[margus61]

Miks selline ei sobi?

https://espak.ee/epood/toode/haagisekonksu-kate-pvc/

Kate seest määrdega koos ja läheb liiva-kruusa täis. Paned munaka peale, siis see ka liivane jne.
Mõte hakkas liikuma sobiva läbimõõduga rohu- vms plastpurgi leidmise suunas, kuhu munaka kate tihkelt peale istuks. Miski M5 poldiga kinni läbi põhja või korgi, kui põhi ära lõigata.

[v6sa]

Miks selline ei sobi?

https://espak.ee/epood/toode/haagisekonksu-kate-pvc/

Loodetavasti on see vähe pikaealisem, kui Brink vastav toode. Kolmandat reisi Jõgevale lõpuni kaasa ei teinud....

Mõnel olen mööda sõites näinud, mihukest tantsu konksukaela otsas tilpnev kopsik saba all lööb. Ei imestagi, et lahkus.

Küsitud probleemi (ja mõne muugi) lahendab tiisliharude vahele tekitet kaanega kolakast

[MeelisV]

Tihendiga ja veekindel on nn. Padrunikast.
Sinna paras mahutada konksukate, 7-14 adapter nt. Ja mõned koormarihmad. Ettenägelikumad panevad sinna ka väikese karbi sees mõne pirni mis haagisel vaid kasutuses ja pole autos vajalikud.
Lihtne tugev ja odav lahendus.

[alfredo]

Teoorias võiks mõne vanema konksu pooleks lõigata, sobivasse kohta tiisli külge kinnitada ja saab kübara mugavalt jalust ära tõsta.

[klemm]

Miks selline ei sobi?

https://espak.ee/epood/toode/haagisekonksu-kate-pvc/

Kate seest määrdega koos ja läheb liiva-kruusa täis. Paned munaka peale, siis see ka liivane jne.
Mõte hakkas liikuma sobiva läbimõõduga rohu- vms plastpurgi leidmise suunas, kuhu munaka kate tihkelt peale istuks. Miski M5 poldiga kinni läbi põhja või korgi, kui põhi ära lõigata.

See õige läbimõõduga asi läheb ju ka õliseks ja siis liiva ja muud sodi täis. Parklas seistes kl vähem a tuulega ikkagi.

[Telc]

Miks selline ei sobi?

https://espak.ee/epood/toode/haagisekonksu-kate-pvc/

Mulle ei meeldi sellepärast, et haagisega sõites korjab tilbendav kate tolmu ja pori.
Järgmiseks läheb see seest räpane kate kuulile peale.

Jah, see on pigem marginaalne ja suure tõenäosusega püsib kuul mõõdus kauem kui mul auto vahetamise soov tekib, aga jääb põhimõtteline vastumeelsus kahe hõõrdepinna vahele liiva visata.

[huvi5]

Ma loodan, et te oma konkse ei määri, määre kleebib abrasiivse kauba eriti hästi hõõrdepindade vahele. Kui tahta määrida, tuleks konksule tekitada  munaku alla äärik, ja seelle ääriku ning veopea vahele elastne vahtkumm, mis hoiab määrde kohal, ning tolmu  ja pori eemal. Vaid siis on määrimisest päriselt tolku.

[v6sa]

Ma ei saa küll nõustuda, et kuiva metalli hõõrdumine vähem kahju teeks, kui lapiga puhtakslükatud kuulile paari õlitilgaga tekitatud värske määrdekile.

Võimalik on, et odavamad pehmest plekist veopead selle tõttu kuluvad 20 aastaga liiga lobedaks ja määrimata kasutades oleks karjumise saatel kestnud 22 aastat enne vahetamist - seda ei saa me kunagi teada...

Kuiv konksupea määrib riideid vähem, selles on küll iva.

Olen ühe kuivkasutusentusiasti autot ja käru laenates sattunud olukorda, kus sigalibedal pinnal tühi käru keeldus tagurdamisel pöördumast enne, kui ratas tabas lumevalli serva. Siis hakkas tuntavalt nõksudes pöörduma soovitud suunas. Esimese hooga ei saanudki aru, mis seal taga toimub...

Kägises ka ebameeldivalt igal nihelemisel.

[huvi5]

Sul on täiesti õigus – metall metalli vastu tekitabki hõõrdumist ja see tähendab mingil määral alati kulumist. Aga näiteks kärukonksu ja haakesõlme puhul on süsteem kavandatud just selleks, et töötada määrdeta metall-metall kontaktis. Nende pindade kuju, materjal ja pinnatöötlus on tehtud nii, et normaaltingimustes on kulumine minimaalne ja ohutu
Kui sinna panna määret, siis pori ja tolm jäävad selle külge kinni ja tekib abrasiivne kiht, mis kulutab liitekohta palju rohkem kui määrdeta kontakt. Seega hästi puhas metall-metall ühendus on tegelikult parem, kui porise määrdega kaetud pind.

