19-10-2026, 20:26 PM
Vahetan vanalinna korteri VAZ 210... vastu. Oma silmaga nähtud kuulutus 90 alguse ajalehes.
Tallinna vanalinna korteritest
20-10-2026, 09:38 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 20-10-2026, 09:39 AM ja muutjaks oli maaks.)
(19-10-2026, 20:26 PM)speedsta Kirjutas: Vahetan vanalinna korteri VAZ 210... vastu. Oma silmaga nähtud kuulutus 90 alguse ajalehes."Korter vanalinnas" on nii lai mõiste, et see võib tähendada 4+-toalist katuseakendega penthouse kui ka 1-e toalist "kööktuba" poolkeldrit :-)
Mul ex (töökaaslane siis
) vahetas oma "korteri vanalinnas" Nõmmele (nõukaaegsesse majja) - ta oli sigarahul, et tulema sai.
20-10-2026, 10:55 AM
Kui juba teema intrigeeris, siis peab põhjalikumaid selgitusi andma. Kuigi vahel on ka hea üldse mitte mingeid selgitusi anda sest mõnus on vaadata, kuhu see teema omas mahlas välja jõuab. Eriti põnev on, kui teema on intrigeeriv selliselt, et teised hakkavad riburada oma kogemusi kirja panema.
Oli aastaid tagasi mul üks pruut, kes Eesti tuntud literaalkunstide valdajate perekonna lapselaps. Isikuandmete kaitse seaduse valguses lisame vaid nii palju, et need vanavanemad elasid Tallinnas kirjanike majas ja laps pidi oma perega siis elama selles "vanalinna korteris", mida võidi aga ei pidanud 60-70tel juba ära müüdama. Tegemist oli ca. 100 ruuduse ja vist "mälu järgi ehk täpselt!!" 5 toalise korteriga ühes muldvanas meetriste paekiviseintega majas. Pruut ütles, et kui 90te alguses see korter ära müüdi ja saadi tutikas korter kohe kesklinna (ütleme, et piirkond on Tõnismäe), siis kõik olid õnnelikud. Vanas korteris oli terve lapsepõlv veedetud jahedates ruumides, katus tilkus läbi stabiilselt ja pidevalt, laed olid kõvasti kõrgemad, kui vaja. Et ei olnud mingeid helgeid ja liiga ilusaid lapsepõlve mälestusi sealt. Tuul puhus läbi korteri, raha elutingimuste parandamiseks paraku paljulapselisel perel polnud.
Aga noh, ise ma pole seal elanud, pole seda tilkuvat katust näinud ega isegi müügiprotsessis näppe rasvaseks saanud. Küll aga olen käinud kirjanike majas, hilisemas Tõnismäe korteris ja näinud ka pilte elust selles vanalinna korterist. Seega ei näe vajadust muudmoodi seda juttu ka esitada, kui mulle on see esitatud.
Aga seda juhtus paraku palju, et 90te euroremondi käigus läksid vanad tahveluksed ja kremoonidega aknad prügikasti, et saaks ilusad kahe papi vahele lamineeritud pappkärjega uksed ja plastikaknad vaid ette kruvida. Uus on uus, vana söögu sedasamust! Nii läks ka selle korteriga. Mis siis, et üks on täna väärt kohe mitu korda rohkem, kui teine.
Oli aastaid tagasi mul üks pruut, kes Eesti tuntud literaalkunstide valdajate perekonna lapselaps. Isikuandmete kaitse seaduse valguses lisame vaid nii palju, et need vanavanemad elasid Tallinnas kirjanike majas ja laps pidi oma perega siis elama selles "vanalinna korteris", mida võidi aga ei pidanud 60-70tel juba ära müüdama. Tegemist oli ca. 100 ruuduse ja vist "mälu järgi ehk täpselt!!" 5 toalise korteriga ühes muldvanas meetriste paekiviseintega majas. Pruut ütles, et kui 90te alguses see korter ära müüdi ja saadi tutikas korter kohe kesklinna (ütleme, et piirkond on Tõnismäe), siis kõik olid õnnelikud. Vanas korteris oli terve lapsepõlv veedetud jahedates ruumides, katus tilkus läbi stabiilselt ja pidevalt, laed olid kõvasti kõrgemad, kui vaja. Et ei olnud mingeid helgeid ja liiga ilusaid lapsepõlve mälestusi sealt. Tuul puhus läbi korteri, raha elutingimuste parandamiseks paraku paljulapselisel perel polnud.
