[41Degree]

8 kw paneelidega jaanuar 120kwh/---/

Seda numbrit oligi tarvis. Alexela väidab, et jaanuari keskmime päevane elektrihind oli 21,7 s/kWh, seega kui sellise paneelikogumiga elektrit võrku müüa, oleks teenistus olnud 26 eurot. Kaua kulus kuu peale paneelide puhtakslükkamisele ehk mis oleks lumerookimise tunnihind olnud?

See võib olla vastuseks küsimusele, miks päikesepargid on lume all. Ma usun, et need, kes on paneelid põllu peale püsti pannud, mõistavad arvutada küll, ning rehkenduse tulemusel jõudnud järeldusele, et tööstusliku elektritootmise puhul ei tasu ära töömehel tunnihinna alusel lume lükkamise käskimine. Kui see majanduslikult mõistlik oleks, siis seda ka tehtaks - nii lihtne ongi. Kui tegemist on oma majapidamisega, kus oma töö on käes kas nulli euroga või vahel lausa negatiivse kulunumbriga nt kokkuhoitud spordisaali pileti arvelt, siis omandab see võrrand hoopis teise ilme.

[klemm]

8 kw paneelidega jaanuar 120kwh/---/

Seda numbrit oligi tarvis. Alexela väidab, et jaanuari keskmime päevane elektrihind oli 21,7 s/kWh, seega kui sellise paneelikogumiga elektrit võrku müüa, oleks teenistus olnud 26 eurot. Kaua kulus kuu peale paneelide puhtakslükkamisele ehk mis oleks lumerookimise tunnihind olnud?

Lund tõmbasin jaanuaris 2 korda. Ülejäänud korrad oli nii vähe, et lasin puhtaks sulada.
Aega kulub ca. 5 min. kord, seega teenisin kümne minutiga 26 euri
Oleks paneele nt. 16 kw kuluks aega umbes sama palju (sõltub paigutusest) korra tõmbad ja pool katust puhas.
Puhastan neid igavusest möödaminnes suitsu kõrvale. Kui peaks kuhugi sõitma, ja makse maksma puhastuse eest siis ei viitsiks.
Samas kui paneele mitte 8 aga 80kw oleks raha juba 260.- või veelparem 800kw. 2600euri eest juba sõidaks ka

Ja muidugi 21 sendiga ma seda raskelt teenitud voolu ära ei anna ka.
Jaanuaris müüsin korra 50 sendiga.

[Brrr]

...
Öösel saavad paneelid elektrit toota küll, kui päeval purki aetud osa öösel võrgu poole edasi suunata.

Ma nüüd loodan, et see oli peenike iroonia...

Akust tulev elekter on akuelekter, mis iganes allikast see sinna topitud ongi. Halva kasuteguriga ja saastavalt saadud, aga see saaste on ju hea, sest see tekib EL väljaspool.

 Miks päeval purki ajada, kui päeval on kõrgem börsihind ja on mõistlikum kohe võrku müüa? Kas akupargid töötavadki nüüd nii, et fikseeritud hinnaga laetakse täis ja börsihinnaga tühjaks? Ehk on sisuliselt inverter kahe liitumise vahel?

[v6sa]

 Miks päeval purki ajada, kui päeval on kõrgem börsihind ja on mõistlikum kohe võrku müüa? Kas akupargid töötavadki nüüd nii, et fikseeritud hinnaga laetakse täis ja börsihinnaga tühjaks? Ehk on sisuliselt inverter kahe liitumise vahel?

Juba meelest läinud, et enamuse osa aastast toodavad PVpaneelid maksimumi miinushinna ajal?  Sellest ka kogu üüratult kallis ja meeletu saastega akutango. Sest paremat viisi päikest kotti ajada inimesel veel ei ole. Et talvisel paaril kuul juhtub usin paneelipuhastaja toodangut saama kallil ajal, on süsteemi viga ja ilmselt korrigeeritakse varsti mingi lepingumuudatusega ära.

