[tõnn]

Transiti põhja all on palju vaba ruumi. 
Võiksid teha põrandasse 10cm pesa motika esiratta jaoks.
Siis saaksid ratta kindlamalt paika, isegi avarii puhul ei lenda ratas minema.
Kõrguse poolest ka võidaksid.

[Jesper]

Mõtlesin ka selle peale, aga kuna sai ilma hakkama, siis ei hakanud tegema. Ega see mingi meeldiv töö ei ole ja siledat põrandat on palju kergem koristada.

[maarius]

Kui buss kodus, siis kõigepealt aevastasin rattakoobastes paar auku kinni (üldiselt on kere üllatavalt heas korras, paari augu plommimine on Fordi puhul nagu Teslal laadimine) ning edasi läks kohe kibedaks mõõtmiseks ja kalkuleerimiseks - kuigi mingi udune ettekujutus mul juba oli, kuidas seal kongis asju paigutada, siis reaalne mõõtmine annab teistsuguse tunde ja ausalt öeldes ega ma väga neid virtuaalseid õhulosse ehitada ei viitsinud ka.




Teisel pildil on siis ilmekalt kujutatud planeerimist CAD-i ehk cardboard aided design abil

Suht kiiresti sai selgeks, et kuigi teoreetiliselt mahun ma koos võidusõidukiga üksteise kohale ära, siis eriti mugav kummaski ruumis toimetamine olema ei saa - endurokas näeb kaugelt vaadates pisike välja, aga kõrgust on sellel ikka oma poolteist meetrit, samas bussi sisekõrgus on 195cm ning 40cm pilus magamine ilmselt just liiga mugav olema ei saa, isegi kui ma suudaks välja mõelda mingi nipi, kuidas sinna lae alla end üldse paika vinnata. Käisin mõõdulindiga ringi, mõtlesin igasugu mõtteid, korraks käis kett maha, kuni saabus päästev idee - rihmadega kinni tõmmatult läheb tsikkel ju madalamaks, seega saaks voodile ruumi juurde, kui ainult kuidagi ta sinna paika saaks. Ja vastupidi, kui voodis kedagi ei ole, siis ei võta madrats ise üldsegi ruumi - voodi tuleb teha üles-alla liigutatavaks

Pärast vaimuselguse saabumist läks kibekiireks juppide tellimiseks, voodiplatvormi XY-tasapinnal fikseerimiseks saabusid lineaarlaagrid (nende pikkus on varuga, sellest hiljem) ning kuna ennast tundes ei viitsi ma eal mingeid klapitavaid või muidu ümberkonfigureeritavaid lahendusi pidevalt käsitsi liigutada, siis ka lineaarmootorid selle üles-alla liigutamiseks. Mõlema tarnijaks Vevor, kui kellelgi peaks vaja minema.



Suure ähmiga unustasin mootoritest tookord üldse pilti teha, aga natuke allpool on neid näha.

Seejärel läks kibekiireks keevitamiseks, kõigepealt voodiraam ise:



Siis postid bussi nelja nurka ning raam laagritega kinni:



Lõpuks mootorid külge:





Sedasi piltidena kokku võttes tundub lihtsa asjana, aga tegelikult sai nalja muidugi palju, põhimõtteliselt läksid sinna 3 nädala vabad õhtud. Kõigepealt postide bussi sees paika loodimine, see kuut tundub silmale küll kandiline, aga reaalselt pole seal ühtegi täisnurka mitte kuskil, seega lõpuks tuli lihtsalt otsustada, mis on sirge ja mis ei ole ning kõik 4 nurka ühtemoodi teha. Siis laagrite postide külge paigaldus võttis aega, igasugu flantse ja kronsasid pidi tootma 8 ja 16 kaupa, voodiraam vajas veidi modifitseerimist ning lõpuks õnnestus esimese hooga mootorid ka valele poole posti panna, nii et nad poole tee peal küljeseina kinni jooksid. Kuskil poolepeal kaotasin ära ka topeltlaagripukid voodi jalgade küljes, ega neid tegelikult polnudki vaja, lihtsalt mõtlesin et kui nad seal juba on, siis proovin, äkki on hea. Aga ei olnud, minu oskustega ei saa seda kupatust nii täisnurkseks, et kuskilt pooma ei hakkaks, nelja laagripukiga jookseb vabalt.

