läheb metallist silindrisse kuhu liiv-tolm vahele läheb.
Korralik tungraud on näiteks Scaniale ja Man veokile kaasa pandud sest need on seisnud autos külili väga pikka aega ilma lekketa.
Manil on näiteks istme all külili ja Scanial küljekastis.
Seega veokalammutustest võiks saada midagi ja küsida rekkafirmade garaazidest kas midagi pole vedelema jäänud.
Volvo oma ei soovita otsida sest need ei jäta nii kvaliteetset muljet.
Kui nüüd veoauto esindusse minna ja originaalasja küsida siis ennastki huvitaks mis ta maksab.
(08-03-2024, 12:09 PM)Envir Kirjutas: Kas plekkvelgi on mõtet kuumtsinkida? On kellegil kogemusi, kuidas kummi istupind pidama pärast jääb?
Rehvi istupinnaga ei tohiks probleemi tekkida kui vannist ikka pinnale tulnud jama ära riisutakse aga pigem on probleem tsingi jõudmises vitsa ja keskosa vahele.
Kui sealt korralikult lõpuni puhtaks ei saa siis tsink ei märga seda kohta ning sinna jäävad tühimikud sisse kust rooste välja ronib.
(08-03-2024, 12:09 PM)Envir Kirjutas: Kas plekkvelgi on mõtet kuumtsinkida? On kellegil kogemusi, kuidas kummi istupind pidama pärast jääb?
Üritasin kunagi sellist asja, kuid igalpool, kust küsisin, öeldi ära.
Põhjus pidavat olema selles, et ükskõik, millises asendis plekkvelge kuumstsinki kasta, kuhugi jääb ikka lademes tsinki, mis maha ei voola.
Proovisin külmtsinki, ei jäänud samuti hea. Pöia ning keskosa vahelt hakkab ikka roostet välja ajama.
Minu kõige parem kogemus velgede korrosioonikindluse tagamiseks on peale liivapritsi termoplastikuga katmine.
Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina kaitseväele.
A mismoodi need tüüpilised kaubikute hõbedased rattad kaetud on? Ma koguaeg arvasin et tsingitud, sest noh, tuhmuvad ja roostevad samamoodi nagu haagised vms ja miks peaks kõik tootjad oma veljed ühte värvi värvima, aga tegelikult on hoopis värv? Või on tehases lihtsalt paremad riistad, robotid vms tsinkimiseks?
(08-03-2024, 10:44 AM)pikk88 Kirjutas: Endal mõlgub ka juba eilsest saadik sama mõte peas, kuid siis on ju võimalik vana tungraud kindluse mõttes lõplikult ära rikkuda, et ikka päris kindel olla selles kuidas temast asja ei saa. Oskab keegi soovitada kus korralikku tungi müüakse? Võib ka kasutatud olla, kuid peab korralik olema.
Kusjuures ma olen ka otsinud korralikku tungrauda ja polegi leidnud...
Minu kriteeriumid olid kroomitud vars silindril, kroomitud pumba kolvivars ja et neil mõlemal oleks tolmukate kohe esimene asi mis vastu vaatab mitte et vars läheb metallist silindrisse kuhu liiv-tolm vahele läheb.
Korralik tungraud on näiteks Scaniale ja Man veokile kaasa pandud sest need on seisnud autos külili väga pikka aega ilma lekketa.
Manil on näiteks istme all külili ja Scanial küljekastis.
Seega veokalammutustest võiks saada midagi ja küsida rekkafirmade garaazidest kas midagi pole vedelema jäänud.
Volvo oma ei soovita otsida sest need ei jäta nii kvaliteetset muljet.
Kui nüüd veoauto esindusse minna ja originaalasja küsida siis ennastki huvitaks mis ta maksab.
(Seda postitust muudeti viimati: 08-03-2024, 17:28 PM ja muutjaks oli Marko.)
Velgi on kuumtsingitud meie peres 70ndatest aastatest. Väga hea meede nendega tegelemise vältimiseks. Kes ühenduskohti õlitada ei viitsi võib need enne vannitamist üle keevitada.
Tänud info eest. Täna lammutasin südamerahustuseks asja veelkord laiali ning meenus, et kunagi nähtud info põhjal oli võib-olla õhk kuhugile vahele jäänud. Kas töösilindrisse või kahe kuuli vahele või kuhugile kolmandasse kohta. Igaljuhul lasksin õli välja, leidsin ka kuulid üles ning koputasin ühele kergelt pähe nagu soovitati kusagil targutuses teha ja lasksin õli ettevaatlikult sisse vältides mullide teket. Tänaseks jäi asi jälle elu üle järele mõtlema ning eks homme selgub tõde. Aga seda veoautode rauda uurin naabrimehe käest järele. Ta on ametilt selle ala mees.
(08-03-2024, 20:33 PM)muska71 Kirjutas: Plekk katuse panekul keeratakse kruvid mingi x jõuga,et mitmendal siduri asendil peaks drell seadistatud olema makita ?
Seda vist nii üheselt paika panna ei saa, see sõltub ju alusmaterjalist ja selle kuivusastmest jms.
Alustad nõrgemast asendist ja keerad nii palju peale, et tihendi natuke laiaks vajutaks, aga mitte päris lödiks.
Minul on sidur alati keeratud maximumile ehk puurimisele ja keeran kõiki kruve "tundega", sest kunagi ei tea millal satub alla kasvõi oksakoht, Kui kõvasti täpselt tuleb keerata oskab sulle surmkindlalt vastata see inimene, kes on läbinud koolituse aga mina olen keeranud nii, et plekk on katuse küljes kinni. Tihend on veel pleki ja seibi vahel olemas, mitte pole metall metalliga kokkupuutes.
(Seda postitust muudeti viimati: 08-03-2024, 22:26 PM ja muutjaks oli deus.)
Erinevatel mudelitel on erinevad jõud numbrite juures. Ühe 1 on teise 5. Soovitan eelkõnelejate kombel toimetada, kõige pealt 1 ja siis edasi.
PS! Jõud sõltub ka sekunditest kaua lased siduril ragiseda, sarnaselt haamermutrikeerjajaga, et saada paberi peal number, on vaja lasta 5 või 10 sec, mitte kohe päästikust lahti esimese raksu peale. Veendusin manuaalvõtmega testides, küll mitte täppisriistadega aga piisavalt, et veenduda 20Nm vahes 1 sec täristamist vs 10 sec kui oli vaja 130 Nm peale keerata mutika puhul, kruvikaga olen veendunud silmaga, et kui 5 sec üle lasta, saab ca 20 kraadi pööret juurde kangemal astmel.
![[Pilt: 52529-2024-03-08_14.23.01.jpg]](http://pildipark.clubmb.ee/pilt/52529-2024-03-08_14.23.01.jpg)
![[Pilt: 53665-2024-03-08_14.23.17.jpg]](http://pildipark.clubmb.ee/pilt/53665-2024-03-08_14.23.17.jpg)
