[Jesper]

Teevad küll, neil on eraldi tooteseeria "klassikute" rehvimõõtudest ja mustritest, Michelinil ja Dunlopil muuseas ka. Päris iga 5mm tagant mõõte ei ole, nagu tänapäeval harjunud oleme, aga usun, et pasteldeta see rakett sul ei jää. Vt näiteks https://www.longstonetyres.co.uk/ , seal saad vaadata nii margi-mudeli kui mõõdu järgi.

Tõenäoliselt saab neid kõiki mudeleid ka kohalikest poodidest tellida, a lihtsalt hea on enne teada täpseid koode jms. Aga tegelt nad lubavad ka murevabat tellimist EL-i koos eelmakstud maksudega jne.

[TeeTL]

Lõriseb päris tõsiselt 900cm3 kohta
Kuivõrd 155/65/R13 ei ole originaalmõõt, ja selles mõõdus ei saaks ka Pirellilt ajastukohast rehvi, siis enamvähem kohane võiks ju olla kasutada ka teiste vanade rehvifirmade tooteid? Dunlop, Continental, Fulda, Kleber, Barum, mis on kergelt kättesaadavad. Pole küll nii edev ja pole ka Itaalia, muidugi, aga siiski mitte väga kaugel

[karpaadid]

Ajastutruu muster oleks auto all ilmselt efektne, samas hinnalipik on päris karm nii väikse rehvi kohta. Peamiselt, sest madaldusvedrude tõttu pole geomeetria enam päris see, ja kipub tagasillas sisekülgi sööma päris isukalt. Pirelli oleks muidugi jah nagu rusikas silmaauku, aga samas vaatan, et kõiki teisi ka tol ajal eksisteerinud premium brände on saada ning mustrid on sellisel mõõdul kõigil üsna traditsiooniline.
See väljalaske hääl tuli suuremalt jaolt kõik pärast väljalaskekanalite portimist, nii sellel kui ka keelmisel mootoril. Enne oli ikka palju tagasihoidlikum. Seal ikka oli, mida maha freesida.

Edit: uuendasin ka kõige esimese postituse pilte. Nagu näha, siis kapoti alt pildilt on praegusel hetkel vaid samad esituled, käigukast ning pidurivedeliku anum.

[Jesper]

13" rehvidega on see teema, et Jaapani, Korea ja Malaisia väikeautod kasutavad siiamaani sellises mõõdus rehve, seega sealse maailmanurga tootjatelt tuleb neid liinilt põrinal nagu kõiki teisigi tavamõõte, muidugi välimus ja muster on "moodsad". Euroopa tootjatele on tänaseks isegi 15" rehv juba paras eksootika, seega need "klassikute" rehvid ilmselt valmivad kuskil kauges ja pimedas tehasenurgas väikeste partiidena, millest ka hind.

Aga vähemalt võimalus on olemas.

[karpaadid]

Talve jooksul on pisut nokitsetud, et kevadel vähem tööd oleks. 


Rehvid said Kumho toodang. Hinna tõttu oli raske pakkumisele ära öelda, jooksu sai hiinakate hinnaga.



Signaali jaoks oleks olnud vaja olemasoleval lülitiplokil ühendusklemmid uued teha. Uusi lülitiplokke on veel vabalt saada, seega läks kogu asi uus.



Lihtsalt mõned lahedad ajastukohased lisad.




Orginaal küünlajuhtmed, õige A112 Abarth varajase toodangu roolirumm ja metallist embleem esivõrele. Roolirummu oli vaja, kuna tahtsin projekti algfaasis soetatud Nardi rooli kasutada. Algse lahendusega oli rooli asend liiga püstine ning ei olnud nauditav sõita. Kasutasin seni Fiat 850 varajase variandi rooliratast.




Orginaalosadega palju viisakam.




Roolivarras sai umbes 15mm allapoole toodud. Ühes sellega ja õige A112 roolirummuga sai sõiduasend ja rooli kõrgus väga hea.

