Estfield
#1

Tunnen ennast juba ammu selle koha pealt väga lollina.

Mis asi see estfield üldse on ja mis tal seal aiste vahel on

kes tegi, millal ja kes sõidab

Tänan tähelepanu eest! Smile
Vasta
#2

Meie teeme, üks neist on Lada. Valmis on neid - st sõitmas Eestis-4tk. Viimane on Lada 1600, mis sõitis Raadil 22.sept.

Ehitame asja nullist üles, kõigepealt raam, siis kliendi valikul mootor jms. ja siis plekid ja ninaosad peale ja see võtab aega u 2 kuud.

Võin mõni teine päev lähemalt ka kirjutada, aga küsimuste põhjal nagu lihtsam.

Teen endale ka ühte.

Lihtsalt üks miljonist arvamusest
Vasta
#3

Mul see Estfield natuke kummitab, just võimaliku hp/ kg hea suhte mõttes. Siis jäi silma sellel lingil Feature Rods alapealkirja all samune aparaat:

http://www.streetrodderweb.com/

midagi analoogset, eks? Aga muidugi üsna hea välisviimistlusega on too. :bounce

Muidugi 34 Ford on ka mind üsna kaua kummitanud, näiteks selline (või ZZ-TOP videos olev)

http://www.mcmullenargus.com/gallery/vie...2509&pub=7
Vasta
#4

Tahaks juba, et oma oma ka valmis oleks, aga alles raam valmis ja osad plekid ka peal. Tegemist ja nokitsemist jagub veel paljudeks õhtuteks :bounce, aga kui valmis, siis võin ikka uhkustada küll Cool Ise tegin ju oma kätega algusest kuni lõpuni Toungue

Lihtsalt üks miljonist arvamusest
Vasta
#5

http://www.sloleht.ee/sisu/uudised.asp?r=1&id=127012
Vasta
#6

Eestis valmistatud ESTfield on automaailmas kuum kaup


TÄNAVASÕIDU ESTfield: Kahekohaline, peeglid, tuuleklaas, valgustusseadmed, kõrged istmed, tänavasõidurehvid, roostevabast terasest tugikaared ja pehmem vedrustus.

“Oleme Eestis esimene ja ainus firma, kes ehitab linnasportautosid,” on AS Võidusõidutehnika juhataja ja omanik Valter Teppan uhke. Eesti esimene päris oma automark kannab nime ESTfield.
Eneken Laasme

“ESTfieldi ehitamist alustasime 1999. aasta detsembris. Idee sain Inglismaal Silverstone’is, kus kohtusin samasuguseid autosid ehitava Ron Championiga,” meenutab Valter Teppan. Champion on isegi välja andnud raamatu pealkirjaga “Build Your Own Sports Car For As Little As $250”.
ESTfieldi esiisa on Colin Chapmani 1947. aastal loodud Lotus 7. “Inglismaa on maailma autoehituse süda ja Colin Chapmanit peetakse võidusõiduautode ehitamise isaks. Tuntumad Lotus 7 järglased on Caterham ja Westfield,” tutvustab Teppan automaailma ajalugu.

Nimi ESTfield tuletatigi Westfieldist. “2000. aasta augustis oli meie esimesele autole kiiresti nime vaja. Tahtsime, et see sarnaneks Inglismaal toodetud autodega ja et nimest oleks aru saada, kus sõiduk valmistatud on. Nii jäetigi Westfieldist lihtsalt w täht ära ja EST kirjutame suurte tähtedega. Kuna välismaalastel oli raske välja öelda meie aktsiaseltsi nime Võidusõidutehnika, oleme Euroopas tuntud Race Techi nime all,” täpsustab Teppan.

Väikeautode isa

Huvi legendaarse Lotus 7 põhjal eritellimusel ehitatava linnasportauto ESTfield vastu on suur. “Praegu me enam tellimusi vastu ei võta, sest 2003. aasta lõpuni on juba kõik paika pandud,” ütleb Teppan ja tunnistab: “Autode müügist teenitud raha aga pole nii suur, et saaks veel 3-5 inimest tööle võtta.”