Aga noh, ise ma pole seal elanud, pole seda tilkuvat katust näinud ega isegi müügiprotsessis näppe rasvaseks saanud. Küll aga olen käinud kirjanike majas, hilisemas Tõnismäe korteris ja näinud ka pilte elust selles vanalinna korterist. Seega ei näe vajadust muudmoodi seda juttu ka esitada, kui mulle on see esitatud.
Aga seda juhtus paraku palju, et 90te euroremondi käigus läksid vanad tahveluksed ja kremoonidega aknad prügikasti, et saaks ilusad kahe papi vahele lamineeritud pappkärjega uksed ja plastikaknad vaid ette kruvida. Uus on uus, vana söögu sedasamust! Nii läks ka selle korteriga. Mis siis, et üks on täna väärt kohe mitu korda rohkem, kui teine.
24-10-2026, 20:06 PM
Räägitakse, et tollal oli vanalinn suht urgas. Kortereid ehitati isegi linnamüüri tornidesse. Need olid olnud eriti pimedad ja külmad koopad.
Minu sünnikodu oli Pikal tänaval. Aasta oli 1979. Tegu oli vanaema korteriga kus me rõõmsalt koos elasime. On teatud mälestused mis ajusoppi sööbinud.
1. Br
iketituha hais mis konteineritesse visati..
2. Jube külm oli talvel toas.
3. Kuidas isa naabrimeestega koguaeg igal vabalhetkel garaazides autosid remontisid.
4. Kuidas 965 lükati mäest ülesse ja siis veeres alla,et äkki ikka läheb käima( hiljem olen ise ka mõistnud, et see oli lihtsalt klounaad)
5.Oli see kodu tänapeval tuntud kui Hell Hunt vastas.
6.Oli seal vastas ka Klubi Unic.
7.Kuulutati see hoone varisemisohtlikuks ja asustati ümber Lasnamäele.
8.Umbes 1995 oli see korter ehitatud/laiendatud veidi suuremaks ja suur plakat väraval: 3 miljonit krooni.
Ühesõnaga sai minu tehnikahuvi alguse Pikalt tänavalt. Ei saa salata, et vist ka huvi õluti vastu. Oli ju meeles, et Gunnar ja Anatoli ning minu paps( kes ei teadnud autodest ja tehnikast midagi) mingil põhjusel jõid alati õlut.
Samas kui meenutada saku suvila naabrit. Kui minu isa ütles, et lähme toome õlut siis naabri Väints ütles:oota ma viskan sapikale mootori peale.
Ühesõnaga vanalinnast jõudsime lasnamäeleja sakku.
1. Br
iketituha hais mis konteineritesse visati..
2. Jube külm oli talvel toas.
3. Kuidas isa naabrimeestega koguaeg igal vabalhetkel garaazides autosid remontisid.
4. Kuidas 965 lükati mäest ülesse ja siis veeres alla,et äkki ikka läheb käima( hiljem olen ise ka mõistnud, et see oli lihtsalt klounaad)
5.Oli see kodu tänapeval tuntud kui Hell Hunt vastas.
6.Oli seal vastas ka Klubi Unic.
7.Kuulutati see hoone varisemisohtlikuks ja asustati ümber Lasnamäele.
8.Umbes 1995 oli see korter ehitatud/laiendatud veidi suuremaks ja suur plakat väraval: 3 miljonit krooni.
Ühesõnaga sai minu tehnikahuvi alguse Pikalt tänavalt. Ei saa salata, et vist ka huvi õluti vastu. Oli ju meeles, et Gunnar ja Anatoli ning minu paps( kes ei teadnud autodest ja tehnikast midagi) mingil põhjusel jõid alati õlut.
Samas kui meenutada saku suvila naabrit. Kui minu isa ütles, et lähme toome õlut siis naabri Väints ütles:oota ma viskan sapikale mootori peale.
Ühesõnaga vanalinnast jõudsime lasnamäeleja sakku.
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: