[hulgus]

... Kui (duši)segisti keerata temp. muutmata väiksema koguse peale läheb vesi järjest kuumemaks, kuni kõrvetamiseni (otse boilerist?) Korraks külmale poole keerata, või temp. muutmata maks. kogusele keerates siis läheb tagasi normi. ...

Põhjust peaks otsima veesisendist teemaks oleva segistini asuvate torude läbimõõtudest. ...

Esmalt kaks küsimust akf! hulgusele, kas efekt on olnud kogu aeg, vähehaaval süvenenud või tekkinud mõne komponendi (näiteks segisti) vahetusega? Segisti on "tavapärane" kangsegisti, mitte termostaat?

Palun akf! ak75 selgitada, millise torude läbivoolu suhte korral on probleemiks samast punktist toite saava külma ja kuuma vee torustikes tekkiv voolamise ebaühtlikkus? Juhin tähelepanu sellele, et probleem tekib väikese voolukiiruse juures, suure tarbimise korral soovitud temperatuur taastub.

Segisti on paigas aastast 2012, tuli koos duši nurgaga. Selline... tavaline, ei ole termostaati.
Süsteemi koostas meister oma kõrvade vahel oleva projekti järgi, toiteks filtrite ja jaotuseni 1" toru, edasi boilerini 20mm ja sealt wc-sse 16mm alupex, viimane lõpp (dušš ja valamu) 10mm vask. peale nende veel eraldi köögis 1 segisti 16mm alupexiga.

[aavu]

Üks efekt. Kui pesumasin võtab vett, siis duši vesi läheb momendiks kuumaks. Boilerisse jääb veevärgi surve aga veetrassis surve järsult langeb, sest tarbimine suureneb. Siin ilmselt mängib rolli ka maja sisendis olevate torude läbimõõt, nende sisepinnal rooste paksus ja veefiltrite mustus võibolla ka. Kui pesumasin saab oma vee kätte tekib dušis hetkeks külm vesi. Boiler pesumasina kohal ja boileril on tagasivoolu klapp, mis ei lase boileris kohe momentselt rõhku langeda.

[tõnn]

Kui segisti on dushinurga seina küljes, läbi seina siis see võib olla viltu paigaldatud või nihkunud.
Kas paremale-vasakule keerates käib mõlemale sama palju?

Kui pole nii siis vaheta ära külm ja soe vesi omavahel, siis tulikuuma vee asemel saad külma, mis oleks nagu veidi leebem.

[linnuke]

Kui segisti on dushinurga seina küljes, läbi seina siis see võib olla viltu paigaldatud või nihkunud.
Kas paremale-vasakule keerates käib mõlemale sama palju?

Kui pole nii siis vaheta ära külm ja soe vesi omavahel, siis tulikuuma vee asemel saad külma, mis oleks nagu veidi leebem.

Eriti külalistele ,kes harjunud ikka õigele poole keerama.

[alfredo]

Eelneva ennetamiseks juba miski paarkümmend aastat termostaadiga segistit kasutanud ja ilmselt ei plaanigi kunagi enam tavalise peale tagasi minna. Vanasti oli sarnane jama seoses veesurve ja värkidega, kord kuum, siis külm jne. Nüüd tunneb veetemperatuuri muutust vaevutajutavalt, kui keegi samal ajal peldikus vett laseb või pesumasin sul nahka üle kõrvade üritab tõmmata.

Aga probleemi põhjus oli ilmselt eespool juba ära kirjeldatud - kas on külma vee toruühendused kinni kasvanud või siis segisti endaga midagi ajapikku juhtunud.

[v6sa]

...
Aga probleemi põhjus oli ilmselt eespool juba ära kirjeldatud - kas on külma vee toruühendused kinni kasvanud ...

Kuidas saab külma vee toruühenduse läbilaskevõime kahanemine ajas muuta veetemperatuuri soojemaks veevoolu vähendades?

Teistpidi on küll usutav: kui külma vee torustik peale harunemist boilerile on mingil põhjusel takistatud (rooste, sete, bioloogiline kasv, vooliku volt vms.) siis on ootuspärane veevoolu suurendamisel temperatuuri tõus, kuivõrd sooja vee voolul sarnast takistust ei ole ja seda lükkav veerõhk ei muutu torustikus nii palju, kui külma vee vool enne ja peale takistust.

