Jäätmekäitluse ja liiklusseaduse muudatuse eelnõu arutelu
#1

Üle saja aasta foorumisse sattununa vaatasin, et ülipõgusalt on kliimaministeeriumi uut vaimusünnitist puudutatud automaksu teemas, kus see ilmelt ka hääbub.

Vanatehnika seisukohast üldisemalt on tegelikult erinevalt automaksust selle jäätmeseaduse muudatusega seoses suuremad probleemid, kui lihtsalt rahakoti kergendamine. Kui jätta välja nö "musta numbriga" tehnika, siis selle eelnõu järgi justkui igasugune sisuliselt riiulil seisev mitte kasutusel olev vanem sõiduk on ülimalt keskkonnaohtlik jääde, mille peaks kiiremas korras utiliseerima. Jah, tuuakse sisse tõndamiskohustus, mille alusel sõiduki eksisteerimisel saab seda kahe aasta kaupa registrist ajutiselt kustutada, aga juba ainuüksi see punkt tekitab minu jaoks hulga küsimusi. Pikendamist hakkab otsustama mingisugune tehnikakauge ja pigem -vihkajast anonüümne ametnik, kes peab jälgima ainult seda, et äpist tulevad ajatemplid ja GPSi kordinaadid klapiks ning sõiduk oleks tuvastatav ja see neile meeldival viisil ladustatud. 

Lammutusõiguse osas lähevad ka asjad karmimaks ning lammutajal peab olema leping vastava auto lammutamiseks tootja või tootjaid ühendava liiduga. See siis mulle arusaadavalt tuleb miskist direktiivist, mis sätestab autotootjale laiendatud vastutuse ka selle utiliseerimisel. Nüüd minu jaoks läheb olukord huvitavaks näiteks automargi esindaja lammutamisel, mille tootjat enam ammu ei eksiteeri ning samas on tegu isendiga, mille küljes võetud kasutamiskõlblikele varuosadele tegelikult veel turg olemas oleks. Lammutaja seda vastu võtta ei saa, kuna puudub leping (kui see tootjaid ühendav keha juhuslikult ka olematuid tootjaid ei kata), järelikult ainus lahendus on terves tükis pressi alla...

Lisaks, kui mul on soetatud millalgi komplektne auto, selleks, et sellelt taastamisel olevale ja lõpuks teoreetiliselt ka tunnustuse saavale vanasõidukile varuosi võtta, siis ei saa ma mittekomplektset sõidukit anda ka lammutamiseks ning juba hetkel pole õigust seda vastu võtta ja lammutustõendit väljastada ka metallikokkuostul. Seal juures oli vist küll klausel, et puududa ei tohi "olulised" osad, küll aga ma tean hulgaliselt sõidukeid, mida ongi soetatud just nende oluliste osade doonoriks.

Hetkel planeerime oma klubiga (Full Throttle Club) saata Riigikogule järjekordse pöördumise, milles mõningatele valupunktidele eelnõu sõnastuses viitame. Võimalik, et tuleb ka laiem ühispöördumine, nagu ka automaksu puhul tehtud sai, selleks läbirääkimised käivad. 

Ehk kui kellelgi on ka mõtteid selle eelnõu koha pealt, siis oleks tänulik sisulise diskussiooni eest Smile
Vasta
#2

Räägime palun siin teemas asjast. Ehk siis pealkirjas viidatud seaduseelnõu teemal ja sellega seonduvalt. Kustutasin juba esimese nn loosung-postituse - nendeks on automaksu teemast mööda kirjutamise koht igati paslik:
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=66567

Edit: kolisin kustutatud postituse sinna:
https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid569861

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#3

Seaduseelnõu on kõigile huvilistele lugemiseks kättesaadav Riigikogu kodulehel.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud...se-seadus/
Vasta
#4

(10-09-2024, 11:22 AM)rnx69 Kirjutas:  Pikendamist hakkab otsustama mingisugune tehnikakauge ja pigem -vihkajast anonüümne ametnik, kes peab jälgima ainult seda, et äpist tulevad ajatemplid ja GPSi kordinaadid klapiks ning sõiduk oleks tuvastatav ja see neile meeldival viisil ladustatud. 