[honkomees]

Sul on täiesti õigus – metall metalli vastu tekitabki hõõrdumist ja see tähendab mingil määral alati kulumist. Aga näiteks kärukonksu ja haakesõlme puhul on süsteem kavandatud just selleks, et töötada määrdeta metall-metall kontaktis. Nende pindade kuju, materjal ja pinnatöötlus on tehtud nii, et normaaltingimustes on kulumine minimaalne ja ohutu
Kui sinna panna määret, siis pori ja tolm jäävad selle külge kinni ja tekib abrasiivne kiht, mis kulutab liitekohta palju rohkem kui määrdeta kontakt. Seega hästi puhas metall-metall ühendus on tegelikult parem, kui porise määrdega kaetud pind.

Mu nägemuses on siin kaks eraldi asja:
1. Tavakasutaja puhul käib haagis taha mõni kord aastas, nt mul umbes 5-6 korda jahihooajal. Ülejäänud aja on kaitsekate peal ja mingi laagrimäärdega määritud. Kasutamiseks tõmban lapiga määrde ja sinna kogunenud tolmukorra maha, mingi õlikiht jääb ikka peale. Mingi liiv või muu abrasiiv sinna silmnähtavalt vahele ei ole sõites roninud. Aga ilma määrdeta konksu munakule tekib poole aastaga katte all  selline silma järgi millimeeter-poolteist roostekiht, kui see iga kasutuskord maha kulub siis jääb munaka mõõt üsna tagasihoidlikuks.  Mis seal taha topitavate erinevate haagiste haakepeades toimub, sellest ei taha parem mõeldagi.
2. Kui pista katte all sõitnud määritud munakale kohe käru taha, siis võib muidugi saada paraja lihvpasta munaka mõõtude korrigeerimiseks.

Ja igapäevaselt käru taga sõitvate masinate kohta ei oska midagi kosta.
P.S. Traka haakesüsteemi munakud on iseeneseslikult   õlised aga aastakümnetega pole olulist kulumist põllu peal täheldanud.

[tõnn]

Millimeeter-poolteist on vist veidi liiga üle pakutud, selline rooste tekib vist 50 aastaga.
Või jaapani metallile 15 aastaga.

[honkomees]

Millimeeter-poolteist on vist veidi liiga üle pakutud, selline rooste tekib vist 50 aastaga.
Või jaapani metallile 15 aastaga.

Noh nagu öeldud, silma järgi, ja see on kobrutav roostekiht munaka pinnal, metalli kadu on ikka kordades väiksem. See on isiklik kogemus, uus auto poest, käru vedamised tehtud teise masinaga ja kui ükskord oli vaja tõmmata köiega siis katet maha võttes vaatas vastu selline vaatepilt.
Need munakad on ka eri materjalist, enamik haakesüsteemiga müüdavatest mustast roostetavast metallist ja need eraldi raami külge polditavad on läikivad roostevabad vms. Trakale sai selline autokäru vedamiseks külge ostetud TM-st, paari aastaga pole rooste läinud.

[v6sa]

...kärukonksu ja haakesõlme puhul on süsteem kavandatud just selleks, et töötada määrdeta metall-metall kontaktis. Nende pindade kuju, materjal ja pinnatöötlus on tehtud nii, et normaaltingimustes on kulumine minimaalne ja ohutu...

Mis on haagisekuuli ja mis veopea lukustava keele pinnatöötluseks tagamaks kuiva tribopaari töötamise liigse kulumiseta?

Traktorite K80 veokuulidele nõuab tootja määrimist ja pakub ka viidatud poroloon/vahtkummist tihendavat kraed. Vastav toetuspind on kuuli jalal olemas:

Sõiduautode veokuulide disainkujunduses jalad vajalikku toetuspunkti reeglina ei paku.

[aavu]

On ju peidetavad veopead. Kas need peidavad end ka muda ja liivapilve eest või jäävad ikka sodi pilve sisse?

[tõnn]

Mina lasen nii kuulile kui ka veopeale wd40 õli, selle peale ei jää vesi ega ka liiv, kuna toimeaine on seal vaha, mitte õli.
Kummist kate on munaka otsas vaid selle pärast, et mõned koperdavad jalgadega konksu otsa kui auto on pargitud. Ei saa haiget ega määri pükse.

[huvi5]

...kärukonksu ja haakesõlme puhul on süsteem kavandatud just selleks, et töötada määrdeta metall-metall kontaktis. Nende pindade kuju, materjal ja pinnatöötlus on tehtud nii, et normaaltingimustes on kulumine minimaalne ja ohutu...