Käigukatsetused möödusid igatahes edukalt, umbes minutiga suristab end ühest asendist teise. Algne plaan oli küll veidi kiiremad mootorid tellida, aga Hiina uusaasta või ma ei tea mille tõttu ei tahtnud keegi neid mulle välja saata, seega panin need, mida sain. Kuna laagrirööbaste pikkus on varuga, siis saab tulevikus kasutada ka pikema käiguga mootoreid (hetkel 500mm), et nendel reisidel, kus tsikkel koju jääb, veelgi mugavamalt voodisse pääseda, aga see detail on sügavalt homsevarnas ja ei tea, kas üldse kunagi teostub.

Igatahes käesolevaga on jutt jõudnud tänasesse päeva, järgmine alamprojekt saab ilmselt olema põranda ehitus. Plaane on palju, "exceli tabel" ajab üle ääre, aga neid on tegelikult üsna mõttetu kirja panna, sest senise tegevuse käigus omandatud kogemuse kohaselt jõuab iga plaan enne 7 korda muutuda, kui metall teisega kokku sulama hakkab. Aga üritaks teha võimalikult ilusa ja funktsionaalse asja olemasolevate oskuste (ja Aliexpressi kaubavaliku) piires, hoidudes igasugu keskmise "krossibussi" ja "vanlife" agrost, nagu mistraga kaetud seinad ning saunalaudadest laed jms. Ning teisest küljest raha kulutamisega mitte liiga jaburaks minna, hetkel panin paika, et modifitseerimise eelarve võiks olla umbes sama, mis bussi enda hind, näis.

Esimene võistlus on 26.04, niiet mingil kujul see buss sinna tol päeval välja sõidab, täpne komplektsus on veel lahtine

kui ma esimest korda seda teemat vaatasin hakkas mul peas kõpitsema selline skeem ei osanud väga paika panna mõõte kuna ei tea su ratta mõõtmeid, aga ma ei tule siia targutama vaid jagan oma ideid kuidas oleksin ise lahendanud.
ma oleks teinud voodi laeva stiilis ehk hingede peal ja oleks saanud üles tõsta seina peale kui ei kasuta ja sinna alla saaks teha ka mingi lauakese söömise jaoks jne. 

[Jesper]

Jah, selline mängimine on tuttav, nii need asjad algavad

Kesta reaalsed mõõdud on siin:

   

Tsikkel on 2300mm pikk, 1500mm kõrge (ärge seda numbrit 350 EXCF passist otsige, mul on lenks rallireidi kola täis), 800mm laiune.

[Peeter2]

Võib-olla on juba sellest räägitud, aga miks seda motikat ei võiks kaldu asendisse paigaldada, nii et üles voodi jaoks piisavalt ruumi jääks? Voodi mõistagi reguleeritava kõrgusega.

[CHRhmm]

Võib-olla on juba sellest räägitud, aga miks seda motikat ei võiks kaldu asendisse paigaldada, nii et üles voodi jaoks piisavalt ruumi jääks? Voodi mõistagi reguleeritava kõrgusega.

Mida sa mõtled kaldu ajamisel?
Huvitaval kombel kuni ~40 kraadine kalle ei alanda ratta vertikaalset kõrgust - no saab jätta samaks (st ei suurene), kui lenksu keerata kaldele vastas suunas (kallutad vasakule ja ratta suuna keerad paremale). Samas väheneb oluliselt ratta transportimise stabiilsus.
Kõik on seotud lenksu laiusega.
   
Ma ei tea küll täpseid mõõte konkreetsest rattas, kuid pikem kaatet on kuskil 1200mm juures, arvestades, et istmekõrgus standardis on 960mm. Hüpotenuus ehk ratta alumise keskteljest lenksu otsani lisandub veel ~ 80mm

Ratast küllili transportimisel on vedelike liikumine nendesse kohtadesse, kuhu pole teda vaja, garanteeritud + jällegi ratta kättesaamine + ratta enda tervis.

[Jesper]

Eks see on kindlasti võimalik, aga tundub keeruline lahendus - raske kinnitada, raske sisse ajada ja kätte saada jne. Anoh igasugu asju on maailmas tehtud, Advrideris üks dude pakkis enduroka tüdruksõbra Priusesse, sest noh, kui inimene tahab võidu sõita, siis...

