(Eile, 00:40 AM)hobiautod Kirjutas: (03-12-2024, 12:54 PM)Heigok Kirjutas: (03-12-2024, 11:34 AM)ZIL 131 Kirjutas: (03-12-2024, 05:43 AM)Heigok Kirjutas: Siin ongi nii.
Olen ise kiirusepärsst hoiule andnud.
Ei võetud kohe ära, vaid load kehtisid "kodusõiduni".
Siin peab load füüsiliselt ka ära andma, enne karistus kehtima ei hakka.
Kas Eestis on midagi teistmoodi?
§ 127. Juhiloa loovutamine
Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
Ei oska kommenteerida.
Järelikult on kui seadus nii ütleb.
Aga..
Eestis soomelubasid mult küll ära ei võetud.
Kuigi "karistuse" sain 3kuud
Eestis sul juhtimisõgus puuduski.
Eestis ei võeta juhiluba kui füüsilist dokumenti käest ära, vaid inimene on kohustatud selle ise üle andma Transpordiametile. Kui inimene jätab selle kohustuse täitmata, siis saab Transpordiamet talle määrata sunniraha. Välisriigis välja antud juhilubade äraandmise tagamiseks Transpordiamet sellega lihtsalt ei tegele. Eriti olukorras, kus juhiluba loovutama kohustatud inimese elukoht ei ole Eestis.
Juhiloa füüsiliselt oma käes hoidmine siiski ei muuda otsuse sisu, st autot juhtida ei tohi ka siis, kui juhiluba ei ole loovutatud. Eestis määratud karistuse tähtaeg ei ole sõltuvuses juhiloa loovutamisest, vaid otsuse jõustumisest alates ei tohi autot juhtida.
Erinevates riikides ongi erinevad lähenemised. Kui politsei peaks Soomes eksima ning lõpuks ei olegi inimesel süüd rikkumises, siis "preventiivselt" on ta olnud juhtimisõiguseta ja seda aega ta enam tagasi ei saa. Eesti süsteemi miinusena näevad osa inimesi seda, et vaatamata selgele rikkumisele võib otsus jõustuda alles kuude või isegi aastate pärast ning vahepeal saab inimene edasi sõita. Eestis on selle kompenseerimiseks loodud juhtimiselt kõrvaldamise regulatsioon, st keelatud seisundis oleval inimesel keelatakse kuni seisundi möödumiseni autot juhtida (nt kainenemiseni).
Ja tulevikuplaanides on see, et teatud joobeastmest suurema joobe korral toob juba ainuüksi joobe tuvastamine kaasa tervisetõendi automaatse tühistamise ning uuesti võib autot juhtida alles pärast arstilt uue tervisetõendi saamist (sellega kaasnevalt saab arst ka hinnata seda, kas äkki inimesel ei ole alkoholisõltuvust, mis on tervisetõendi väljastamisest keeldumise alus). Karistus tuleb nagu ikka ka sellisel juhul hiljem ja võib olla ka juhtimisõiguse äravõtmine. Lihtsalt alko- või narkoprobleemiga tuleb kohe tegeleda. Aga see on vaid plaan, mida on ministeeriumides soojendatud juba mitu aastat ning ei pruugi kunagi realiseeruda.
Sissetulekupõhist rahatrahvi kohaldatakse Eestis vaid kuritegude eest. Väärtegude eest on seda kaalutud, kuid seni ei ole poliitilist konsensust leitud. Põhiliselt on mures legaalset sissetulekut saavad inimesed, kelle jaoks on ebaõiglane see, et mustalt teenivad inimesed ei saa sellisel juhul trahvi oma elatustaseme järgi. Ning vaieldakse ka selle üle, kas dividend on ka sissetulek, mida peaks trahvi suuruse arvutamisel arvesse võtma.
Igaks juhuks teadmiseks, et 01.01.2025 kahekordistatakse senised rahatrahvide määrad ehk trahviühik on senise 4 euro asemel edaspidi 8 eurot.