Aga küsijal hakkab kuumenema vooluhulga vähendamisel.

Ei oska peale segisti süveneva rikke (külma vee ava kinnisettimine vms.) süüdistada. Uus segisti tooks selguse

[Lauri_L]

Minu tagasihoidlik soovitus on lihtsalt kontrollida segistisiseste tihendite seisukorda. Keerad kinni külma vee liini ja avad toitevooliku segistile. Asetad segisti max kuuma vee peale ning vaatad kas külma vee liinist hakkab kuuma vett välja ajama/tilkuma. Ning sama asi igaks petteks vastupidi. Nii saad olla kindel, et segistil puuduvad (või ei puudu) sisemised veelekked. 

Kui temperatuur segistis tõuseb vooluhulga vähenedes, siis võiks see viidata segisti (siinkohal eelkõige kuuliga segistid) sisemistele suurtele leketele. Kui vooluhulk (tarbimine) suureneb, siis lekked võrreldes läbivoolava vee hulgaga on olematud ning temperatuuri muutus tarbijat ei mõjuta. Küll aga mõjutab väikeste koguste puhul, kus sisemine leke võrreldes vooluhulgaga hakkab järjest suuremat rolli mängima.

Aastatega on tulnud ette palju olukordasid, kus on tegemist olnud näiteks kas köögisegistiga või dušhisegistiga, mille järel on on-off kraan (näiteks juurikapesu kraan või bidee kraan). On-off kraan on küll kinni ja vett ei tule, kuid külm ja kuum pool vahetavad vett seoses väheaimatavate rõhumuutustega süsteemis. Selleks võib olla kasvõi hüdrofoori normaalne rõhkude kõikumine täitmisel (pumba käivitamisel ja seiskamisel). Kaasa aitavad setted, ummistused ja kinnikasvamised vahetult kas segistis või enne segistit. Üks paha koht on boileri tagasilöögiklapp, mis võib hakata teatud asendis kinni-lahti jääma ja rõhuvahesid tekitama. Eriti palju annab selline olukord tunda tsirkuleerivates paljude tarbijatega süsteemides, kus ühe tarbija järel olevad tarbijad kipuvad lühiajaliselt saama kas liialt külma või kuuma vett ning päris viimastele tarbijatele ühte või teist enam ei jätku. Mida madalam tarbimine, seda suurem on ehmatus kas külmast või põletavast veest. 

Uus segisti ei ole kallis. Võta vana maha ja tee lahkamine. Saad ehk veale jälile ja ise targemaks. Kui ei ole remonditav, siis uus asemele.

Eelpool toodu on endiselt vaid soovitus, sest ei ole 100% selge, missugune sinu segisti täpselt on, kuidas töötab ja kuidas veesüsteem üleüldiselt on üles ehitatud. Seega võib põhjuseid olla seinast-seina.

[klemm]

Eelneva ennetamiseks juba miski paarkümmend aastat termostaadiga segistit kasutanud ja ilmselt ei plaanigi kunagi enam tavalise peale tagasi minna. Vanasti oli sarnane jama seoses veesurve ja värkidega, kord kuum, siis külm jne. Nüüd tunneb veetemperatuuri muutust vaevutajutavalt, kui keegi samal ajal peldikus vett laseb või pesumasin sul nahka üle kõrvade üritab tõmmata.

Aga probleemi põhjus oli ilmselt eespool juba ära kirjeldatud - kas on külma vee toruühendused kinni kasvanud või siis segisti endaga midagi ajapikku juhtunud.

Oled õigel teel.
Segisti ühenduses on üks võrk/tihend.

[hulgus]

...
Aga probleemi põhjus oli ilmselt eespool juba ära kirjeldatud - kas on külma vee toruühendused kinni kasvanud ...

Kuidas saab külma vee toruühenduse läbilaskevõime kahanemine ajas muuta veetemperatuuri soojemaks veevoolu vähendades?

Teistpidi on küll usutav: kui külma vee torustik peale harunemist boilerile on mingil põhjusel takistatud (rooste, sete, bioloogiline kasv, vooliku volt vms.)