   

https://advrider.com/f/threads/racing-th...c.1443171/

Mulle meeldib mõelda, et olen küll napakas, aga äkki siiski mitte nii napakas...

[CHRhmm]

Kõige valutum ja tulemuslikum mootorratta kõrguse alandamne on rataste eemaldamine... sealt tuleb oma ~300mm.

Mõtte edasiarendus:
teed liugraami bussi, kus on püstised kohad ratta võllidega samades paikades - võtad esiratta alt ja kinnitad rattavõlliga amortidest liugraami külge, seejärel tagaratas alt ning samamoodi rattavõlliga liugraami pessa kinni. Siis lükkad ratta liugraamiga bussi.
Ketikohapeale teed liugraamile väikese vanni, kus kett saab vedeleda.
Nüüd üksinda majandamine rataste altvõtmisel ja liugraamile kinnitamisel tuleb lihtsalt läbi mõelda, et ratas selle toimingu ajal stabiilne oleks.

Võidad kinnitustes (igasuguste õnnetustesse sattumisel on ratas väga kindlalt kinni, vajadusel saab ka lihtsasti rihmadega toetada, et amorte väänama ei hakkaks) ja kõrguses.

[Jesper]

Selles suhtes, ma igaks juhuks täpsustan, kuna vbl ei ole see kõiki postitusi järjest läbi lugemata hoomatav - probleem ratta mahtumisega on tegelikult juba lahendatud, tulemus ongi piltidel. Aga muidugi võib igasugu ideid välja pakkuda, vahel on nii, et kuigi mingi idee otseselt käiku ei lähe, areneb mõnest detailist või infokillust välja omaette lahendus millelegi muule, või siis on see kellelegi teisele kasulik.

Mis puudutab ratta lammutamist, siis mulle on see totaalselt vastukarva, pmst ma ei taha ühepäevastel võistlustel üldse ühtegi mutrit keerata kunagi, põhimõte on, et täpselt sellisena, nagu võidusõiduk neljapäeva õhtul bussi veereb, ta ka pühapäeva pärastlõunal sealt tagasi välja tuleb, pluss muidugi pori jms kaasavara Mitmepäevastel muidugi tuleb vahepeal õli vahetada jms hooldust teha. Aga eks igaühele oma, küllap on ka inimesi, kelle jaoks see rataste ära võtmise lahendus vastuvõetav on.

Mis puudutab õnnetusse sattumist, siis see on natuke (või tegelt isegi palju) pastakast välja imetud probleem - kui keskmine pürjel näiteks Ikeast diivani ostab, Boldi rendikaubikusse upitab ja kiirteele keerab, siis vaevalt seal niigi jämedad rihmad ja põranda külge polditud stopper kasutuses on, nagu mul. Hea kui üldse mingi rihm kuhugi pannakse. Sama mingite kulleritega jms. Või noh kui sellest videos olevast leiutisest rääkida, siis kahe mõistlike mõõtudega püstise põranda külge polditud ruuttoru purustamine on lakke vaadates ikka oma paari suurusjärgu võrra rohkem summutatud džaule kui see tõukekas isegi oma mootori jõul kunagi koguda suudab. Tsikkel on küll mõõtudelt suur, aga kaalub umbes 100kg.

[Sax]

Mis puudutab õnnetusse sattumist, siis see on natuke (või tegelt isegi palju) pastakast välja imetud probleem

Õnnetusi juhtub õnneks harva, aga täiesti välistada ei saa kunagi.

Sellepärast tulebki teha kõik endast olenev, et tagajärjed oleks võimalikult leebed.
Ikeast ostetud diivan ei lenda sul läbi vaheseina, küll võib seda teha tööriista kast või kasvõi 20L bensiinikanister. Kineetilist energiat ei maksa alahinnata! Hea kui kõik vähegi raskemad esemed on oma hoidikutes või rihmakesega kinni (küllalt on juhuseid, kus poekotist lendu läinud ost või kinnitamata tulekustuti on õnnetusse sattuja kolba purustanud)

[Jesper]

Üle- ja alahindamiseks puudub vajadus, sest selliseid asju on võimalik arvutada, kasvõi lihtsalt suurusjärke hinnates. Ütleme lihtsuse mõttes, et tulekustuti tabab 1mm paksust plekki selliselt, et tabamuse ümbermõõt on 10cm. Terase tõmbetugevus (? ma ei tea hästi neid eestikeelseid termineid, ultimate yield strength) on margiti erinev, anoh lakke vaadates võtame et mul on mingi eriti vilets ja odav hiina sai seal, ehk 350MPa. Tulemuseks on see, et vaheseina augu stantsimiseks peab tulekustuti avaldama jõudu 35kN, ehk siis kilose kustuti puhul tähendab see kiirendust ~3500G, pluss veel muidugi peab talle pärast seda ettevõtmist veel piisavalt võhma alles jääma, et mu (suhteliselt puise ja kõva) pea kallal midagi korda saata.

Kontekstiks, pöidlareeglina arvestatakse millegi autoõnnetuses terveks jääma projekteerimisel 100-200G suuruse kiirendusega. Ma arvan, et magan täna rahulikult ja unes tapjakustutit ei näe

[kelu]

Mu plaan on Armaflexiga seinad üle käia, teoreetiliselt mingi 20-25mm kiht peaks juba suht kõva efekti andma, praktikas muidugi veel ei tea. Hetkel ei suuda otsustada, kas sinna alla natuke müramatti ka panna või "käib kah" ja pole tarvis. Tõenäoliselt käib kah, aga samas hiljem on raske parandada, kui ei käi...

Armaflex on muidugi ebameeldivalt kallis materjal. Analoog NMC Insul natuke soodsam, aga siiski ~23€/m2

[mellpoiss]

Eks see on kindlasti võimalik, aga tundub keeruline lahendus - raske kinnitada, raske sisse ajada ja kätte saada jne.  Advrideris üks dude pakkis enduroka tüdruksõbra Priusesse, sest noh, kui inimene tahab võidu sõita, siis...

Kui tahet on. (omaenda Picasso )

[Jesper]

Üle-eelmisel nädalal läks ehitustempo natuke mugavustsoonist välja, kuna esimene võistlus oli ukse taga ning hotelli polnud kõnet tehtud Kõige mõnusamal hetkel tuli veel kena lai lumi ka maha, aga kuidagi kõik siiski laabus...

Kõigepealt sai voodi endale lipid peale:
   

Siis keevitasin kaubakinnitusrööbastele alused põhja külge, aga sellest paraku pilti ei teinud, noh ega seal midagi väga vaadata ka pole. Põhiraskus oli see, et tahtsin ruuttoru sisse mutrid keevitada, et hiljem poleks rööbaste kinnitamisega mingit peavalu, aga see tähendas kokku 45 auku toru tagaküljele ning siis igaühest mutter sisse, käpp järgi, surakas kuumaliimi peale ja... ühesõnaga suht nüri ja aeganõudev töö. Tegin veel kiirvariandi "töötasapinnast", et voodisse ronimine natuke lihtsam oleks, tsikkel sisse ja minek:
   

Öösel oli magamiskotis üsna õdus, need rohelised LED-id on muidugi ajutine lahendus, aga sobisid hästi kogu militaarkupatusega
   

Ja lõpuks sai sõit sõidetud, ise olin väga rahul, kõik seni valminud lahendused töötasid sada protsenti ja isegi sellise suht pooliku killavooriga õnnestus vältida tüüpilist väikse autoga võistlusel käimise seisu, kus max 15 minutit pärast ära parkimist on absoluutselt kõik riideesemed, tööriistad, toit-jook, elektroonika ja muu kola ühtlaselt segunenud masina esi- ja tagaistme ning pakiruumi vahel
   

Päris paljud asjad leidsid endale üsna loomuliku koha ja nüüd tuleb lihtsalt neisse punktidesse lisada kapid või võrgud, et kõik ka sõidu ajal paigal püsiks ning ongi hästi. Paar asja muidugi oli ka, mis polnud varem pähe tulnud, nimelt mõtlesin küljeuksest paistvasse garaažiseina juppi teha kapi veekanistrite jaoks, et sealt on neid hea täitmiseks ja tühjendamiseks välja vinnata, aga ilmselt on nutikam sinna hoopis prügikast teha. Samuti, kuigi perspektiivis tuleb vähemalt kaardilugeja iste pööratav, oleks vaja mingit vähe kõvema põhjaga pinki saabaste jalga sikutamiseks. Ja kuigi vahepeal veeretasin mõtet, et äkki kaotaks kabiini vahelae üldse ära, et visuaalset avarust ja õhku juurde saada, siis sinna riiulisse oli nii supermugav asju laduda, et tõenäoliselt jääb see paika, vähemalt esialgu.