Järgmisel talvel saame näha, kuidas Risti PEJ pööratavad paneelid lumised või puhtad olema hakkavad.

Inverteriküsimus on arusaamatu.  Palun tõlget.

[envi]

8 kw paneelidega jaanuar 120kwh/---/

Seda numbrit oligi tarvis. Alexela väidab, et jaanuari keskmime päevane elektrihind oli 21,7 s/kWh, seega kui sellise paneelikogumiga elektrit võrku müüa, oleks teenistus olnud 26 eurot. Kaua kulus kuu peale paneelide puhtakslükkamisele ehk mis oleks lumerookimise tunnihind olnud?

See võib olla vastuseks küsimusele, miks päikesepargid on lume all. Ma usun, et need, kes on paneelid põllu peale püsti pannud, mõistavad arvutada küll, ning rehkenduse tulemusel jõudnud järeldusele, et tööstusliku elektritootmise puhul ei tasu ära töömehel tunnihinna alusel lume lükkamise käskimine. Kui see majanduslikult mõistlik oleks, siis seda ka tehtaks - nii lihtne ongi. Kui tegemist on oma majapidamisega, kus oma töö on käes kas nulli euroga või vahel lausa negatiivse kulunumbriga nt kokkuhoitud spordisaali pileti arvelt, siis omandab see võrrand hoopis teise ilme.

Mind erutava paneelide puhastamise teema tõusis päevakorda selle aasta talve eripära tõttu.
Juba vast 3 nädalat pole märkimisväärselt lund sadanud ja päike näitab ennast usinasti.
Küllap üldjuhul polegi neid paneele mõtet puhastada.
Ei saa muidugi märkimata jätta, et "kainet mõistust" segavad igasugu toetused...
Võib olla pole ikkagi meie laiuskraadil päikeseenergia elektriks tootmine õigustatud.
Talvel kui seda kõige rohkem vaja on, segab lumi. See ei tohiks ju olla uudis.

[Walter]

Ma imestan, et keegi tänapäeva droonide ajastul pole välja mõelnud automatiseeritud lahendust kus droon lendab madalalt üle lumiste paneelide ning puhub need puhtaks. See idee tuli viimane kord, kui endi omi puhastasin. Kuna vahepeal pole sula olnud siis piisas vaid korra paneelide pihta koputamisest kui kogu lumi nende pealt maha langes. Teine lahendus võiks olla panna tugiraamide külge mingit vibra tekitav seade (el.mootor?), mille sisselülitamine võiks samasugust efekti anda.
Kinnijäätunud lume puhul kindlasti ei aitaks aga niikaugele ei peagi laskma - kohe peale lumesadu rakendada tõrjemeetmeid.

[alrad]

Kas keegi tahab pakkuda kui palju elektrienergiat jääb saamata lumest puhastamata paneelide tõttu?
Sel aastal juba ca 10 päeva väga päikesepaistelised. Paljud pargid lume all, toodang 0 või lähedal sellele.

8 kw paneelidega jaanuar 120kwh, veebruar juba 100 tulnud.

  Nii on, 15 kw paneele, jaanuaris 142 kwh, puhastasin pea iga päev.  See eest detsembris müüs 30 kwh...

[Brrr]

 Miks päeval purki ajada, kui päeval on kõrgem börsihind ja on mõistlikum kohe võrku müüa? Kas akupargid töötavadki nüüd nii, et fikseeritud hinnaga laetakse täis ja börsihinnaga tühjaks? Ehk on sisuliselt inverter kahe liitumise vahel?

Inverteriküsimus on arusaamatu.  Palun tõlget.

 Tõlge. Päikesepargil, kui tootjal on börsihinnaga tootja leping. Näiteks kõrvalkinnistul, või ka samal kinnistul on leping fikseeritud ostuhinnagahinnaga. Sisuliselt on võimalik kahe liitumise vahel sageduse ja pinge tõstmisega "toota" fikseeritud hinna sisendi ja börsihinna väljundiga elektrit selleks tootmisseadet omamata. Selleks peavad küll olema liitumised eri alajaamades.