Ei oska peale segisti süveneva rikke (külma vee ava kinnisettimine vms.) süüdistada. Uus segisti tooks selguse

Uus segisti ei ole kallis. Võta vana maha ja tee lahkamine. Saad ehk veale jälile ja ise targemaks. Kui ei ole remonditav, siis uus asemele.

Eelpool toodu on endiselt vaid soovitus, sest ei ole 100% selge, missugune sinu segisti täpselt on, kuidas töötab ja kuidas veesüsteem üleüldiselt on üles ehitatud. Seega võib põhjuseid olla seinast-seina.

Tegemist on dušinurgaga kaasa tulnud vidinatega, augud tagaseinas kuhu segisti istub ei passi tavalise seinasegistiga, selleks, et maha monteerida tuleb asja meetrikese lohistada, kõik ühendused said tehtud pikkade voolikutega, aga kanalisatsiooni ühendusega on keerulisem, torude ühendamine ja lahutamine on ~!"#¤!
St. kui juba, siis on lihtsam uus nurk soetada, konstruktsioon on ühekordseks kasutuseks, laguneb paljalt peale vaatamisest.
igasugu muude tarbijate veetarbimisest tulenevad kõikumised on konkreetsel juhul välistatud, väljaspool san. sõlme on vaid köögikraan, mis harva kasutuses.

[Aare72]

Mul on täpselt sama asi aga vastupidi, ehk et väiksema kogusega läheb vesi külmemaks. Samuti duśikabiin ja aastast jumal teab. Ning nii palju kui mäletan, on see kogu aeg ühtmoodi olnud. Veesüsteem/boiler asub kohe teispool seina.

Lahendasin enda jaoks nii, et timmisin kabiini ees olevad veekraanid veidi koomale et kogus oleks normaalne ja poleks vaja segistiga mängida. Kang keskasendis lõpuni lahti ning veetemp on meeldivalt ja parajalt kuum. Teiste kraanide avamine-sulgemine teemat ei mõjuta sest paigaldatud on topelt 50-liitrised paagid ja veesurve püsib küllaltki ühtlane.

[Alo74]

Küsimus on traktori T-40 mittevedava esisilla kohta. Joonisel https://imgur.com/a/i5sC2ru kujutatud detail nr 2, nimetan teda “käiseks”. Kas käis peaks sillatala suhtes vaatama otse alla või mõne kraadi ette? Juhul kui peaks vaatama ette, siis umbes mitu kraadi? Või on kraadide asemel mõni muu viis silla seadmiseks? 

Teoorias peaks käis võtma õige asendi detail nr 6 abiga, aga see variant on hetkel välistatud, kuna sillatala ja käised on vist valmistatud mingil suurel tähtpäeval. Hetkel jäävad käised väga tugevalt tahapoole vaatama.

[aavu]

Küsimus on traktori T-40 mittevedava esisilla kohta. Joonisel https://imgur.com/a/i5sC2ru kujutatud detail nr 2, nimetan teda “käiseks”. Kas käis peaks sillatala suhtes vaatama otse alla või mõne kraadi ette? Juhul kui peaks vaatama ette, siis umbes mitu kraadi? Või on kraadide asemel mõni muu viis silla seadmiseks? 

Teoorias peaks käis võtma õige asendi detail nr 6 abiga, aga see variant on hetkel välistatud, kuna sillatala ja käised on vist valmistatud mingil suurel tähtpäeval. Hetkel jäävad käised väga tugevalt tahapoole vaatama.

Vaata vaaderpassiga siledal maal kas kapott ka maaga paralleelne on. Võimalik, et tagaratastega on "peput" tõstetud.    

[tõnn]

Soovitage mõnda mugavat telefoniäppi millega saaks salvestada oma läbitud sõiduteekonda ja kiiruseid.
Et siis hiljem saaks vaadata logi vms...

[Aare72]

Küsimus on traktori T-40 mittevedava esisilla kohta....

Kas käis peaks sillatala suhtes vaatama otse alla või mõne kraadi ette?

....Hetkel jäävad käised väga tugevalt tahapoole vaatama.

Siinsamas foorumis vanema rasketehnika alajaotuses on teema: T-40  Seal on mõned pildid nii moditud kui originaalvälimusega masinatest. Nii palju kui aru saada, siis nii ühel kui teisel juhtumil vaatavad mõne kraadi ette, mis on ka loogiline.