Ma olen ka selle eelnõu läbi lugenud, kuid sellist regulatsiooni ma välja ei loe. Palun aita leida, millistes sätetes eelnõus või lausetes seletuskirjas on kirjas, et sõiduk peab olema "ametnikule meeldival viisil ladustatud"? 

Esitatud väite vastus on eelnõu § 2 punktis 4, millega täiendatakse liiklusseaduse § 77 lõigetega 7.1 ja 7.2. Seaduseelnõu tekst kõlab järgmiselt:

4) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 7.1 ja 7.2 järgmises sõnastuses:
 
„(7.1) Kui mootorsõiduki omanik soovib ajutiselt registrist kustutada sõidukit, millel puudub kehtiv tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus ja millega ei ole viimase kahe aasta jooksul käidud käesoleva seaduse § 73 lõikes 6 nimetatud tehnonõuetele vastavuse kontrollis, tuleb tõendada sõiduki olemasolu Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi kaudu või Transpordiameti büroos. Tõendamine on kehtiv 24 kuud, vanasõidukina tunnustamata ajaloolise väärtusega sõidukil 60 kuud ja vanasõidukil kuni tunnustamise tähtaja lõpuni.
 
(7.2) Käesoleva paragrahvi lõikes 71 nimetatud tõendamisel peab sõiduk olema identifitseeritav sõidukina, millena see on registrisse kantud.“;


Seletuskirjast leiab sellele sättele järgmised selgitused (lk 17): 

Selle nõude eesmärk on piirata nn fantoomsõidukite tekkimist ehk kui omanik on sõiduki ebaseaduslikult lammutanud, siis selle varjamiseks ta kustutab sõiduki ajutiselt registrist ja pikendab seda lõputult.

Lõikega 7.2 sätestatakse, et sõiduki tõendamisel peab sõiduk olema identifitseeritav sõidukina, millena see registrisse kantud on ehk kui sõiduk on küll näiteks taastamise ootel, siis olemasolu tõendamiseks on vajalik siiski tuvastada, mis sõidukiga tegemist on ehk ei piisa ainult sõiduki üksikutest detailidest. Eelkõige on sõiduk identifitseeritav kere kaudu.

Lahtiselgitatuna tähendab see regulatsioon, et üksnes "pabereid" ei saa registrist tulevikus enam ajutiselt kustutada. Sõiduk peab olema alles. Selleks, et ainult registrikandena olevad fantoomsõidukid ei tekitaks registrijärgsele omanikule tulevikus maksukohustusi või ka halvemal juhul karistusi ebaseadusliku lammutamise või romusõiduki utiliseerimata jätmise eest, on seaduseelnõuga kehtestatud üleminekuperiood 2026. aasta lõpuni, et kõik liiklusregistris registreeritud sõidukite omanikud saaksid kas kustutada registrist sõidukid, mida neil enam olemas ei ole või deklareerida riigile, et sõiduk on alles ning on soov seda edaspidi säilitada. Ja kui on soov säilitada sõidukit, siis tuleb perioodiliselt tõendada, et sõiduk on alles. Üldjuhul iga 2 aasta järel, kui aga tegemist on vähemalt 35. aastat vana sõidukiga, siis 5 aasta järel. Ehk ajalooliste sõidukitega tegelejatele on pikem periood - vanatehnika mõiste on muidugi meie harrastajate seas erinev, kuid Euroopa regulatsioonidest tulenevalt ei saa erandeid romusõidukite üldregulatsioonist kehtestada noorematele kui 30. aasta vanustele sõidukitele. Eestis valiti ajaloolise sõiduki piiriks 35. aastat. 

Sõiduki olemasolu tõendamismenetlus on samuti lahti kirjutatud eelnõu seletuskirjas: 

Punktiga 19 täiendatakse § 264.4 lõigetega 3–5. Lõikes 3 sätestatakse, et omanik võib taotleda peatatud registrikande asendamist ajutise kustutamsega ning lõike 4 järgi tuleb sel juhul tõendada sõiduki olemasolu, et ajutiselt kustutatuks ei vormistataks nn fantoomsõidukit. Selline võimalus luuakse juhuks, kui peatatud registrikandega sõiduk kuuluks § 264 lg 162 alusel kustutamisele, kuid sõiduk on alles ja seda plaanitakse hiljem kasutusele võtta. Sõiduki olemasolu tõendamiseks võimaldatakse kasutada TRAMi arendatud fotorakendust, mis fikseerib pildi tegemise aja ja koha ning millel peab olema võimalik sõidukit tuvastada, või TRAMi büroos. Lõike 5 kohaselt võetakse sellise toimingu tegemise eest ka riigilõivu. Kuna TRAMi arendatud tehnilise lahenduse väljatöötamine ja elluviimine nõuab teatud aja, siis jõustub see punkt 01.01.2025.

Lühidalt kokku võttes tuleb sõiduk või õigemini selle identifitseerimiseks olulised osad ette näidata Transpordiameti teenindusbüroos või ülevaatuspunktis. Kui seda ei soovi või ei saa teha, siis läbi vastava fotorakenduse piltidega - seejuures on oluline, et sõiduk peab olema Eestis (miks Eestis, on juba pikem lugu ja kui mõnel üksikul juhul on sõiduk parasjagu välisriigis näiteks restaureerimisel, siis sellele üksijuhule leitakse kindlasti ka üksiklahendus).  

Diskussioon on väga tervitatav ja seda juba ka peetakse - muuhulgas leiab Riigikogu kodulehelt eelnõu juurest näiteks kooskõlastustabeli erinevate huvigruppide poolt juba varasemalt esitatud ettepanekutega ning nendega arvestamisega.  
Vasta
#5

Hää küll, on vanasõiduk elik romu, mida omanik plaanib taastada. Selle kohta on regulatsioon nagu välja mõeldud, paljude sõidukite omanikele ebamugav ja kulukas aga ikkagi olemas. 

Ma küll ei kujuta ette, kuidas ma hakkan ette näitama oma lahtivõetud ja kitsas nõukagaraažis seisvat mittesõitvat autot. Fotot seal küll korralikku ei saa, distantsi pole, valgus niru jne.

Praktika aga näitab, et ühe masina taastamiseks on enamasti vaja soetada VEEL 2-3 doonorit, mõnikord ainult ühe osa pärast (+ osta üksikuid juppe juurde jne). Kui need doonorid on juhtumise ka arvel masinad ja neilt eemaldatakse "olulised osad" siis kuidas hakkab toimuma jäänuste arvelt kustutamine ja utiliseerimine? Võib peab ikkagi minema seaduserikkumise teed ja võtma need üleminekuajal arvelt maha kui fantoomid ... seaduseandja nagu suunab tehnikahuvilist kurjale teele.
Tsitaat: Lisaks, kui mul on soetatud millalgi komplektne auto, selleks, et sellelt taastamisel olevale ja lõpuks teoreetiliselt ka tunnustuse saavale vanasõidukile varuosi võtta, siis ei saa ma mittekomplektset sõidukit anda ka lammutamiseks ning juba hetkel pole õigust seda vastu võtta ja lammutustõendit väljastada ka metallikokkuostul. Seal juures oli vist küll klausel, et puududa ei tohi "olulised" osad, küll aga ma tean hulgaliselt sõidukeid, mida ongi soetatud just nende oluliste osade doonoriks.
Vasta
#6

Ilmselt huvitab ametnike, poolikute autode(taastatavate projektide) puhul see, ega pole tehtud asju, mis on kooskõlastamata transpordiametiga? Nt: kere vahetused või kahest autost ühe kokku ehitamine? 
Teoorias peaks neile piisama ka VIN koodi pildist ja mõnest auto fotost, kust on mark ja mudel identifitseeritavad. 

Mida võiks paremini teha? Tehnilise poole pealt TRAMi keskkond võiks olla võimeline sööma jpg, png mis iganes suurusega faile. Kui serveris on ruumi piiramatult siis mida detailsem pilt, seda parem.
Vasta
#7

(10-09-2024, 20:19 PM)Sm.Samajev Kirjutas:  Ilmselt huvitab ametnike, poolikute autode(taastatavate projektide) puhul see, ega pole tehtud asju, mis on kooskõlastamata transpordiametiga? Nt: kere vahetused või kahest autost ühe kokku ehitamine? 
Teoorias peaks neile piisama ka VIN koodi pildist ja mõnest auto fotost, kust on mark ja mudel identifitseeritavad. 

Mida võiks paremini teha? Tehnilise poole pealt TRAMi keskkond võiks olla võimeline sööma jpg, png mis iganes suurusega faile. Kui serveris on ruumi piiramatult siis mida detailsem pilt, seda parem.

Selle tõendamismenetlusega ei ole võimalik mingeid kooskõlastamata asju tuvastada - ajutise kustutamise periood on nii pikk ja pildil ei ole vaja enamat näidata, kui sõiduki olemasolu ja identifitseerimistunnuseid. Ka kehtiva ülevaatusega sõiduk võib olla mitmest kokku keevitatud. Tõendamiseks vajalik fotorakendus ongi just selline, millega tehakse pildid ning riigil küll ei ole huvi saada mingit detailset ülevaadet seisva sõiduki igast detailist, vaid üksnes fakti, et sõiduk on siiski veel olemas.
Vasta
#8

(10-09-2024, 18:40 PM)indreksirk Kirjutas:  Lõikega 7.2 sätestatakse, et sõiduki tõendamisel peab sõiduk olema identifitseeritav sõidukina, millena see registrisse kantud on ehk kui sõiduk on küll näiteks taastamise ootel, siis olemasolu tõendamiseks on vajalik siiski tuvastada, mis sõidukiga tegemist on ehk ei piisa ainult sõiduki üksikutest detailidest. Eelkõige on sõiduk identifitseeritav kere kaudu.

Lahtiselgitatuna tähendab see regulatsioon, et üksnes "pabereid" ei saa registrist tulevikus enam ajutiselt kustutada. Sõiduk peab olema alles. Selleks, et ainult registrikandena olevad fantoomsõidukid ei tekitaks registrijärgsele omanikule tulevikus maksukohustusi või ka halvemal juhul karistusi ebaseadusliku lammutamise või romusõiduki utiliseerimata jätmise eest, on seaduseelnõuga kehtestatud üleminekuperiood 2026. aasta lõpuni, et kõik liiklusregistris registreeritud sõidukite omanikud saaksid kas kustutada registrist sõidukid, mida neil enam olemas ei ole või deklareerida riigile, et sõiduk on alles ning on soov seda edaspidi säilitada. Ja kui on soov säilitada sõidukit, siis tuleb perioodiliselt tõendada, et sõiduk on alles. Üldjuhul iga 2 aasta järel, kui aga tegemist on vähemalt 35. aastat vana sõidukiga, siis 5 aasta järel. Ehk ajalooliste sõidukitega tegelejatele on pikem periood - vanatehnika mõiste on muidugi meie harrastajate seas erinev, kuid Euroopa regulatsioonidest tulenevalt ei saa erandeid romusõidukite üldregulatsioonist kehtestada noorematele kui 30. aasta vanustele sõidukitele. Eestis valiti ajaloolise sõiduki piiriks 35. aastat. 


See kõik on selle punktini tore, kus läheks sordi alla kogu 35 aastat ja vanem tehnika riikliku tunnustuse klauslita. Vähemalt pressiteatest oli välja loetav, et erandi alla läheb ainult "musta numbriga" tehnika. Muule vanale tehnikale kehtib endiselt 2 aastat? EDIT: 5 siiski, ei lugenud punkti lõpuni ja must number selle olemasolu lõpuni.

Identifitseerimisega on huvitav lugu - kere peaks identifitseerimiseks omama siis ka tehasetähist, mis samas peab loetav olema 30 aastat tootmisest. Nüüd kui on tähis hävinenud, minu ühe seisva projekti puhul on kere paigatud kohast, kus oli ainus VIN, siis mil moel see tõendamine välja peaks nägema. Andmesilt on hetkel dokumentide vahel lauasahtlis, sest enne värvitöid oli keegi eelnevatest omanikest selle eemaldanud. 

Lisaks näiteks on mul küsimus mootorispordi seisukohast - ralliga näiteks on asi selge, taotled sportauto numbri, auto istub registris ja kõik on jokk. Nüüd näiteks kiirendusauto toorik, mis kuradima moel peaks tulevikus selle registrist maha saama? Või hakkangi iga kahe aasta takka maksma ja pilte saatma? Kiirendusautoga, millele avalikele teedele asja pole, saadeti viimati punase numbri osas kukele.
Vasta
#9

(11-09-2024, 09:42 AM)rnx69 Kirjutas:  Identifitseerimisega on huvitav lugu - kere peaks identifitseerimiseks omama siis ka tehasetähist, mis samas peab loetav olema 30 aastat tootmisest. Nüüd kui on tähis hävinenud, minu ühe seisva projekti puhul on kere paigatud kohast, kus oli ainus VIN, siis mil moel see tõendamine välja peaks nägema. Andmesilt on hetkel dokumentide vahel lauasahtlis, sest enne värvitöid oli keegi eelnevatest omanikest selle eemaldanud.

Selle jaoks on transpordiametil protsess olemas: avaldus + vajadusel täpsustamised + masina ettenäitamine => registriandmete uuendamine. Tegin mõni aasta tagasi läbi - vanale masinale oli mingil segasel ajal keevitatud võõras VIN.

Mitteliikuva masinaga mugav ei ole ja seda, kas mittekomplektsega ületamatut tõrget ei teki, oskab ehk keegi teine kommenteerida: nagu aru sain, oli ettenäitamine ameti tegevustena registreerimiseelne ülevaatus. Kui on nii, oleks tõesti kohane seadusloojale nokk kinni - saba lahti tüüpi lüngale viidata. Et kuidas saab täiesti eksisteeriva komplekteerimata ja ID-probleemiga masinal asjad registris korda. Ilmselt jääb see täidesaatva võimu ehk transpordiameti (uueks) protsessiks.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#10

(11-09-2024, 09:42 AM)rnx69 Kirjutas:  Identifitseerimisega on huvitav lugu - kere peaks identifitseerimiseks omama siis ka tehasetähist, mis samas peab loetav olema 30 aastat tootmisest. Nüüd kui on tähis hävinenud, minu ühe seisva projekti puhul on kere paigatud kohast, kus oli ainus VIN, siis mil moel see tõendamine välja peaks nägema. Andmesilt on hetkel dokumentide vahel lauasahtlis, sest enne värvitöid oli keegi eelnevatest omanikest selle eemaldanud. 

Lisaks näiteks on mul küsimus mootorispordi seisukohast - ralliga näiteks on asi selge, taotled sportauto numbri, auto istub registris ja kõik on jokk. Nüüd näiteks kiirendusauto toorik, mis kuradima moel peaks tulevikus selle registrist maha saama? Või hakkangi iga kahe aasta takka maksma ja pilte saatma? Kiirendusautoga, millele avalikele teedele asja pole, saadeti viimati punase numbri osas kukele.

Väga head küsimused: 
Identifitseerimise küsimus lahendatakse üksikjuhtumi tasemel. Tänane praktika on selline, et kui juba sõidukiga jõutakse mingi registritoiminguni, siis hävinenud identifitseerimistunnuse korral paigaldab Transpordiamet uue identifitseerimistunnuse - seda siis kas vastava masinaga mehaaniliselt või kleebisena. Kardetavasti tuleb sellisel juhul ühel korral sõiduk reaalselt viia teenindusbüroosse. Üksikjuhtumitele leitaksegi rätsepalahendus, seadus paneb paika üldjuhtumite jaoks raamid. 

Teine küsimus on raskem ning siin tuleb alustada seaduse eesmärkidest. Küsija põhjendus on üllas ja arusaadav. Aga kui sellise väitega, et tahan autost teha kiirendusauto, saaks sõiduki liiklusregistrist kustutada lammustustõendita, siis deklareeriksid kõik sõidukite lammutajad end selle spordialaga tegelejateks (selleks pole ju mingit litsentsigi vaja). Küsimus on loomulikult praktiline, kuid see võibki jääda lahenduseta, kuna selline võimalus vajaks ka järelevalvet. See on nagunii üks arutamise all olev küsimus, kuna puudutab ka olukordi, kus soovitakse tänavalegaalse sõiduki käigus hoidmiseks säilitada samasuguseid sõidukeid varuosade eesmärgil.
Vasta
#11

Seaduseelnõu 461SE menetluskäik ning Riigikogu liikmete, ametiasutuste ja huvigruppide ametlikult esitatud seisukohad on nähtavad Riigikogu kodulehel. 

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud...se-seadus/

Selle sama eelnõuga on mõned poliitilised jõud lubanud muuta ka mootorsõidukimaksu seadust. Mõned esitatud ettepanekud on ka näha. 

Kuulujutte on palju, kuid ühtteist loeb välja ka avalikest dokumentidest.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne