lihtsalt vaatamiseks ja õppimiseks

Vaatan, sügan kukalt ja imestan, mis selles tegevuses keerulist on. Pole küll kordagi ise proovinud pinnida kuid olen lõpmatuseni kuulnud seda legendi, et tegemist on väga raske ja keerulise tegevusega. Esialgu ikka proovisin teemaarendajatelt pärida mis selles keerulist on, kuid kuna kusagilt vastust ei saanud siis olen päringutest loobunud. Kuivõrd keegi ei teadnud täpselt kuidas asi käib siis ei oskanud keegi seda kosmoseteadust ka inimkeeli lahti seletada. Samas olen alati seda tegevust oma peas umbes-täpselt analoogsena ette kujutanud nagu seda videos näidati. Siiamaani pole ise proovinud ka sellel põhjusel, et endal kodus olev vikat mu meelest pinnimist ei vaja. Kindlasti on põhjuseks vähene kasutatavus. Selle põhjustab omakorda vars, mis on minu jaoks lühikene. Seetõttu on niitmine ebamugav kuid vajadusel mu meelest vägagi lihtsalt teostatav. Samas teeb tänapäeval põhitöö ära ikkagi trimmer. Igaljuhul tänud video eest. Nüüd olen veendunud, et siiani pole midagi valesti teinud ega ka valesti ette kujutanud.   Cool

Torutööd Tartus +372 5693 2898
Vasta

Õppind mehele ei olegi keeruline.
Võimalik on töö ebaühtlane teha, tera lokkima või lausa lõhki lüüa, mille tulemusena ei saa luisates vikatit enam nii teravaks ja musklit kulub rohkem töö tegemisel.
Vikati vars peaks ikka kahe pulgaga olema ja luisk nööri otsas läbi kastese rohu libisemas Toungue 
Sellise tempoga niites oleks Mari Jussile kandadesse tulnud (AHT).
Vasta

(27-08-2024, 08:35 AM)pikk88 Kirjutas:  Vaatan, sügan kukalt ja imestan, mis selles tegevuses keerulist on. Pole küll kordagi ise proovinud pinnida kuid olen lõpmatuseni kuulnud seda legendi, et tegemist on väga raske ja keerulise tegevusega. siis olen päringutest loobunud. Kuivõrd keegi ei teadnud täpselt kuidas asi käib siis ei oskanud keegi seda kosmoseteadust ka inimkeeli lahti seletada. Samas olen alati seda tegevust oma peas umbes-täpselt analoogsena ette kujutanud nagu seda videos näidati. Siiamaani pole ise proovinud ka sellel põhjusel, et endal kodus olev vikat mu meelest pinnimEsialgu ikka proovisin teemaarendajatelt pärida mis selles keerulist on, kuid kuna kusagilt vastust ei saanud ist ei vaja. Kindlasti on põhjuseks vähene kasutatavus. Selle põhjustab omakorda vars, mis on minu jaoks lühikene. Seetõttu on niitmine ebamugav kuid vajadusel mu meelest vägagi lihtsalt teostatav. Samas teeb tänapäeval põhitöö ära ikkagi trimmer. Igaljuhul tänud video eest. Nüüd olen veendunud, et siiani pole midagi valesti teinud ega ka valesti ette kujutanud.   Cool

Jagan arvamust, Kogu see niitmine ja sellega kaasnev tegevus on lihtne kui klaverimäng, seal tuleb neid musti ja valgeid klahve kordamööda ja vahel ka korraga vajutada, kaks pedaali kah, nagu autos. Ma telekas näinud, mis seal keerulist...?

Ise olen vikatiga niitnud, kõrvuti 70+ aastase taadiga, temal korralikult vaalus, minul... Taadil ühe sammuga üks kaar, minul neli korda vehkida, et suuremaid puhmaid ei jääks. minul paari tunniga päev kirjas, temal koos päikesega...