Endal puudub igasugune kokkupuude antud isendiga aga kas ma panen päris bambusesse variandiga, et esitala on vastupidi all? Või teine variant, et käised on omavahel vahetusse läinud.

[Alo74]

Tänan kaasamõtlemast.

Tagumised külgülekanded on õiges asendis ja esisillatala on samuti õigesti all. Katsetasin ka käiste omavahel vahetamist enne siia kirjutamist.

Mure on pigem traktori valmistamise hetkel lokanud ükskõiksusest tingitud. 92a valminud traktoril on rööpmelaiuse muutmiseks puuritud avad sillatalas ja käistes tsentritest tugevalt mööda, üks kääntelg treitud 5mm lühem, seega rattalaagrit ei saagi pingutada, ilma et see kinni ei pooks, tugilaager oli paigaldatud “tehasepakendis” - see on siis koos heinapakipaelaga.

Aga tulles tagasi algse küsimuse juurde, siis vihmasajust tingituna oli aega lugeda. Mind huvitav termin on “pikikalle”. Rohkem leidsin infot inglise keeles - caster. Ilma roolivõmendita masinal võiks pikikalle olla mõni kraad negatiivne kuni üks kraad positiivne. Võimendatud rooliga masinal kaks kuni seitse kraadi positiivne. Tugevalt koormatud esisilla korral, siis pigem seal kahe kraadi ligiduses.

Ei pretendeeri absoluutsele tõele.

[v6sa]

Selle silla käändteljepoldi (nagu ka teistel sarnastel) pikikalle (mõni nimetab ka ettejooksuks) pole seadistatav. Sõrmede lõtkude jagu loksumine sillatala (balansiiri) varrukas ei ole seadistamisvõimalus...

On, nigu juhtus tehasest tulema. Nagu lugeda, siis mõnel juhul kaunikesti mööda.

Ettejooksu saab ekspluatatasiooni käigus tõhusalt kaotada ka millelegi järeleandmatu otsa sõites...

Sellel sillal saab muuta jooksulaiust ja kokkujooksu.

Edasijõudnud ja ettevaatlik kasutaja saab sealt muidugi mõne kraadi kätte, kui modifitseerib avasid ja kasutab peenemaid sõrmesid. Aga siis peab kasutamisel olema veendunud, et kammitsad on pingul ja mitte millelelgi järeleandmatule otsa sõitma

[ak75]

v&sa,
mul puudub pädevus sinu konkreetstele küsimustele veesisend vs segistii osas konkreetselt vastata.
Miks ühel või teisel segisti avatuse tasemel tuleb nn kraanist soojem või külmem vesi võib olla tohutu hulk põhjuseid, millest mitmeid on lahti kirjutanud Lauri _L ja teised.
Oma kogemuse põhjal - on ühes kohas kasutada vannituba kus dušisegistile eelnevas lõigus on miksitud erinevaid torusid ja torusüsteeme, tulemus nagu teemaalgatajal. Segistit on vahetatud, null kasu, on, nagu on, liialt kallis lahendada. süsteemis jagunemine kolmikutega.
Ise oma kätega olen viimasel 15-l aastal (enne seda, tõsi, ka kolmikutega) teinud mõned süsteemid, kus vesi ei jagune kolmikutega. Peale veemõõdusõlme chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://tallinnavesi.ee/wp-content/uploads/2023/09/Veemoodusolme_tehnilised_nouded_18.09.2023.pdf on 1"
kollektor kus väljund igale segistile külm eraldi. sooja vee nn toide läheb läbi eelkirjeldaud 1" kollektori  muutudes kollektori lõpus 3/4" läbimõõduks, sealt edasi boilerisse, peale mida taas kollektor sooja vee jagamiseks ja jagunemine igale tarbijale eraldi. Nii on hea, saab igat tarbijat sulgeda remondiks eraldi, samuti on tarbimise käigus sooja-külma vee suhe oluiliselt rohkem paigas kui kolmikutega süsteemil.
PS alupex ja muudel nn siseliitmikega torusüsteemidel tuleb süstemi arvutamisel jälgida liitmike siseläbimõõte, mitte toruläbimõõte.