Nüüd oli nädal aega manjaana, pärast sellist tugevamat pingutust eriti garaaži minna ei viitsinud, kuigi ilm oli ilus - tundub et selle projekti edu saladus ongi miinuskraadid, külmaga ei teki sellist laisklemise ja mõnusa äraolemise tunnet, peab tööle takka andma, et sooja saada. Nokitsesin vaikselt tavahoolduse ära teha ning täna sai rakett ka värske ülevaatuse, nii et nüüd võib originaalse vaheseina ilusti kokkuostu viia ja vaikselt alustada kabiiniosa arendamisega. Järgmine võistlus on muidugi juba laupäeval, ei hakanud seekord mingeid ulmeeesmärke püstitama, a kui saaks nüüd lähipäevil kuudi sisu metallosad ära värvitud, siis oleksin endaga väga rahul.

[Jesper]

Ahjaa, veidi kaugema tuleviku osas andis üks sõber hea idee elektrisüsteemi jaoks, et igasuguste konverterite-akude-laadijate-kontrollerite võrgutamise asemel toodetakse tänapäeval ka päris adekvaatseid "võtmed kätte" lahendusi, näiteks nagu see: https://eu.oukitel.com/collections/porta...er-station . 
   

Sealsamas lehel on jämedama kaliibriga boksid ka. Mu unistus on bussis mikrolaineahi käima saada, kohvimasina olemasolu on nagunii absoluutselt kohustuslik, selle kastiga võrdväärsete eraldi pulkade hindu kokku lüües tuleb aga paraku isegi märgatavalt kõrgem number välja, lisaks puuduks komplektist päikesepaneelide lisamise võimalus. See on jälle mingi paarisajaeurone lõbu, enne paneeli ennast. Ainuke ise koostatud süsteemi eelis on võimalus hiljem akusid lisada, aga teisest küljest, kuna särtsukohver ei ole bussispetsiifiline vidin, siis hüpoteetilisel akude lisamise hetkel tõenäoliselt õnnestub vana lahendus poole hinnaga kiirelt maha raputada ning suurem tellida, rahakulu on isegi eksirännakut sisse arvestades umbes sama... 

Üritan siin välja mõelda, et kus selles plaanis auk on, mis mind hiljem vastikult hammustab, aga no ei ole siiani ühtegi välja tulnud.

[Marko]

Ahjaa, ma küll pole veel jõudnud romulates jms tiiru teha, aga igaks juhuks mainin ära, et otsin ühekohalist kaasistuja istet - see kahekohaline on järjekordne mulle arusaamatu leiutis, ei ole seal mugav ühe- ega kahekesi ning lisaks ei saa juhikoha ja kuudi vahel normaalselt liikuda (loe: korra üritasin ja jäin sinna pilusse kinni nagu Karupoeg Puhh Jänese-onu urgu). Lisaks on puudu üks korralik turvavöö komplekt, juhi oma kohta on TÜV-is juba märge üleval, et narmendab, õnneks need on mõlemal pool ühesugused.

Kui teema veel üleval, siis siin on istmetega hangeldaja kuulutus:

https://www.kuldnebors.ee/search/varuosa...8_10672_et

[Jesper]

Tänks, a istmeprobleem lahenes juba mõnda aega tagasi Keila lammutuse ja koduse pesumasina koostöös. Ega ma seda kaltsu trumlisse surudes erilist lootust ei heietanud, aga uskumatu, kui paksu kõntsakihi alt on võimalik veel täitsa viisakas kate välja pesta. Hetkel ootan tellitud polstritangide saabumist, et toolile vorm tagasi selga klammerdada, siis saab sellest alamprojektist kokkuvõtte teha.

[Jesper]

Nagu juba ennetavalt kaagutatud, osutus järgmiseks etapiks üksiku kaasistuja iste ning kabiini üldine korrastamine.