Vasta

(27-08-2024, 08:35 AM)pikk88 Kirjutas:  Vaatan, sügan kukalt ja imestan, mis selles tegevuses keerulist on. Pole küll kordagi ise proovinud pinnida kuid olen lõpmatuseni kuulnud seda legendi, et tegemist on väga raske ja keerulise tegevusega. Esialgu ikka proovisin teemaarendajatelt pärida mis selles keerulist on, kuid kuna kusagilt vastust ei saanud siis olen päringutest loobunud. Kuivõrd keegi ei teadnud täpselt kuidas asi käib siis ei oskanud keegi seda kosmoseteadust ka inimkeeli lahti seletada. Samas olen alati seda tegevust oma peas umbes-täpselt analoogsena ette kujutanud nagu seda videos näidati. ...
Mina olen elus seda pinnimist "miljoon" korda kõrvalt näinud ja isegi õpetust kuulnud aga näe, ei oska. Ei saa mul nii ühtlaselt õhuke tera, tee või tina ...
Muidugi meil pinniti ka teisiti, paku sees spets väike neljakandiline alasi ja spets pinnimishaamer, mõlemast otsast terav, pinniti muidugi varre otsas tera, kui ikka terve hommikupool niidetud siis tuli järgmiseks päevaks pinnida. Muidugi sai ka ilma aga tera "võtmine" polnud sugugi nii magus kui pinnitud vikatil, jõudu ja aega kulus rohkem.
Vasta

Nooruses sai vene vikatiga üsna palju niidetud. Vana sepavikatit polnud enam kusagilt võtta lihtsalt. 
Ainus teritamise tööriist oli teravakskäiatud kolmnurkviil. Luisata ma ei osanud.
Aga sai niidetud küll, isegi koduõue muru sai üsna sile. Raha ju muruniiduki jaoks ei olnud.
Vasta

(27-08-2024, 10:55 AM)Peeter2 Kirjutas:  Nooruses sai vene vikatiga üsna palju niidetud. Vana sepavikatit polnud enam kusagilt võtta lihtsalt. 
Ainus teritamise tööriist oli teravakskäiatud kolmnurkviil. Luisata ma ei osanud.

Tuttavad muhulased on rääkinud, et saarlastel jm sealtkandi tegelastel oligi pinnimise asemel tera viiliga lõikamine, see kulutas tera materjali rohkem kui pinnimine aga oli lihtsam tegevus.
Vasta

(27-08-2024, 11:01 AM)honkomees Kirjutas:  
(27-08-2024, 10:55 AM)Peeter2 Kirjutas:  Nooruses sai vene vikatiga üsna palju niidetud. Vana sepavikatit polnud enam kusagilt võtta lihtsalt. 
Ainus teritamise tööriist oli teravakskäiatud kolmnurkviil. Luisata ma ei osanud.

Tuttavad muhulased on rääkinud, et saarlastel jm sealtkandi tegelastel oligi pinnimise asemel tera viiliga lõikamine, see kulutas tera materjali rohkem kui pinnimine aga oli lihtsam tegevus.
Saab teha ainult pehme vene vikatiga. Karastatud, kõvale materjalile ei hakka viil peale.
Vasta

Saeviilga vikati lõikamine on paras jama. Ei tule see asi nii hea. Pinnimine hulga parem. Selles pole midagi keerulist. Mingit väikest alasit vaja ja õige kujuga haamrit. Parajate tugevate löökidega tuleb liikuda edasi-tagasi ja selle tulemusel läheb vikati tera maru heasti õhukeseks ja serv jääb pisut lainesse mis aitab niitmisele kaasa. Liiga kõvasti ühte kohta tagudes võib ka tera lõhki lüüa ja selle vältimiseks peab siis löökidega liikuma. Kes ei oska siis tasub proovida, seal suurt midagi kunsti pole. Lihtsalt taod. Esimeseks tööks võiks võtta mõne kulunud vana vikati mille peal saab ka tera lõhkilöömist harjutada.
T.
Vasta

See tera lõikamine ja veel hullem käiamine raiskab vikatit.Pinnimine õhendab ja kalestab ja on parim.Alasiks on parim suur sabaga kuul.
Vasta

(27-08-2024, 12:13 PM)Peeter2 Kirjutas:  
(27-08-2024, 11:01 AM)honkomees Kirjutas:  
(27-08-2024, 10:55 AM)Peeter2 Kirjutas:  Nooruses sai vene vikatiga üsna palju niidetud. Vana sepavikatit polnud enam kusagilt võtta lihtsalt. 
Ainus teritamise tööriist oli teravakskäiatud kolmnurkviil. Luisata ma ei osanud.

Tuttavad muhulased on rääkinud, et saarlastel jm sealtkandi tegelastel oligi pinnimise asemel tera viiliga lõikamine, see kulutas tera materjali rohkem kui pinnimine aga oli lihtsam tegevus.
Saab teha ainult pehme vene vikatiga. Karastatud, kõvale materjalile ei hakka viil peale.