Teha on veel: Õhufiltrit pole endiselt, sellel põhjusel, et pole lihtsalt otsustanud veel, millist tahan. Ilmselt valin, sarnaselt eelmisel mootoril olnule, K&N toodangu. Tehakse A112 kollektorile igasuguseid replicasid ja uhkeid filtreid, aga need tunduvad pigem olevat välimusele kui efektiivsusele orienteeritud.
Porimatid, tuleb õige kuju ja värviga teha ja lasta ääristada. 
Siis nagu oleks asi komplekte ning jääks teha sillastend üle tee asuvas töökojas ning saaks alustada proovisõitudega.

[weix1]

Üks kõige lahedamaid Itaalia autosid, mida Eestis leida võib! Arvasin, et tehase Abarth, enne kui süvenema hakkasin. 
Olen mõelnud, et peaks korraldama ehk läbi Alfa klubi ühe korraliku Itaalia masinate kokkutuleku, kuhu oleksid ka vahvad Fiatid ja Lanciad oodatud! 
Loodetavasti näen oma silmaga kah seda masinat kunagi!

[karpaadid]

Tänud! Kahjuks palju pilte teemast kaduma läinud, kui algusest peale pole jälginud. Just meenutasin siin ükspäev, et projekti algusest saab varsti 13 aastat ning alles nüüd lõpuks valmib sellisena nagu algselt ette kujutasin. Eks peaasi, et valmib.
Itaalia autode fänn olen ka ise, olen pidanud kolme Alfa Romeot kogu nende ilus ja valus. Oleks tore üritus, Eestis on ju haruldasi Lanciaid ja Alfasid, mida silmata tahaks iküll.

[karpaadid]

Natuke lõpule lähemal jälle. Eesmärk on aprillis saada auto tänavalegaalseks.


Rehvid on velgedel. Enne seda sai pidurisüsteem veel õhutatud ning veermikus poldid-mutrid õige Nm väärtusega pingutatud, vastavalt 1972 tehase manualile.



Õhufilter tuli Itaaliast. Metallist võrk-tüüpi filtrielement. Nendega tuleb silmas pidada, et on üldiselt mõeldud toimima õlitatuna ning korra aastas oleks kena seda puhastada ja uuesti õlitada. Väiksem vaakumi port läks pimedaks, suurema pordi ühendasin klapikambri kaane tuulutusega.



Tihendi karburaatori ja filtrikorpuse vahele pidi eraldi otsima.



Umbes nii ta hakkab välja nägema. Lisandub veel väike alumiiniumist klaasipesuvee paak, mis kinnitub orginaal signaali kinnituskohta. Orginaal klaasipesuvee lahendus on presendist kott, mis ripub esitiiva küljes, nagu ka veel ülemiselt pildil näha, ning pumba asemel on kummilutt armartuuris. Tulevase paagi külge läheb tavaline kaasaegne tihendiga ja sisse surutav pump. Käitamine on nupust armartuuril. 



Teha veel jääb: Esisilla kokkujooks stendil paika sättida, porimatid. Viimased reguleerimised, paistab, et segu on hästi paigas hetkel, aga eks tõde selgub pikematel proovisõitudel. Veidi vajab harjumist uue karburaatoriga gaasipedalli tunnetus, kuna pedaal on otse jäikade ühendustega hoovastikuga ühendatud. Tekib selline kaheastmelise pedaali efekt, jala all on tunda kui sekundaar lõõr avaneb.