Soojenduseks astusin naiivselt lippude lehvides Keila lammutuse uksest sisse ja nõudsin hästi korralikku üksikut istet. Leti taga siis ohati ja mainiti mokaotsast, et see on nii minev kaup, et hea kui üleüldse mingisuguse istme saab, korralikkus on rohkem vaataja silmades Otsiti siis see ainus räpane tool välja, mis neil oli, mul muidugi seierid olid selle peale nullis ja entusiasm vaibumas, aga õnneks oli hind ka vastav ning suures plaanis oli riie terve, lihtsalt üleni pruuniks istutud. Vaevu-vaevu sai tuvastada, et muster on sama mis mu teisel istmel. Tassisin selle siis koju ära ning lükkasin nurka, et vähemalt saab seda "šabloonina" kasutades toetavad tööd ära teha, isegi pildi tegemine ununes ära.

Kui mõni nädal oli mööda läinud, siis tüütas see garaažis vedelev käimistakistus ära ja otsustasin vähemalt kuskilt otsast pihta hakata - on mis on, vähemalt bussi poldituna ei ole jalus. Kuna põhjamatt on Fordide puhul teatavasti projekteeritud kandva osana, põhja tükke asfaldile kukkumast hoidma, siis enne asja kallale asumist varusin relakakettaid ning kontrollisin varusid pleki ja keevitustraadi osas - mati eemaldamine pole siiamaani kordagi ilma keevitamisorgiata lõppenud ning polnud seegi kord erand

   

Ma üldiselt unustan alati "before" pildi teha, sest kange tahtmine on kohe tööga pihta hakata, seega siin on näha juba veidi hilisem olukord, kus nii diivan kui kõige pehmemad kohad on välja lõigatud. Kõige olulisem pildil mittenähtav osa oli istme kinnitustala, see tuli põlve otsas uus teha ja keretalaga kokku ehitada, muu oli rohkem selline tavaline augulappimine. Ausalt öeldes ei viitsinud eriti põhjalikku tööd teha, ideaalis oleks ilmselt mõistlik olnud kogu kabiini põhi uus panna, aga realistlikult on tegu siiski oma elukaare lõpuosas oleva tarbeeseme, mitte vanatehnikaga, seega üritasin enda pea ka vastavalt kalibreerida - kui see kupatus peab vastu näiteks 6 aastat ja 50000km, siis tõenäoliselt vaatan ma juba kas uue bussi poole või tegelen üldse mingi muu asjaga.

       

Siin siis taastatud istmerööbas poole töö peal ja valmiskujul. Juhi pool olid istmekinnitused õnneks alles, tuli lihtsalt mõned augud kinni tulistada, igalt poolt lahtine rooste maha käiata ning läti roostesurma vann viimistluseks peale.

   

Siin on pilt pärast esimest värvimist, pärast teist kihti hakkas vaikselt motivatsioon tagasi tulema, ega see muidugi pleki paksust ei taasta, aga vähemalt on silmale ilus vaadata.

Vahemärkusena värvitooni kohta, kuna keskpikas perspektiivis tahaks kogu bussi üle võõbata, siis katsetasin mittenähtavates kohtades RAL1015-t, et kuidas see päriselus töötab. Mootorrataste rallireidi juured on Loode-Saharas ning selle tõttu kõrbeteema kõnetab, samas tahaks vältida militaarseid assotsiatsioone, seega valisin "vahepealse" tooni - hetkeemotsioon on, et õnnestus, aga päris kindel veel ei ole. Vabalt võib juhtuda, et tüdinen sellest kreemisest toonist varsti, poleks esimene kord kui arvamus loetud kuude jooksul 180 või 360 kraadi muutub...

Edasi tuli midagi ette võtta istmetega. Kuna mul oli üks iste, millega polnud kahju eksperimenteerida, siis tõmbasin sellelt katted maha, leotasin paar tundi pesukausis ning lõpuks pesin masinas läbi. Kui kupatuse trumlist välja tõmbasin, siis igaks juhuks ei hakanud veel hõiskama, sest märjana näevad paljud asjad ilusamad välja kui kuivanuna, aga õnneks ei pidanud pettuma, pärast kuivamist oli kõik endiselt sama ilus. Uskumatu, millise koguse mustust see istmekatte riie pesus ära annab, loomulikult ei saa midagi teha kulumise ja mõningate suitsuotsast pudenenud hõõguva tubaka poolt tekitatud aukudega, aga laias laastus kõlbab istuda küll ja ilmselt kui näpuga ei näita, siis keegi isegi ei märka neid väikeseid defekte. See jällegi andis hoogu, et ka algse suhteliselt heas korras juhiistmega sama protseduur läbi viia, ka see omandas hoopis värskema ilme.

Paraku on katted ainult pool rehkendust, juhiistmetel on tüüpiline, et parempoolne serv on ilusti trimmis, aga vasakpoolses on poroloon sisse-välja käimise tulemusel surnud ja tükkidena eemaldumas. Ükskõik kui ilusa katte sinna peale tõmbad, tulemus jääb ikka lõtv ja ebamugav.

   

Iseenesest müüb sakslane ka uusi patju, kui kellelgi vaja, siis https://en.omacshop.de/Products/Car-seat...s=e&_v=1.0 , aga kuna eksperimenteerimise hoog oli juba sees, siis mingi hetk lõi peas pirni põlema, et mul on ju tegelikult diivani sees terve ports "elusat" porolooni, äkki annab seda kuidagi ära kasutada?

   

Kuna mul vajasid remonti kaks istet, siis tegin ka kaks erinevat plaani, pmst mõte oli, et paremini õnnestunud padi läheb juhi poolele ning hõbemedali võitja kaasistujale

Esmapilgul tundus diivani vasakpoolne serv sama kujuga kui üksikul istmel, lõikasin kahjustatud koha välja, diivanist sama suure paiga ning liimisin need kokku.

       

Selle nurga alt tundub justkui hea, aga tegelikult need ikka päris identsed pole, diivan on lamedam.

   

Teise padjaga läksin radikaalsemaks, lõikasin doonorist oluliselt suurema tüki ning lihvisin selle lamellkettaga mõõtu. Silma järgi sai parem kui teine, eks tõde selgub siis, kui esimene 200km ots ära istutud on Selle pärast ei hakanud ka teist enam uuesti tegema, et kui ikka reaalselt kumbki istuda ei kannata, siis tuleb ikka saksasele tellimus teha ja pmst ei ole istme lammutamine teabmis raske töö. Peale selle mine tea, äkki jääb kuskilt veel mingi kolmas toorik näppu, millest siis nende kogemuste baasilt see päris-päris ideaalne tool teha.

           

Lõpuks said kiire värskenduskuuri ka istmeraamid ning pärast põhjamati ning saja muu vidina põhjalikku küürimist sai kabiin lõpuks uuesti kokku. Natuke on veel pisividinatega nokkimist, aga suures plaanis saab järgmise teema ette võtta.

       

Kätt südamele pannes ei saa öelda, et tulemus suudaks nüüd tähelepaneliku vaataja eest selle raketi poolemegaverstase läbisõidu päris ära peita, aga üldmulje on siiski puhas, värske ja hoolitsetud, eriti arvestades suhteliselt mõistlikku tööpanust. Ja lõhnab hästi

Lõpuks, kui kellelgi peaks tekkima soov või vajadus Transiti juhiistet paremale poole paigaldada (või inglise juhiistet vasakule), siis toon välja põhilised pidepunktid:

• Juhiistme aluskast istub paremale 1:1, vastupidi kabetades tuleb peakaitsmete plokile üks auk juurde lõigata
  
• Turvavööde kinnituskohad istmete poolel on identsed, istme külge polditavad pesad on teoreetiliselt erinevad, aga mina lahendasin erinevuse kolme südamest antud haamrilöögiga. Funktsionaalselt mingit vahet pole, lihtsalt tehases on pandud üks kõrvake, et montaaž mugavam oleks (ja võib-olla selleks, et liinil pooled sassi ei läheks).
  
• Reguleerimishoobade teisele poole tõstmine on küll väikse keevituse ja trosside ringi tõstmisega tehtav, aga kui nende ümber käivat peegelpildis plastikut pole, siis mõttetu. Töötavad sama hästi vasakule vaatavatena ka, lisaks sellel üliharuldasel "päris" kaasistuja istmel muarust polegi üldse kõrguse reguleerimist.
  