Ei hakka ka pinnimine peale. Õige nurga all teritamine ainult.
Vasta

(27-08-2024, 09:29 AM)hulgus Kirjutas:  
(27-08-2024, 08:35 AM)pikk88 Kirjutas:  Vaatan, sügan kukalt ja imestan, mis selles tegevuses keerulist on. Pole küll kordagi ise proovinud pinnida kuid olen lõpmatuseni kuulnud seda legendi, et tegemist on väga raske ja keerulise tegevusega. siis olen päringutest loobunud. Kuivõrd keegi ei teadnud täpselt kuidas asi käib siis ei oskanud keegi seda kosmoseteadust ka inimkeeli lahti seletada. Samas olen alati seda tegevust oma peas umbes-täpselt analoogsena ette kujutanud nagu seda videos näidati. Siiamaani pole ise proovinud ka sellel põhjusel, et endal kodus olev vikat mu meelest pinnimEsialgu ikka proovisin teemaarendajatelt pärida mis selles keerulist on, kuid kuna kusagilt vastust ei saanud ist ei vaja. Kindlasti on põhjuseks vähene kasutatavus. Selle põhjustab omakorda vars, mis on minu jaoks lühikene. Seetõttu on niitmine ebamugav kuid vajadusel mu meelest vägagi lihtsalt teostatav. Samas teeb tänapäeval põhitöö ära ikkagi trimmer. Igaljuhul tänud video eest. Nüüd olen veendunud, et siiani pole midagi valesti teinud ega ka valesti ette kujutanud.   Cool

Jagan arvamust, Kogu see niitmine ja sellega kaasnev tegevus on lihtne kui klaverimäng, seal tuleb neid musti ja valgeid klahve kordamööda ja vahel ka korraga vajutada, kaks pedaali kah, nagu autos. Ma telekas näinud, mis seal keerulist...?

Ise olen vikatiga niitnud, kõrvuti 70+ aastase taadiga, temal korralikult vaalus, minul... Taadil ühe sammuga üks kaar, minul neli korda vehkida, et suuremaid puhmaid ei jääks. minul paari tunniga päev kirjas, temal koos päikesega...
Olin vast kümne tuuris vana kui läksime vanaisaga 60+ jänestele heina niitma.Meeles,et lõunaks olid käed rakkus ja lihased valusad ja niitisme pea kõrvuti,üks suts eespool ja sai vaalu küll ja eks algul käis vikati ots ilmselt ka maas,aga selgeks sai üsna ruttu...Mälu järgi sai niidetud ikka ehtsate sepa vikatitega mitte vene kolakaga.Hiljem küülikutele aias rohu niitmine söögiks oli muidugi käkitegu juba.Ja oi kui palju on käia vändast ringi aetud kui vanaisa vikatit teritas...
Vasta

70-ndate alguseks kui ma niitjaks olin kasvanud polnud meil küll mingeid sepavikateid, kõik vene omad ja isa (sünd. 1921) rääkis eesti ajal olnud rootsi ja saksa vikatite headusest, st ikka tehasetööd kasutati isegi enne sõda.
Vasta

Vene vikatit enne ostu uuriti ja prooviti näpuvahehel. Kolgiti rauatükiga ja kuulati kõla. Mida rohkem kõlises seda parem vikat oli. Arvatavasti poest osteti lõpuks kõik ära, keegi sai siis viletsama.
T.
Vasta

Vikati pinnimine on/oli rohkem Peipsiäärne teema, Pärnumaal käiati vesikäial (kui oli olemas) või lõigati. Vikati nuga tehti kas kolmkant või rombikujulisest saeviilist. Ega see lõikamine ka igaühe käes õnnestunud ja peale lõikamist tuli ikka luisata ka. Mina sain luiskamise alles siis selgeks kui kedagi kogenumat enam ei olnud. Muide vikatil ei ole vart, vaid lüsi. On nii ühe kui ka kahe pulgaga ehk käepidemega, on ka selliseid, millel on käepide nihutatav. See viimane on jälle Peipsi poolne teema, ka teisel pool järve.
Sepavikatit olen näinud ja ka natuke kasutanud, see oli võsa niitmiseks tehtud, poole lühem ja tunduvalt laiem, raskem ka.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(27-08-2024, 19:14 PM)metsakohin Kirjutas:  Vikati pinnimine on/oli rohkem Peipsiäärne teema, Pärnumaal käiati vesikäial (kui oli olemas) või lõigati. Vikati nuga tehti kas kolmkant või rombikujulisest saeviilist. Ega see lõikamine ka igaühe käes õnnestunud ja peale lõikamist tuli ikka luisata ka. Mina sain luiskamise alles siis selgeks kui kedagi kogenumat enam ei olnud. Muide vikatil ei ole vart, vaid lüsi. On nii ühe kui ka kahe pulgaga ehk käepidemega, on ka selliseid, millel on käepide nihutatav. See viimane on jälle Peipsi poolne teema, ka teisel pool järve.
Sepavikatit olen näinud ja ka natuke kasutanud, see oli võsa niitmiseks tehtud, poole lühem ja tunduvalt laiem, raskem ka.

