[valdo]

Pigem on ühiskonnas probleemiks see, et üle poolte inimestest, ei oma ühtegi püsivat huvi millegi vastu.
[...]
...puudub mingisse teemasse süvenemise oskus ja elu põhiväärtused on valitud majanduslikel kaalutlustel.

Sa võtsid oma põhjaliku ülevaatlik-tekstiga mul otse sõnad suust.

[Martti]

Mina tegelen veel vanatehnika kõrvalt ka raha kogumisega. Tegemist pole enam tavalise rahaga mida võib poest saada, vaid hoopis paberist ühekroonised. Neid on juba kogunenud üle 150 ja veel 7 peale nende on üliharuldased \"tärnised\". Müümis plaane ei teki mul lähiajal kuna nende hind on praegu naeruväärne. Jutu mõte hoopis selles et kui ma kunagi kui hakkasin neid koguma mainisin oma sugulase et kogun selliseid. Siis soovitati mul need kiiresti ära kulutada et muidu muutuvad kehtetuks

[jurka]

kusjuures asi on hakkand muutuma.. kui enne olid tõesti igasuguse \"vanarauaga\" tegelejad friigid omaette siis nüüd olen isegi täheldanud kerget respecti nende inimeste suhtes ka omas tutvusringkonnas- või on mul lihtsalt nii normaalsed tuttavad

[PETSS]

Tundub,et vanad asjad suuremat osa rahvast ei kotti mitte grammi jagugi.Peab ju näitama naabritele ,et olen edukas ja kõwa klemm.Samas vedeleb neil asju mis oleks väärt korda tegemist .Või tehakse see uunikum häbiväärse väikse summa eest rahaks.Või siis küsitakse hinge hinda omamata teavet selle asja tegelikust väärtusest.See ei puuduta ainult autosid vaid ka kõiki muud ajalooliseid esemeid.See oli minu arvamus nii et kui keegi tundis end puudutatuna ,mitte solvuda.

[dad]

Eks viinamarjad on ikka hapud ... sellest ka mõningatel selline suhtumine, pikemalt vesteldes tuleb välje, et eks igaüks tahaks saada endale sellist ... aga kuna riisikotist kõrgemale rahakott ja juuste piir ei kannata, siis on kõik cabriod kaka-pähh.

Küsimus rohkem nn eht eestlaslikus kadeduses ... vot naabrimehel on ja mul ei ole ... järelikult vaja naabrimees siberisse saata

Mina aksepteerin peaaegu suvalist harrastust, peaasi, et inemesel oleks tegevus ja ta lihtsalt kodus ei passiks ja ei masenduks.

Dad.

[PETSS]

Sai just vaadatud Kehakultuure ja Pioneere 60-70 aastatest.Siis tuli meelde kuskilt mälestus 90 aastate lõpust.Käisin siis Vana -Narwa maanteel mingis vanapaberi kokkuostus.Siis tuli sinna mingi dziibiga klemm.Tollel oli terve haagis täis vanu ajakirju.Silma jäid Näddal pildis ja Sõdur aastatest 30.Nagu alati polnud mul raha ja nii need asjad sinna jäidki.Ma ei tea tolle klemmi mõttemaailmast.

[ennww]

Pean ka oma häbiks ja foorumirahva põlguseks tunnistama, et müüsin 90-date alul vanakraamikaupmehele maha mingi hulga eestiaegseid autoalaseid reklaammaterjale ja mõnda muud XX sajandi esimese poole autoalast kirjandust, muu hulgas näiteks mingi veaauto \"kasutusjuhend\", tolleaegses mõttes pigem remondijuhend, detailjoonistega jne. Põhjus lihtlabane, kadunud äiapapa kuuri alt said need leitud, aga hoida polnud kusagil, ja nii maha müües oli vähemalt lootus, et satuvad inimese kätte, kellel neist kunagi kasu saab olema.

[sugraM]

Mul on samas ainult vastupidised kogemused: nii sõites kui seistes inimesed naeravad ja lehvitavad, parklas tuleb nii mõnigi silitama mu \"tibukest\". On olnud palju juhuseid, kus keegi haagib ennast sappa, ja kui ma ükskord seisma jään, siis tuleb juttu rääkima, tahab pildistada ja uudistada kapoti alla... Neid viltuvaatajaid on nii väike murdosa, et ei ole neid nagu märganudki

Seda küll, kui asi valmis ja läigib ilusti, siis on imetlejaid küll. Kui aga järgmise roostehunniku kuurialla vead, siis vaadatakse kui poolearulist.

[urr]

Seda küll, kui asi valmis ja läigib ilusti, siis on imetlejaid küll. Kui aga järgmise roostehunniku kuurialla vead, siis vaadatakse kui poolearulist.
[/quote]

Täpselt nii ongi. Kui läikiva Pobedaga läbi linna sõita, on moekas küll. Sama masin enne korda tegemist teenis aga tõeliselt põlastavaid pilke ja repliike. Ja seda nii tuttavatelt kui võõrastelt.
M407, millega ma aastaid sõitsin, ei kõlvanud ka pooltele hääletajatele. Vahel oli ikka tõeliselt naljakas vaadata, kuidas algajad beibed käe kähku alla lasid, kui minu autot nägid. Et äkki muidu peabki veel selles sõitma. Isegi ühes tehnoülevaatuspunktis jäeti mind värava taha, kuigi masin oli tegelikult täiesti korras.
Samas pole ju kuigi oluline, mida mõni mõttetu inimene arvab või ütleb. Hoopis toredam on see, kui mõni asjalik vanamees ligi astub, juttu teeb (teemel-sõitsin nooruses ka sellisega) ja küsib, ega mõnda juppi vaja ei ole. Sest nemad juba teavad, kuidas nende vanade masinatega on. Mossega sõites juhtus selliseid asju alailma. Pobiga on tulnud rohkem selliseid asju kuulata, et - võtaks katuse maha ja paneks laiad veljed ja stereo, et vot siis oleks tore! Aga jäägu igaühele tema arvamus.

[PETSS]

Mul säänsed kogemused.Edimest korda kui mõnd vanakest waatama lähed on peremees suht tõrges.Peab mind Raua -Robertiks ja vaata et peaegu laksu es saa. Siis aga hakkad kõnelema ja lõpuks näitab päälik mulle ka kõiki muid asjandusi ,mis tal kodus on.Issanda loomaaed on küll kirju aga mul siiski seda mainitud varianti siiski enam.

[Romka]

Mind ikka ajab muigele see lugu kui Raju Raivo läks vist Siimusti kandis mingi sikli (kas DKW või NSU või krt teab mille) kohta midagi ühe vanamehe käest uurima ja see lõi tal nina ees ukse kinni, enne öeldes: \"mis sina poiske asjast tead!\". Kes Raivot tunnevad teevad muidugi omad järeldused

[Aspelund]

Minu hiljutine kogemus: Võhma näitusel tuli üks selline tüüpiline maamees rääkima, et tal on veidi mootorratta tükke kodus. Kutsust vaatama.

Läksin siis vaatama. Omanik õnnestus peale pikka otsimist leida kuurist, kus ta plastpudelis endale kanget õlut sisse kallas. Konditsioon oli joogile igati vastav, hiljem selgus, et joonud oli ta juba nädala.

Esimene tund läks talle selgitamisele, miks ma tulin. Õnneks tundis vähemalt ära. Teine tund läks siis võtmete tuvastamisele ja ühe kuuri ning sahvri avamisele. Loomulikult oli seal alles vaid see kraam, mida otseselt vanarauaks saab pidada. Nii kaup pooleli jäigi, kuigi esmased jutud lubasid uusi ja huvitavaid asju.

Asp

[lauri_L]

Kui mul oli mosse 412 siis tulid küll kõik beibed sinna rahulikult ja isegi ennem kui mõnda bemmi, kahjuks müüsin mosse maha ja ostsin bemmi. Aga nüüd plaanis mosse tagasi osta,mis sest et koolikõrvalt raske autot restaureerida aga asi meeldib.