Mis on haagisekuuli ja mis veopea lukustava keele pinnatöötluseks tagamaks kuiva tribopaari töötamise liigse kulumiseta?

Traktorite K80 veokuulidele nõuab tootja määrimist ja pakub ka viidatud poroloon/vahtkummist tihendavat kraed. Vastav toetuspind on kuuli jalal olemas:

Pinnad on tehtud piisavalt kõvad töötluse poolest, et koos hõõrdumisel ei eralduks metalli tükke. Midagi ikka eraldub, kuid abrasiiv pastaga hõõruda on hullem. Pindkarastus võiks olla teema. Ei ole tootmistehnoloog kuskil ettevõttes, kuid olen kindel, et piisava huvi korral sa kusagilt oma vastused saad.  

Traktori veokuul, on samuti pindkarastatud ja eritöötlusega, lõpuks kuluvad mõlemad, kui tekib lõtk ja määre enam vahel hästi ei püsi. Traktori haakekuul disainitud kandma 3t raskust ülevalt alla suunas. Pikisuunas palju rohkem ja seda sita  ja vee sees. 
750kg kerghaagisega ja 70kg konksu koormusega pole midagi võrrelda, traktori kuul on vaid 1.6 korda suurem, kuid koormus 42 korda suurem.

[aavu]

750kg kerghaagisega ja 70kg konksu koormusega pole midagi võrrelda, traktori kuul on vaid 1.6 korda suurem, kuid koormus 42 korda suurem.

Kerghaagise veokuul kannataks ka palju suuremaid koormusi kui ta kinnituks traktori mitte nõrgast (roostes) plekikesest auto külge.

[v6sa]

Mis on haagisekuuli ja mis veopea lukustava keele pinnatöötluseks tagamaks kuiva tribopaari töötamise liigse kulumiseta?

Pinnad on tehtud piisavalt kõvad töötluse poolest, et koos hõõrdumisel ei eralduks metalli tükke. Midagi ikka eraldub, kuid abrasiiv pastaga hõõruda on hullem. Pindkarastus võiks olla teema. Ei ole tootmistehnoloog kuskil ettevõttes, kuid olen kindel, et piisava huvi korral sa kusagilt oma vastused saad.  
...

Praktika kinnitab, et ei veokuul ega haagise veopea ei oma mingit kodustes oludes tuvastatavat erilist pinnatöötlust. Viil võtab kuuli, veopea lukustav keel deformeerub, mõlemad roostetavad isuga. Originaalkonksu (Oris, Westfalia vms) materjal on vähe parem, Tööriistamarketi odavkuul oli päris plastiliinist...

Kuniks ilmuvad mingit tõendavad mõõtmistulemused, jään enda juurde: määrimine ja puhastamine on parem praktika kuivalt roosteste pindade hõõrumisele.

Maailmamajandusele see muidugi ei meeldi: veopead peaks ikka tihemini vahetama, kui kord inimpõlves.

Jesperi jutus on täitsa iva olemas: konks on tugev asi. Nõrk on konksu kinnitus kere külge paljudel sõiduautodel. Aga kumbki ei piira koormust konksule. Piirab seda auto dünaamika: liiga raske koormus suurendab tagatelje kaalu ja vähendab esitelje kaalu. Millest pole lugu tühjal kaubikul, aga millest on suur häda esivedusel sõiduautol.

Vedrustuse kinemaatikat (hoovastiku liigendipunktide asetust ja liikumist) koormus konksule ei muuda, kuniks miski just juhikohale sattunust targemaks ei osutu ja kõveraksmineku või purunemisega järgi ei anna.

[Jesper]

Kuigi teoreetiliselt ja vaidlemisel pärast vaidlemise eesmärgil kasutamiseks pole midagi valesti taustsüsteemis, kus autokere seisab paigal ning maapind liigub ja põrkab selle ümber, siis praktikas on vedrustuse tööd siiski lihtsam analüüsida sedasi, et maakera seisab paigal ja auto liigub  Ehk siis tõepoolest asetuvad vedrustuse kinnituspunktid teise kohta.

[envi]

Liigse määrimise kahjulikkusest räägib järgmine lugu...
Sügaval vene ajal sai ühe vabariigi parima kombaineriga koos vilja koristatud.
Mees oli ehitanud muuhulgas kombaini rullpuks kettidele nn. keskmäärimise... ketid said kombaini töötamise ajal regulaarselt õli.
Tulemus oli vastupidine ootustele... kiirem kulumine.
Täna on selliseks puhuks kuiv määre.
Ehk kõlbab see ka munakale?