Seda nimetataksegi võsavikatiks.
Vasta

Pinnimise tööd olen maksimaalselt kümme korda kokku teinud, ei ole selles midagi müstilist ega rasket. Kõigepealt tuli leida paras puupakk, väike pinnimise alasi (müüakse jätkuvalt poes) paku sisse, vikati varrele nöör külge ja garaaži lakke. Nööri sättisid nii parajaks et vikat toetaks lapiti alasile, aga nii, et tera oleks õrnalt õhus. Siis asusidki umbes poole kg raskuse, terava otsaga haamriga vaikselt toksima. Ei ütleks, et tera oleks jäänud väga ühtlane, aga siiski õhuke, aga see et veidi lainetas, ei mõjutanud kuidagi tulemust, igal juhul sai nüri vikati korral parem. Tehnoloogia töötasin vist ise välja, aga see, et tera tuli alasist õrnalt kõrgemal hoida, oli kellegi vanema inimese, vist vanaonu õpetussõna. 
Müüakse ka spetsiaalseid pinnimise tööriistu, millega peaks saama ühtlase tulemuse: https://www.fruithillfarm.com/peening-jig.html
Vasta

Tsitaat:väike pinnimise alasi (müüakse jätkuvalt poes) paku sisse
60.ndate algul poes ilmselt ei müüdud või oli liiga kallis. Kirves paku sees oli sama hea.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Kusjuures saan aru, et pinnimist tehakse siis ka erinevates piirkondades erinevalt. Loen siit mitut kirjeldust, et pinnimisalasi on klots ja haamripinniga lüüakse.
Ise olen õrnas põrsapõlves näinud niipidi pinnimist, et alasi oli terava tipuga üles, nagu haamripinn, vikatitera sätiti selle peale ja siis koputati haamri laubaga. (Lüganuse khk)
Vasta

(28-08-2024, 01:11 AM)Telc Kirjutas:  Kusjuures saan aru, et pinnimist tehakse siis ka erinevates piirkondades erinevalt. Loen siit mitut kirjeldust, et pinnimisalasi on klots ja haamripinniga lüüakse.
Ise olen õrnas põrsapõlves näinud niipidi pinnimist, et alasi oli terava tipuga üles, nagu haamripinn, vikatitera sätiti selle peale ja siis koputati haamri laubaga. (Lüganuse khk)
No see on puhtalt tegija otsustada, kuidas tal endal lihtsam on ja milline riistvara on saadaval  Smile 
Isa mul pinnis spetsiaalsel posti otsa kinnitatud terava tipulisel alasil, vanaisal oli mäletamist mööda paku sisse löödud suurema murdunud viili jäänuk ...
Pinnitud vikat kestis teritades paremini kui lõigatud. Selles mõttes, et pinnitud vikatiga sai päev otsa normaalselt tööd teha, teda aeg-ajalt luisates.
Jah, mulle on makstud palka vikatiga niitmise eest  Big Grin Ja isal õnnestus veel vahelt saada pinnimise tasu.
Vasta

(27-08-2024, 08:35 AM)pikk88 Kirjutas:  Vaatan, sügan kukalt ja imestan, mis selles tegevuses keerulist on. Pole küll kordagi ise proovinud pinnida kuid olen lõpmatuseni kuulnud seda legendi, et tegemist on väga raske ja keerulise tegevusega. Esialgu ikka proovisin teemaarendajatelt pärida mis selles keerulist on, kuid kuna kusagilt vastust ei saanud siis olen päringutest loobunud./---/  Cool

 Eks neid (vähemalt kõrvaltvaataja jaoks Big Grin lihtsaid töid on veelgi, puhas vuuk seina telliste paika tõstmine, pritsiga värvimine, elektroodiga veetorude keevitamine, palja silmaga vaevu nähtavate jublakate kuumaõhuga paika jootmine ja nii edasi.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne