[muska71]

Huvitav miks need haagised nii palju põrkavad, kas neil amorte enamasti ei ole?
Pole kunagi pähe tulnud vaadata põhja alla rendihaagisel...

PALUN äkki suudad näidata haagist mis ei põrkaks?Mina pole sellist veel kohanud kuigi juba 55 vana...Haagise enda mass eriti kerghaagisel on kuni 150 kg ja ükski veru ega amort ei tööta veel sellise 0 koormuse juures ja haagis kepsutab taga nagu noor kits...Ainult vene aegne skif äkki ei kepsuta,sellel ju tsikli äkki emmi vedrud ja amordid all.

[Virko]

Kust pärineb info - kerghaagise enda kaal kuni 150 kg? Rumal jutt, või siis puudulikest teadmistest põhjustatud jutt. Kerghaagis elik O1 enda kaal võib olla vabalt 300 + kilo. Normaalne keevisraamiga 3500 mm x 1500 mm haagis kaalub 260 + kilo.
Tühjalt hüplema, kipuvad torrosioon sillaga mitte lehtvedrude ja amortidega varustatud haagised.

[ak75]

Mul üks kerghaagis on selline, mis ei põrka. Lehtvedrudega. Koos kõrgenduste ja kaanega kaalub tühjalt 550kg. Tehasetoode. Valmistamisel lähtutud tellija soovidest.

[pannkook]

Mu topeltsildadega 3500x1500, lehtvedrudega Respo justkui ka ei põrka

[v6sa]

Mul üks kerghaagis on selline, mis ei põrka. Lehtvedrudega. Koos kõrgenduste ja kaanega kaalub tühjalt 550kg. Tehasetoode. Valmistamisel lähtutud tellija soovidest.

Kerghaagis. Lubatud kandevõime 200 kilogrammi. Kui vedurile ikka on 750 kg lubatud konksu panna... Penot saab hästi vedada. Villa ka.

Vaadake haagiste amortisaatorite nurka ja siis mõelge, milline on seal vertikaalne summutusjõud Peabki põrkama tühjalt. Eriti, kui on ülekoormate veoks kõva ülerõhk rehvi puhutud. Kasutage lubatud koorma jaoks täiesti piisavat 2 bar kerghaagise all ja elu on hulka pehmem.

Kummileevenditel (palun, ärme neid puhtalt survele töötavaid ümarelementidel leevendeid torsioonideks nimeta) enamasti amortisaatoreid üldse ei ole. Ja nii need kerged kastikesed rõõmsalt hüplevad teekonarustel. Rasked O2 väga enam ei hüppa.

Hüppamisest ei oska muud häda näha, kui järsemas kurvis tugevamaast väljavajumisest suurel kiirusel.

[muska71]

Kust pärineb info - kerghaagise enda kaal kuni 150 kg? Rumal jutt, või siis puudulikest teadmistest põhjustatud jutt. Kerghaagis elik O1 enda kaal võib olla vabalt 300 + kilo. Normaalne keevisraamiga 3500 mm x 1500 mm haagis kaalub 260 + kilo.
Tühjalt hüplema, kipuvad torrosioon sillaga mitte lehtvedrude ja amortidega varustatud haagised.

jah tõsi meil ju ka topeltsillaga kerghaaked olemas mis mõeldud ju õhu vedamiseks...Lähtusin tavalisest väiksest kerghaakest.

[MeelisV]

Kunagi oma kerghaagisena matkahaaagist tegin siis viskasin ühe vedrulehe ära ja sain päris mõnusalt pehme haagise seal mul oli kaal stabiilne ja kaugelt alla 750.
Mis pole kõigile muidugi sobiv lahendus. Aga ei saagi olla haagis kaaluga 750 kg pehme ja kandes ära ka pahatahtlikud ülekoormused ning olles tühjalt nt. 150kg sama pehme. No ei saa.

[Mahno]

Kunagi oma kerghaagisena matkahaaagist tegin siis viskasin ühe vedrulehe ära ja sain päris mõnusalt pehme haagise seal mul oli kaal stabiilne ja kaugelt alla 750.
Mis pole kõigile muidugi sobiv lahendus. Aga ei saagi olla haagis kaaluga 750 kg pehme ja kandes ära ka pahatahtlikud ülekoormused ning olles tühjalt nt. 150kg sama pehme. No ei saa.

Saab ikka. Vedrustus tuleb lihtsalt õhuga teha. Aga see pole enam kerghaagise jaoks sobilikus hinnaklassis.

[honkomees]

Põhimõtteliselt peaks saama päris heaks ka nii nagu mul on piisonipojal tehtud. Põhivedrud pehmed/vähe lehti ja lisalehed läbi kummipukside, hakkavad kandma suure koormuse juures.

Mul muidugi tehase vedrukomplekt all + 3 lisalehte puksidega ja käru näeb nii tühjalt kui täiskoormaga ühtemoodi välja, ei ole vastu maad litsutud ja kellelgi ei teki kahtlust ülekoormusest.

[muska71]

Mu kerghaakel bussi vedrud all ja kehval auklikul teel kepsutab...Kui on vaja midagi õrna vedada nt akna klaasi siis väike mass nii paarsada kilo nt kildu kasti ja siis on juba hea pehme ja õõtsub taga....

[vootele]

Õhkpatjadega haagis vaja teha. Usas olen neid näinud küll, lasevad ka nupust üles alla...