[karpaadid]

Vahepeal olen korra veel üle reguleerinud klapid, seoses sellega, et ühel hetkel hakkas mootor puterdama ning paukuma. Kahtlustasin, et äkki on mõne nookuri lõtk liiga väike saanud viimati ning mootori kuumaks minnes ei sulgu klapp. Selgus aga, et üks uus süüteküünal NGK lihtsalt oli asjad kokku pakkinud. Vanad Densod panin nende asemele tagasi, ning mootor käis probleemideta. Olen ka varem kogenud, et uued NGK küündlad ei toimi vana tehnika peal.
Kõõrdis esisillaga sai käidud üle tee asuvas töökojas stendis. Sai piisavalt paika jooksu hetkel, et ülevaatusele sõita. Kuigi, sai selgeks, et on vaja kas lühemaid välimisi rooliotsi, või olemasolevaid veidi lühemaks lõigata.
Peale stendi järeldusi sai siiski sõidetud omakorda veel üle teise tee asuvasse ülevaatuspunkti. Lootuses, et kui läbi ei saa, siis vähemalt on pilt selge, millega peab veel tegelema. Aga üllatuseks oli isegi pidurdusjõu erinevuse mõõtmine edukas - on ju pidurid täiesti sisse töötamata ning värskelt kokku pandud. Kokkuvõtvalt, ilma märkusteta läbitud ülevaatus. Viimane tehniline ülevaatus oli vormistatud aastal 2018, seega 7 aastat tagasi. 


Mahtus tõstukile küll.


Mõned esimesed proovisõidud.

Nagu ikka on, et garaažis tehnika kokku panna on üks asi, aga tõde selgub proovisõitudel. Hetkel on ilmsiks tulnud, et ilmselt peab hakkama karburaatori düüsidega mängima, et leida optimaalne segu. Pelgaks segukruvi timmimisest ei piisa. Mootor tõmbab kiirendades hinge päris korralikult kinni, eriti külma mootoriga. Õnneks DMTR32 tüüpi karburaatoritel on düüsidele ligipääs eriti lihtne ning düüsikomplektid on vabalt saadaval. Üldiselt veermik veel väga kange ning kõik vajab korralikult paika töötamist.

[karpaadid]

Õlilekked pole jätnud mind rahule ning nendega olen pidanud maadlema vaatamata peaaegu täies ulatuses uute osade kasutamisele. Peamiselt käigukastist, veovõlli kummi ühenduskohast käigukastiga, aga ka mootorist, seoses korgist karteri- ja klapikaanetihendiga. Olen täheldanud, et korgist tihendite pidama saamiseks on abiks Permatex 300 möks, kerge kiht. Enam veovõlli tööpinnalt ei leki, kuna leidsin uue kasutamata võlli. Seega, esisild käis ei tea mitmendat korda osaliselt juba alt.




Proovisõidud. Hetkel sõitnud vaid umbes 100km, nii et liiga vara isegi sissesõidu järgset õlivahetust teha. 



Lõpuks andsin alla üle treitud veovõllidega, eri mõõdus tihenditega jmt jamamisega, ja koostasin uue vasakpoolse veovõlli.



Uus kaitsmekarp. Vanal polnud kaant ning kaitsmete klemmid olid välja venitatud aja jooksul.


Aeg ajalt ikka tuulutan Fiati, kuigi kevadised ilmad pole seda väga soosinud. Kusjuures hetkel läks tagasi peale orginaal sisselase ning see uhke Abarth sisselaste koost rändas tagasi riiulile - lihtsalt hindan hetkel rohkem töökindlust ja ei taha enam lõputult reguleerida ja pusida. Selge on, et orginaal nukkvõlliga, olgugi, et porditud, freesitud plokikaanega ja Abarth väljalaskega jääb DMTR32 karburaator liiga suureks. Tundub, et see tahab miinimum A112 Abarth 58hp versiooni nukkvõlli. Ilmselt aga tulevikus ehitan selle sisselaske baasil eelmisest, praegu garaazinurgas seisvast, mootorist tagavaraks ühe 70hp versiooni.

[karpaadid]

Muid arenguid pole olnud, kui et vahepeal viskas uisud võssa orginaal Magneti Marelli generaator, mis mingi ime läbi veel toimis. Ega ei saanudki aru, et genekas vaevu laeb, kuni üks hetk tanklas aku vedas starterit nii aeglaselt, et auto käima ei läinud. Siinkohal kiitused võõrale kaaskannatajast autohuvilisele, kes nägi, et tanklas minu auto käima ei läinud ning enne kui ma arugi sain, olid juba tema boosteri klemmid minu auto akuga ühendatud ning auto sai käima, et garaaži sõita. Geneka vahetamine polnud iseeenesest halb ega üllatav asi, sest uusi on veel saadaval. Need olid samade kinnitustega ka veel 1990datel aastatel toodetud 100GL mootorite uuendatud variantidel nagu Panda, Cinquecento jmt kasutasid. Uus on kergem ning sisseehitatud pingeregulaatoriga, seega osaliselt sai jälle juhtmestikku välja visata mootoriruumist ning laadimispinge ja vool on tugevamad kui varem. Hea, kui peaks lisaks udutuledele veel mingeid elektrilisi lisasid paigaldama tulevikus.

Peegelkaameraga said mõned klõpsud tehtud õhtuhämaruses.








Autol sai see suvi 10 aastat värvimisest ning siit-sealt värv mullitab ja koorub. Näis, mis sellega ette võtab, ilmselt kasutan autot omas mahlas ikka edasi. Projekte ja tegemisi on palju.

[karpaadid]

Vahepeatükk, ja miks mitte ka tulevasele lugejale, kel sama sadistlik idee A112 Abarthi 70hp sisselase orginaal 903cc alumise otsaga mootoriga toimima saada. Ehk siis, mõni aeg tagasi siiski sai ette võetud see pikk proovisõitude ja düüside katsetamise tee.



Mälu järgi peadüüsid 117 primaaril ja 125 sekundaarlõõril. Emulsioonitorud F-22, idle (?) düüsid pealõõril 50 ja sekundaaril 55. Õhudüüsid primaaril 175 ja sekundaaril 185. See oli siis setup, millega ei tõmba mingis vahemikus hinge kinni ja mootor tõmbab jõuliselt. Uued düüsid tulid Inglismaalt, polnudki teab mis lihtne neid osta kuskilt.. Silmas tuleb pidada muidugi, et minul on Abarth väljalaskekolletor, kõvasti porditud ja freesitud plokikaas, seega ilma nendeta ei pruugi sama seade toimida.

Minema sai visatud see liigselt liigendatud ja kulunud orginaal gaasihoovastik ning asemele tehtud otse pedaaliga ühendus klapikambrikaanel olevale gaasivõllile. 7mm terastraat. Ei leidnud garaazist sobivat muud, kui vana vintpüssi puhastusvarras, mis juhuslikult täpselt 7mm on, ning sai siis see painutatud ja lõigatud sobivasse kujusse. Tulemus hea ja vahetu gaasitunnetus, ilma lõtkuta.


Mingi tankimispaus. Kuna paak on kunagi auto elukaare ajal tungrauaga mõlki tõstetud, siis paaki mahub ca 3/4 ette nähtud kogusest.




Sai varudest välja tõmmatud 2 komplekti ajastukohaseid kojamehi.

Läbitud kilomeetreid see hooaeg ca 1000km. Mingeid olulisi vigu pole esile tulnud, tuleval hooajal ilmselt teeb uue väljalaskesüsteemi, kuna praegune on pigem halb lahendus. Tõenäoliselt süsinikterasest, kuna kõla on parem kui roostevabal.

[karpaadid]

Oktoobriga lõppeb kindlustus ning näib, et pikendada seda pole mõtet ka, seega läheb Fiat ka talvekuuri selleks korraks. Oli meeleolukas hooaeg, mille võib kokku võtta ka kui pidevat putitamist ja katsetamist. Siiski, viimastel nädalatel enne seisma jätmist oli tunne hea.


Mingi teeäärne karburaatori segu seadistamine. Düüside ja segu seadistamise peatusi oli kümneid, lootuses leida ikka see parim tunnetus.


Igapäevatoimetusi ajamas.


Üks viimastest sõitudest.

Mingeid liiga ambitsioonikaid ja kulukaid eesmärke enne tulevast hooaega ei sea, kuna muud projektid nõuavad oma, aga mõned märkmed teen endale siia:
- Käiguhoovastik üle vaadata ning lõtke kontrollida. Teatavasti 127 hoovastik oli juba uuena halb, kulunud käigukastiga ja lõtkudega on eriti halb.
- Kui mahti on, teha uus väljalasketoru ja sukk pärast väljalaskekollektorit.
- Kui leiab Itaaliast vms kohast talve jooksul, siis kojamehehoovastik new old stock. Tänavune vihmane suvi tõi selle probleemi uuesti esile.
- Uksetihendid pole päris õiged, survepesuriga pestes mõned lekked. Asendada orginaal profiiliga.
- Salongiventika kasti ja kere ühenduskoht tihendada paremini. Tehasest oli õhuke poroloon. Lisaks ka õhusuunajad armartuuri all ventilatsiooniavade ümber. Tehasest olid mingid plastik suunajad ja vildist tihendus, mida vist enam ei ole omal kohal ja õhk väljub selle võrra avadest vähem. Need asjad suvel sõitmist ei seganud, aga niiskel sügishommikul saaks nende parandustega tuuleklaasi kiiremini kondensist puhtaks.

[miniest]

Kas kelladel on esimene ring vöi on see juba teine kolmas?  
Kas taga ka turvavööd olemas on vöi sellel ajal polnud need läänes veel kohustulikud? 
Alles nüüd panin tähele, et sellel 127 on vaid üks küljepeegel.

[karpaadid]

See pole orginaal näidikuplokkk, auto on ilmselt kõvasti elu näinud ja vähemalt ühe korra enne mind keretöid ja värvimist. Autot ostes sain kaasa ühe näidikuploki, millel ei olnud jahutusvedeliku temperatuuriandurit, aga mis muidu oli paremas seisus ja vähem pleekinud. See anduri näidik sai lihtsalt ümber tõstetud ja vist ka plokikaane peal olev andur vajas vahetamist, et toimima saada. Standardis oli näidikuplokis temp näidiku asemel samasugune punane märgutuli nagu laadimispinge ja õlirõhu märgutuli ning üheksal autol kümnest on ainult 3 märgutuld. Võib olla see on ka Põhjamaadesse eksporditud autode omapära, sest ka tagaklaas on soojendusega, mida tavaliselt ei ole.
Suht keeruline reaalset läbisõitu hinnata, olen püüdnud mitu korda auto müüjalt vähemalt Eesti ajalugu uurida, aga kuna huvi sealtpoolt ei ole, siis ilmselt jäängi ootama. Mootori, mis ostes peal oli ja hetkel garaazinurgas on, täpset tootmisaastat pole uurinud, aga nii palju olen detaile uurides täheldanud, et see on algusaastate esimese seeria oma, mis ei lähe kokku teemakangelase tootmisaastaga. Seega, nõtke järeldus, et vähemalt üks mootor on pehmeks lastud.

Tagumisi turvavöid ei ole. Pole näinud ka kunagi esimese seeria autodel vähemalt. Küljepeegel samuti minu teada tehasest oli ainult vasak, ja see oli Lääne-Euroopas tavapärane ka 80datel. Mul oli mõned aastad tagasi näiteks päris mitme kalli lisaga - automaatkast ja kliima, 1982 aasta Opel Senator, millel oli ainult juhile peegel.

Kusjuures algne Kuldsebörsi kuulutus on veel arhiivis alles. Ostetud sai see küll oksjoni keskkonnast ja odavamalt:
https://www.kuldnebors.ee/search/soiduki..._id=11060&