KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4)

Huvitav oleks kuulda põhjendust, miks pildil nähtav peaks olema haagis?

Või kui ämber kärukonksu otsa riputada, siis on ka tegemist haagisega?
Vasta

Haagis see kindlasti ei ole. Kogu kupatuse kaalu peab ilmselt ikkagi rehkendama.
Meie liiklusseadus nõuab sellisele paigaldusele ilmselt ka dubleerivat numbrimärki ja lisatulesid.
Kas asi ise peab ka mingit sertifikaati omama, ei tea, aga kahtlustada võib, et peab.

Kiuslik kaabakas. Big Grin
Vasta

Kas katuseboksi puhul peab ka kaalu arvestama? Sarnast pakiraami pakuti kunagi jahiautodele, et verine saak ei määriks salongi. Kastikamehena pole sügavamat huvi tundnud.
Vasta

Haagis see ei ole, LS kohaselt on haagis mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk, eraldi sõidukit see platvorm ei moodusta kuidagi.  

Selline toode aastaid kasutusel, saab kasutada ka platvormina ilma kastita: https://www.thule.com/et-ee/cargo-carrie...p-_-900000. 10 euro eest lisanumber külge ja korras. Väga mugav, ei mõjuta kütusekulu, manööverdamine lihtne jne. Nagu ikka, sõidukijuhi mure on võrrelda konkusle lubatud koormust, platvormi kandevõimet ja veose kaalu.
Vasta

See on juba omamoodi insenerikunsti ime, kui suudetakse pisikese munaka otsa see kõik hea üles riputada, et konks näiteks lihtlabaselt pooleks ei murdu ja teiseks, et suudab seda kõike iluste kanda ja platvorm meie headel teedel mittelöökaukudest läbi vurades viltu ei vaju. Jaa, see on hämmastav.
Vasta

(07-07-2025, 12:14 PM)honkomees Kirjutas:  Kas katuseboksi puhul peab ka kaalu arvestama? Sarnast pakiraami pakuti kunagi jahiautodele, et verine saak ei määriks salongi. Kastikamehena pole sügavamat huvi tundnud.

Katuseraamidel on tavaliselt kandevõime peal kirjas.
Minu Kangoo väga tummisel metallist pakiraamil näiteks 100kg.
Vasta

(07-07-2025, 14:05 PM)alfredo Kirjutas:  See on juba omamoodi insenerikunsti ime, kui suudetakse pisikese munaka otsa see kõik hea üles riputada, et konks näiteks lihtlabaselt pooleks ei murdu ja teiseks, et suudab seda kõike iluste kanda ja platvorm meie headel teedel mittelöökaukudest läbi vurades viltu ei vaju. Jaa, see on hämmastav.

Sellistel raamidel on reeglina 2-4-6 lisakinnitust auto külge.
Konkreetne vigur paigaldub kärukonksu asemele nelikanttoru sisse ja hoiab tagavararattast kinni.

https://nbloveyoung.en.made-in-china.com...Chock.html

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(07-07-2025, 14:22 PM)zazik Kirjutas:  
(07-07-2025, 12:14 PM)honkomees Kirjutas:  Kas katuseboksi puhul peab ka kaalu arvestama? Sarnast pakiraami pakuti kunagi jahiautodele, et verine saak ei määriks salongi. Kastikamehena pole sügavamat huvi tundnud.

Katuseraamidel on tavaliselt kandevõime peal kirjas.
Minu Kangoo väga tummisel metallist pakiraamil näiteks 100kg.

Ei, ma mõtsin auto täismassi lõhkimineku arvestamist
Vasta

(07-07-2025, 15:17 PM)honkomees Kirjutas:  
(07-07-2025, 14:22 PM)zazik Kirjutas:  
(07-07-2025, 12:14 PM)honkomees Kirjutas:  Kas katuseboksi puhul peab ka kaalu arvestama? Sarnast pakiraami pakuti kunagi jahiautodele, et verine saak ei määriks salongi. Kastikamehena pole sügavamat huvi tundnud.

Katuseraamidel on tavaliselt kandevõime peal kirjas.
Minu Kangoo väga tummisel metallist pakiraamil näiteks 100kg.

Ei, ma mõtsin auto täismassi lõhkimineku arvestamist

Jah. Kui auto neli ratast on kaaludel siis konksule toetuv ja katusel vedelev läheb ka kaalunumbrisse.
(sealhulgas ka haagisetiisel)
Vasta

Tõenäoliselt ja loodetavasti lihtne küsimus. Vaja küünlajuhtmed vahetada. Klassikalisel VAZ tüüpi autol, kui see oluline on.
Originaali taga ei aja aga visuaalselt võiks olla vähemalt niipalju, et mingid välismaised reklaamkirjad näkku ei karga ka kapoti all.
Mis brändi omi võiks vaadata või kus on kohapeal valida (Tallinnas) kirjadeta küünlajuhtmekomplekti?
Vasta

Ma olen selle raamiga vast oma 10 tuhat läbi kärutanud, kuna tsikkel vaatab ikka igast otsast auto tagant välja, siis kütusekulu kasvab ikka tuntavalt (10-20%) ja kuna saba on originaaliga võrreldes allpool, siis esirehvid kipuvad ka seest ära kuluma. Mingeid lube ja sertifikaate keegi ei küsinud, ise ka kellelegi pakkuma ei läinud.

Pilte saab vaadata bussiteema algusest: https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=66907
Vasta

Tekkis arutlus, mille käigus küsimus:
kas septiku/imbväljaku maast välja ulatuvad torud võib maapinnalt maha lõigata või on nende pikkusel mingi mõte?
Näiteks: kui maa ära külmab, lumi otsa sajab ja siis sulale läheb, on oht et septik jookseb vett täis?
Vasta

Võib küll lõigata või tõsta maapinda piisavalt.