[meli666]

Oskab keegi miskit rääkida haagise kiirusepiirangutest. Kerghaagis 750kg, passis kiirusepiirang 120km/h. Või siis 1500kg piduritega haagis, kiirusepiirang 140km/h. Sellel juhul vedukiks alla 2000Kg täismassiga auto, seega B kategooria. 
Kas näiteks 120km/h alas võib liikuda antud haagisega selle kiirusega või kehtib 90km/h maksimum, nagu siin mõned väidavad?
Samas huvitab ka BE kategooria, on seal samamoodi, kui eespool kergemate autorongidega?
Liiklusseadusest nagu ei leidnud otseselt kiiruste kohta, pigem et vastavalt koorma põhimõtteliselt eripäradele tuleb valida kiirus. Mis on igati loogiline, aga tühja haagisega.

[volvo]

Oskab keegi miskit rääkida haagise kiirusepiirangutest. Kerghaagis 750kg, passis kiirusepiirang 120km/h. Või siis 1500kg piduritega haagis, kiirusepiirang 140km/h. Sellel juhul vedukiks alla 2000Kg täismassiga auto, seega B kategooria. 
Kas näiteks 120km/h alas võib liikuda antud haagisega selle kiirusega või kehtib 90km/h maksimum, nagu siin mõned väidavad?
Samas huvitab ka BE kategooria, on seal samamoodi, kui eespool kergemate autorongidega?
Liiklusseadusest nagu ei leidnud otseselt kiiruste kohta, pigem et vastavalt koorma põhimõtteliselt eripäradele tuleb valida kiirus. Mis on igati loogiline, aga tühja haagisega.

Ei tohi ületada valmistaja poolset suurimat kiirust ja liiklusmärgiga tähistatud kiiruspiirangut. Kui märk on 120km/h ja passis 140kmh max, siis võid 120ga sõita.

[klemm]

Oskab keegi miskit rääkida haagise kiirusepiirangutest. Kerghaagis 750kg, passis kiirusepiirang 120km/h. Või siis 1500kg piduritega haagis, kiirusepiirang 140km/h. Sellel juhul vedukiks alla 2000Kg täismassiga auto, seega B kategooria. 
Kas näiteks 120km/h alas võib liikuda antud haagisega selle kiirusega või kehtib 90km/h maksimum, nagu siin mõned väidavad?
Samas huvitab ka BE kategooria, on seal samamoodi, kui eespool kergemate autorongidega?
Liiklusseadusest nagu ei leidnud otseselt kiiruste kohta, pigem et vastavalt koorma põhimõtteliselt eripäradele tuleb valida kiirus. Mis on igati loogiline, aga tühja haagisega.

Kerghaagisega märkide järgi.
O2 haagis max 90kmh Eestis.

[v6sa]

Kerghaagisega märkide järgi.
O2 haagis max 90kmh Eestis.

Millele tuginedes selline väide?

[zazik]

Kerghaagisega märkide järgi.
O2 haagis max 90kmh Eestis.

Millele tuginedes selline väide?

See punkt vist on ära kadunud LS-ist. Varem oli küll kirjas, et autorongi maksimaalne kiirus on 90km/h. Ja kuna kerghaagisega autorongi ei loeta autorongiks, siis sellel vastavalt märkidele, kuid mitte üle passis lubatu.

Samas Mujal Euroopas pole vist O2 kuskil üle 80 lubatud, paljudes kohtades ka O1 piiratud.

[indreksirk]

Kerghaagisega märkide järgi.
O2 haagis max 90kmh Eestis.

Millele tuginedes selline väide?

See punkt vist on ära kadunud LS-ist. Varem oli küll kirjas, et autorongi maksimaalne kiirus on 90km/h. Ja kuna kerghaagisega autorongi ei loeta autorongiks, siis sellel vastavalt märkidele, kuid mitte üle passis lubatu.

Samas Mujal Euroopas pole vist O2 kuskil üle 80 lubatud, paljudes kohtades ka O1 piiratud.

Eesti seadused ei ole haagisega sõitmisel määratlenud erinõudeid kiirusele. Järgida tuleb üldist kiirusepiirangut ning sõidukile ettenähtud suurimat sõidukiirust. 

Sõidukiiruse piirangute märkide puhul tuleb aga vaadata ka lisateatetahvleid. Kui lubatud sõidukiirust on suurendatud üle 90 km/h, siis on sageli selle all ka lisateatetahvel 84 "Sõidukiliik". See lisateatetahvel kohaldub sõidukitele mitte sõltuvalt sõiduki tüübist, vaid juhtimisõiguse kategooriast. Kui tahvlil on sõiduauto pilt, siis ei kehti see mitte lihtsalt sõiduautole, vaid üksnes B-kategooria juhtimisõigusega juhitavale sõiduautole. See hõlmab ka haagisega sõitmist eeldusel, et selle juhtimiseks piisab B-kategooriast. 

Mis puutub autorongi mõistesse, siis B-kategooria auto kerghaagisega on siiski ka autorong (LS § 2 p 4). Kuid kuna selle juhtimiseks on vajalik üksnes B-kategooria juhtimisõigus, siis lisateatetahvliga 841 tähistatud kiirusepiirang kehtib ka sellele autorongile. Kui aga autorong nõuab juba BE-kategooriat, siis see märk ei kehti ja tuleb juhinduda üldisest kiirusepiirangust. Kui lisateatetahvel kiirust piirava märgi all puudub, siis kehtib see märk kõikidele sõidukitele, kuid ikkagi tuleb jälgida ka seda, milline on konkreetse sõiduki jaoks registreerimisel määratud kiirusepiirang.  

Autorongi kiirusepiirang kehtis meie aladel Nõukogude ajal. Alates 01.01.1993 ei ole autorongi kiirust piiratud muul viisil, kui registreerimistunnistusele kantud andmetega ning lisateatetahvliga. 

Lähinaabritel Lätis ja Soomes on haagistele üldised kiirusepiirangud, mis meie autojuhtidele on toonud ka trahve.