• Käetugi on raskem juhtum, kui istme külge keevitatud vastuse saaks veel hädaga teisele poole tõsta, siis tegelikult tuleks ta ka "pahempidi" pöörata, et käetugi õigesti fikseeruks. Lisaks käib tugi ise küll kenasti lahti, aga plastik on valatud ühepoolseks, ehk siis poolsuse vahetamiseks oleks ilmselt juba vaja mingeid pukse treida, neid plastiku sisse liimida jne. Võiks ju arvata, et tehases üritatakse sellise tarbekühvli puhul parempoolse rooliga variandi jaoks vajalike spetsosade kogust miinimumis hoida, aga mitte selle toe puhul. Henry Ford keeraks hauas ringi kui teada saaks, mis pillamist tema mantlipärijad seal endale lubanud on Mina loobusin, ise pole eriline käetoe fänn nagunii, seega vbl paigaldan selle ühe olemasoleva hoopis kaasistuja paremale käele. Käetuge eemaldades on suht kindel, et polt läheb kas pooleks või tuleb välja puurida - miks, see on müstika, aga romulaistmel oli see pooleks ning enda omal keerasin sisekuuskandi kohe ümmarguseks, niiet tasub sellega mängides kohe keevitus ja polstritangid sooja panna.
  

Nüüd enam vabadusi ei ole, järgmisena tuleb põrandaga tegelema hakata

[Jesper]

Asi edeneb aeglaselt, aga päris seisma ka ei jää.

Põrand sai kõigepealt alusraami, mille peale vineer toetada.
   

Seejärel lõikasin põhjavineeri mõõtu, soovisin maksimaalselt ära kasutada originaalset põhja (keerasin sellel muidugi kulumata poole üles), aga kuna see oli servadest natuke närb, üksinda väga raskesti liigutatav ja ei oleks nagunii lihtsa vaevaga voodipostide vahele mahtunud, lõikasin sellest välja kaks suuremat tükki garaaži ja elutoa põrandaks ning täitsin servad uue materjaliga. Kui kellelgi on vaja, siis Vineerimaailmal on väga tore outlet kodulehel, kust saab igasugu väiksemaid tükke kasvõi ühekaupa osta. Kokku tuli 8 tükki, nende paika sobitamine võttis küll omajagu aega, aga ausalt öeldes ma ei oska ka praegu mingit lihtsamat meetodit välja pakkuda.

Põranda proovipaigalduse järel tekkisid mõningad kahtlused ja panin raamistikku isuga juurde:
   

Kõik sai kinni liimitud Sikaflex 11FC nimelise rüüpega, see on nüüd mu lemmikmaterjal ehituse juures - tõmbetugevus on mingi 2MPa, aga samas jääb veidi elastne ning lisaks on veel piisavalt paksu konsistentsiga, et siluda kõikvõimalikke ebatäpsusi mõõtmisel ja paigaldusel. Loodetavasti õnnestub sedasi tehes vältida igasugu liigseid kriginaid-naginaid, või kui ei õnnestu, siis ma küll ei kujuta ette, mille abil õnnestuks.

Edasi läks vahu pritsimiseks, ma mingi hetk ikka leidsin, et XPS-i tükeldamine ja liimimine on liiga ogar töö ning tõin poest kotitäie Penosil Easyfoami. Põrandale kulus 5tk ehk jämedalt 50€ eest.
   
   

Oleks ma osavam vahupritsija, siis ilmselt saanuks ühe pudeli kokku hoida, sest tegelikult läks seda natuke liiga palju ning pärast tuli kõvasti maha saagida, aga noh, eks nüüd on esmane kogemus käes ja saan lae ning seinte juures vähe peenemat tööd teha.
   

Lõpuks liimisin põranda peale, mõnd jonnakamat nurka tuli veidi raskustega järgi aidata, aga üldjoontes jäi isegi natuke parem, kui ma seda puslet käe vahel keerutades loota julgesin.
   

Tahaks kunagi veel mingi viimistluskihi sinna peale tõmmata, aga pole veel teemasse süvenenud, et mis marki värve ja asju selleks saada on. Nagunii ei saa selliseid asju enne teha kui muu viimistlus on valmis, sest põrandale ikka tilgub ja kukub asju, ole nii hoolikas kui tahad...

[Marko]

Olen näinud kui vahutades järkjärgult surutakse kiirelt kilp vastu, paisub külje suunas ja kadu on sisuliselt olematu. Lõikamiseks lihtsalt ei jää midagi. Vist oli kile ka abiks, et ei nakkuks.
Ehk on abiks. Videot vaevalt leida suudan, kümme sekundit mingis suvalises kogumikus.