Kui tõesti tekib mingi mega uputus siis imbväljak hakkab tagurpidi tööle ja vesi voolab maa seest septikusse. Selle eest ei leia muud abi kui juhtida imbväljaku lõpp kuhugi kaugemale kraavi aga seda võimalust vist igal ühel pole.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(07-07-2025, 14:05 PM)alfredo Kirjutas:  See on juba omamoodi insenerikunsti ime, kui suudetakse pisikese munaka otsa see kõik hea üles riputada, et konks näiteks lihtlabaselt pooleks ei murdu ja teiseks, et suudab seda kõike iluste kanda ja platvorm meie headel teedel mittelöökaukudest läbi vurades viltu ei vaju. Jaa, see on hämmastav.

Vaadates lubatud masse, siis suur ime ikka ei ole:
   

Iseasi, paljudel on oidu lubatut järgida...

EDIT: haagiskeonksule lubatud 60 kg suurem koormus Thule pärakastile lubatud 31 kg tasuta ületada ei võimalda. Seega ka Defeka päral tolknev ranits võib kanda kuni 31 kilo ilma pretsioonideta. Üle selle - sõltub asjaoludest. Neil on ilmselt olemas eksperdid, kes purunemise iseloomu järgi kinnitavad vajadusel kohtus, et kasutaja on lubatud koormust ületades kahjustused kuritahtlikult ise tekitanudToungue
Vasta

Mälusopist meenub, et Defenderil oli vist lubatud konksu vertikaalkoormus lausa 150kg.
Vasta

(07-07-2025, 14:05 PM)alfredo Kirjutas:  See on juba omamoodi insenerikunsti ime, kui suudetakse pisikese munaka otsa see kõik hea üles riputada, et konks näiteks lihtlabaselt pooleks ei murdu ja teiseks, et suudab seda kõike iluste kanda ja platvorm meie headel teedel mittelöökaukudest läbi vurades viltu ei vaju. Jaa, see on hämmastav.

Mis arvamus on siis nende konksude kohta kus autol on lubatud 3.5t haagist tõmmata?  Mis arvamus kaalust on nende puhul sinna lubatud ? 
Mul nt. Iveco daily kohta ütleb tram andmebaas koormus haakeseadmele 140 kg ja konksu küljes on silt mis väidab 280 kg lubatud kaaluks.
Olen seal otsas küllalt vedanud ja mööda igasuguseid teid jalrattaraami kus 4 ratast peal. Munaka kinnitusega.
Vasta

(07-07-2025, 20:43 PM)Jesper Kirjutas:  Ma olen selle raamiga vast oma 10 tuhat läbi kärutanud, kuna tsikkel vaatab ikka igast otsast auto tagant välja, siis kütusekulu kasvab ikka tuntavalt (10-20%) ja kuna saba on originaaliga võrreldes allpool, siis esirehvid kipuvad ka seest ära kuluma. Mingeid lube ja sertifikaate keegi ei küsinud, ise ka kellelegi pakkuma ei läinud.

Pilte saab vaadata bussiteema algusest: https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=66907

Kandilise volli taga ei pruugi see 10...20% küttekulu tulla sellest et ratas autost laiem. Aga ehk ka sellest et auto taha tekib hõrendus ja keerised. 
Samal põhjusel ka poolhaake ja kabiini vahe võimalikult väike koos suunavate spoileritega. Muidu oleks kabiini ja haake vahel kogu aeg turbulents mis takistab. 
Sama ju ka mootorratastel tuuleklaasi taga.
Vasta

Nojah, on millest on, lihtsalt tsiklit vedades on praktikas kulud suuremad kui haagisega oleks. Tänapäevane sõiduauto on ikka nii "libe" leiutis, et mingite kaadervärkide kuhugi poltimine muudab õhutakistust ja kütusekulu üsna märgatavalt.

Konksule lubatud kaalu jutt on selline tüüpiline ninakirtsutamine, mida olen nende aastate jooksul oksendamiseni kuulnud - inimestele lihtsale ei mahu pähe, et keegi on midagi nutikat ja mugavat välja mõelnud ja ellu viinud, kindlasti tuleb hakata kohe näpuga järge ajama, et kuidas saaks ta nüüd kohe kohtusse kaevata või muidu oma nina vahele toppida ning kõik ära rikkuda. Reaalselt see number ei ole paika pandud mitte konksu füüsilist purunemist kartes, seal on ikka meeletu tugevusvaru, aga pigem läheb vedrustuse üleüldine kinemaatika paigast ära, rehvid hakkavad kuluma ning juhitavus muutub viletsamaks. Suurema autoga on see mõju väiksem ja bussi sabasse ma paigaldaks raami kasvõi homnepäev kui vaja oleks - lihtsalt enam ei ole vaja.
Vasta

Mis on ZIL-E167 jõuülekande skeem? Videos räägib justkui nii silla-diferentsiaalidest kui ka sellest, et kummagi poole rataste tarbeks on oma mootor. Ma ei mõista, kuidas need jutud kokku sobivad:
https://www.facebook.com/watch/?v=745182004865751

Ning eraldi mootorid kummagi poole rataste tarbeks nõuaks ju mitut korraga lülitatavat käigu- ja vahekasti (ning ka sidurit, aga see pole vast suurem asi teema)? Mis tähendaks mehaaniliselt päris keerukat ja kapriisset süsteemi?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Ehk on võtmesõna elektrivedu? Leonardi ajam näituseks.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne