Vaatame siis õige, mida Jesper kirjutas:
(06-11-2024, 23:13 PM)Jesper Kirjutas: (06-11-2024, 22:45 PM)Fox Kirjutas: Ummistunud nukvõlli õlituslatte on ka nähtud, tagajärjeks paar mm madalamaks kulunud nukk.
Järgmine jauramine jauramise pärast - ma ei väitnud midagi umbes kanali kohta, ma väitsin seda, et olukord "tänapäevane õli peseb hästitöötaval mootoril millegi lahti ja see ummistab õlikanali" ei ole realistlik. See nukk oleks otsad andnud igal juhul ja iga õliga. Võibolla paremate pesuomadustega õli oleks ajapikku kanali lahti uuristanud, kui seal muda keskel veel mingi imepeen auk alles oli. Samamoodi kui sul on karteris muda nii palju, et see õlivõtturi ära ummistab, siis pole nagu erilist vahet, mida sisse valada. Legend ikkagi on spetsiifiliselt see, et "sõitsin pikalt odava mineraaliga/poolsündiga, siis valasin täissündi sisse ja mootor jooksis kokku".
...
No ei näe mina siin mingit resoluutset abosluutväidet, ainult tingivat kõneviisi. Millele igati alla kirjutan. Võimalik on, tõenäoline mitte.
(18-02-2025, 15:59 PM)al101 Kirjutas: Kui inimene tuleb väitma, et mootoris olev sodi ei või ummistada lahti pesemise korral mingit kanalit ära, siis mis mootorite ja õlide tundmisest, me siinkohal räägime?
Kui see inimene pole absoluutselt kursis, millist nõge, lima ja sülti võivad vanad mootorid täis olla.
...
Lisaks ära mõtle asju välja, ma pole kuskil seostanud viskoossust pesu omadustega, lausa mainisin seda, sa ei oska lisaks ka lugeda.
Viskoossus on mootori kaitsmiseks
...
Khm, vaatame
seda postitust keskundudes viimasele reale. Ning keerutamine jätkub
järgmisel lehel
Viskoossusklass on vaid üks näitaja õli paljudest omadustest. Lihtsalt loetav ja mõistetav, seda küll. Mootori eluea kohalt oluline, seda küll. Olen samuti nõus, et kuniks mootoritootja pole nõudnud mingi konkreetse lisandi olemasolu, pole väga vahet, mida täpselt mootorisse kallata. Oluline, et seda oleks piisavalt ja see oleks endiselt võimalikult lähedane algsetele omadustele. Mida see iga kuuga järjest vähem on.
Samas on viskoossuse vahe -25 juures praktilises mootoris 0W ja 5W vahel piisavalt väike, et see ei määra mootori eluiga. 0W versus 15W puhul on vahe sees, seda ma täitsa usun.
Praegu on just paras aeg (õues sügavkülma temperatuur hommikuks) loomkatseid teha. Mootori õlirõhu märgutuli (kui säärane on olemas) on hea indikaator - mitu sekundit sama mootor sama pakasekraadi juures käima peab enne, kui õlituli kustub?
Kaudselt saab sama testi teha, kui püüda valda liiter õli läbi 6-millimeetrise diameetriga väljavooluavaga lehtri. Umbes nii jäme on imitoru mootoris... 0W vs 5W on vahe mõned sekundid, 0W vs 15 W juba minutites.
Seda niret oodates on paslik aeg mõtiskleda, millistes tingimustes peab ette soojendamata käima wäänatud külm mootor esimestel minutitel töötama.
Mõned isendid annavad sellest vägivallast kaugele kuulda tühjaksvajunud hüdrotõukurite plaginaga, mis mõne minutiga pea olematuks tiksuks taandub. Või vanade mersude ketilarin, mis soojenedes ja ketipinguti täitudes pea olematuks hajub.
EDIT järgneva plärtsatuse tuules: terminid ja mõõtühikud! Tehnikafoorum ikkagi!!!
Kui CST tähendab seekord sentistooksi (mis on CGS-süsteemi mõõtühik), siis see oleks viisakas kirjutada cSt.
https://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity#Units
Misasi on õlimudel? Kas selle all mõeldakse konkreetse toote kaubalist nimetust? Ja kuidas on see seotud viskoossusega? Sama Mobil 1 Delvacit saab nii 10W30 poolsündina kui 5W-40 täissündina.
API SP ei klassifitseeri üldse viskoossust SAE mõttes. See on lisaainestuse teema ja kehtib üle viskoossusklasside. Siit saab natuke aimu:
https://www.valvolineglobal.com/en-au/bl...g-in-2020/. Mulle on jäänud (võimalik, et ekslik) mulje, et see on pigem turunduslik ja "
planned obsolence"-ajendet lähenemine. Mootorite kestvusega mingis marginaalse põhjamaa tingimustes keegi sääraseid asju luues ei arvesta. Ongi parem, kui sealsed lollid tihemini uusi ostavad.
10W-x0 õlisid on kasutatud Eestis aastakümneid ja midagi halba ei ole juhtunud, kuniks norm sees ja vahetusvälbad lühemad tehase soovitustest. Lihtsamatel mootoritel (Sa ise alustasid teemat küsimusega nõukamootorite kohta, mis on oma nõudmistelt ikka väga madalal) ei saagi seal midagi väga juhtuda. Nüüdisaja neljaklapikaane, EGRi ja turboülelaadimisega, olematu hõlmapikkusega kolbe ning aladimensioneeritud nukkvõlle sisaldav kõrgelt forsseeritud pada on hoopis eraldi ooper ja seal ei piisa ainult viskoossusnumbri jõllitamisest.