[hulgus]

Mõned stampväljendid, mida igapäevaselt kuulama peab:

See oli ju täiesti sõitev auto. Miks sa ta laiali lammutasid?
No miks sa uut ei osta?
Kes sul selle raha eest seda ikka ostma hakkab (auto, mida pole lähematel aastatel plaanis müüa).
No mida sa seal kolm kuud teinud oled?

Ja vahel leiad kojamehe vahelt pabereid, a´la: kle ma olen eluaeg endale sellist autot tahtnud, müü mulle x rahaga ära.

a, mõtleb vaikselt, mille uuega garaazi sisustada.

[Tim Thomson]

Lisaks omalt poolt ka mõned silmapaistvamad laused, mida oma tuttavate-sugulaste-sõprade-töökaaslaste käest kuulnud olen:

* Miks sa selle risu omale ostsid, sul ju on juba auto!
* Ei tohi vanu autosid kokku osta, nendega sa tõmbad omale häda kaela! Need vajavad ju remonti jne.
* Ma kuulsin, et Euroopa Liiduga liitudes peab vanu autosid vanarauda viies peale hakkama maksma. Äkki jõuad veel enne.
* Mis sa nendest rontidest kokku ostad, selle raha eest saaksid omale ju sõitva auto!
* (Kui igapäevasõiduauto VW Golf Mk1 \'82 vahepeal torises) Siit moraal: milleks viis autot, kui ükski neist ei sõida?
* Tead, ma kuulsin, et EMEXil on mingi kampaania, veavad tasuta vanu autosid minema...

Ma ei mäleta, et ma oleks kunagi kellegi hobi kritiseerinud. Igal lollil oma lõbu, nagu öeldakse. Samas ikka ja jälle kuulen kriitikat omaenda hobi aadressil. Oma visioonide selgitamine on enamasti sama otstarbekas kui peaga vastu seina jooksmine. Loomulikult see tekitab trotsi n.ö. \"normaalse\" inimese vastu, kes arvab paremini teadvat, mida mina oma aja ja rahaga peaks või peaks mitte tegema.
Tõenäoliselt mängib siin suurt rolli tänapäeva tarbijaühiskonna mudel, mis sisendab inimestele, et igat toodet pead sa kasutama ainult niikaua, kuni see töötab riketeta / on parajasti moes / ei ole \"moraalselt vananenud\" (keegi võiks mulle kunagi selgitada, mida tähendab \"moraalselt vananenud\" ja kes seda otsustab, millal miski sellesse kategooriasse satub). Kui toode ei vasta \"nõuetele\", siis viska minema ja osta uus. Samamoodi ei saa tavainimene aru, et keegi võiks olla huvitatud vanast tehnikast, sest see ju ei vasta \"nõuetele\"; ju on antud inimene (fanaatik, kollektsionäär) lihtsalt eluvõõras ja vajab \"õigele teele pööramist\"...

[Soobel]

Leningi proovis ôpetada inimesi paremini elama. Lootkem vaid, et homo consumens\'id vanavarakogujate vastu barrikaadidele ei tôuse.
Moraalse vananemise olen enda jaoks defineerinud selleks piiriks, kus liikurile pole enam eriti kütust ja juppe saada. Näiteks M424 langes mul selle definitsiooni alla, Bedford on piiri peal - môningaid uusi juppe veel liigub, kui tellida. Aga peavalu on see siiski.

[hulgus]

rõõmuga peab tõdema, et vähemalt 5 aastased oskavad vana/ omanäolist tehnikat hinnata.
Oli vaja siis lasteaia rühma, 21 last, sõidutada. Oli valida: uus ja punane Sharan, ilus ja punane Audi ja veel midagi.
Rahavas jagunes ühtlaselt: teistesse autodesse jagus 3 last kes siia ei mahtunud
ma poleks uskunud...