(21-10-2024, 09:53 AM)v6sa Kirjutas: (20-10-2024, 22:00 PM)oltsberg Kirjutas: Vat oltsberg on natuke üle keskmise saagija, suisa diplomeeritud puuraidur ja on ka mõnda aega sel alal töötanud. Mistõttu tema vajadustele vastab saag, mis on nii umbestäpselt 50 kuubikut ja 3 kW, umbes nagu vana hea 254.
...
Siis tasub silmad lahti hoida vähekasutatud 254 suhtes Neid täitsa liigub...
Kättesobivus on niikuinii hea, kui juba 26 aastat on kokku harjutatud...
Tegelikult on juba 30 aastat harjutatud, esimese 254 ostsin 1994, maksis 6580 kr, plastist küljekaanega ja ilma tsossklapita. Ja siis vahetas neljandal kasutusaastal suguvõsa piires omanikku. Praegune 254 maksis juba 8500.
Loomulikult võib mõne vähekasutatud isendi leida. Aga nii suur 254 fänn oltsberg siiski ei ole. Eks siin tulevad omad probleemid. Juppe enam eriti ei pakuta või on ooteaeg pikk. Vana asi hakkab ikka kuskilt järele andma, plast- ja kummidetailid ning juhtmed väsivad jne. Lisaks on võrreldes tänaste aparaatidega "kapoti" avamine, keti pingutamine ja kütusetaseme kontrollimine (elementaarne enne jämeda puu langetamist!) tunduvalt ebamugavam.
Sithli pakub hetkel soodsalt
MKT
Need hinnad ilma käibemaksuta, aga peale vastavat rehkendust on ikka üsna nunnu.
Tegelikult olen juba ammu tahtnud Echo teemal diskuteerida.
Jaapani tehnika paistab muidugi silma oma töökindlusega. Ka jupid ja remont asuvad täpselt sama kaugel kui Stihlil ja Huskul. Tunnistan, et pole ühtki Echo saagi käes hoidnud, küll aga olen töötanud mõne ca 50 kuubikulise võsasaega (täpseid mudeleid ei mäleta). Jah, jõudu on nagu loomal
Aga samas läksid kehvemini pöördesse kui Husku või Stihl. Ja üleüldse on kuidagi imelik, ei istu nagu hästi pihku/selga.
Üks huvitav nüanss veel. Kui koduhoovis trimmerdamine välja jätta, siis tihtipeale tuleb võsamasinaga tükk maad objektini tatsata. Võsakas on rihma küljes, ühe käega hoiad teda kinni, teises käes on bentsuplänn ja kott joogi ning elementaartööriistadega. Husku ja Stihliga on lihtne: paned rihmakonksu varretoru esimesse auku, mootoriosa kaalub lõikeosa üles, mistõttu see ei jää kuhugi kinni - nii on mugavam ja ohutum vantsida. Aga Echodega olin hädas: tee või tonti, ikka vajub lõikeorgan vastu maad