“Oleme ehitanud juba 30 linnasportautot. Eesti jaoks sai just valmis 13. auto ja kohe-kohe on tulemas 14. Tartus on kolm sõidukit, Paides üks ja ülejäänud 10 on Tallinnas. Lätis on viis meie tehtud autot ja Rootsis kolm.

Käisime oma sõiduriistadega ka Venemaal näitusel, kus need äratasid tohutut huvi. Seal kutsutakse mind väikeste autode isaks,” lisab mees uhkelt.

Kahjuks on Venemaa seadus-andlus selline, et idanaabritega ei tasu praegu koostööd teha.

Linnasportauto pannakse kokku mitme automargi osadest. Põhiosa detaile on Ladalt, aga ka BMWlt, Audilt, Alfa Romeolt, Fordilt ja Volkswagenilt.

“Lada on ainuke auto, millel on sepistatud terasest käändteljed ja sillaosad. See on üheaegselt kerge ja tugev ning selle osad on odavad ja saadaval,” kiidab võidusõiduga aastaid tegelnud ja autode konstruktsiooni hästi tundev Teppan. Ta on Eestis ainuke eestlasest viiekordne kardimeister.

ESTfieldi hinnad algavad 60 000 ja ulatuvad 260 000 kroonini. “Ehitame ka ðassiisid - toruraame - ja inimene, kes tahab endale ise auto kokku panna, võib osta A-, B- või C-kiti. A maksab 26 000 krooni, klassikaline iseehitaja C 60 000 krooni. Auto ehitamine võtab neli kuud. Seega on valmis sõiduk palju kallim,” täpsustab Teppan. Töökojas valmib kahekohaline tänavasõidu ESTfield ühe kuuga.

Iga auto on kordumatu

“Ühe hooaja jooksul teeme 16 A-, B- ja C-kitti ja viis valmis autot. Lisaks ehitame ka võidusõidu-ESTfielde, tänavu teeme neid kümme. Võidusõidu ESTfieldil on 13tollised võidusõidurehvid, auto on madalam, vedrustus jäigem, rattad ja veljed kergemad, tugikaarteks on eriterasest tõmmatud torud. Ja sõiduk on ühekohaline.

Tänavasõiduautol on peeglid, tuuleklaas, valgustusseadmed, kõrged istmed, tänavasõidurehvid, roostevabast terasest tugikaared ja pehmem vedrustus ning kaks istekohta,” kirjeldab Teppan autode erinevusi. “Võidusõidu-ESTfield on hinna poolest odavam.”

Igaüks saab ise valida, millist autot tahab. Kõik sõidukid on kordumatud, kuna tehakse kliendi soovide ja mõõtude järgi. “Meie auto ostja teab, milline sportauto olema peab ja paljud neist on ka ise võidusõiduga tegelnud,” kirjeldab Teppan ESTfieldi ostjat, kes on enamasti jõukamal järjel kui tavakodanik.

Kolmapäeval oli Pärnus järjekordne ESTfieldi kokkutulek, kuhu tulid kõik 13 Eestis elavat ESTfieldi omanikku. Eelmisel aastal loodi ESTfieldi Happy Owners Club.



Lihtsalt üks miljonist arvamusest
Vasta
#7

Eesti Ekspress 06. juuli 2000

--------------------------------------------------------------------------------


TOOMAS VABAMäE

ESTFIELD:
Paistab pildil suuremana. Tegelikkuses on auto vaid 106 sentimeetrit kõrge.

EESTI ASI Tartus on valmis saanud esimene Eestis ehitatud Lotus Seveni koopia.



Estfield jõudis ringrajale

Toomas Vabamäe


--------------------------------------------------------------------------------

toomas.vabamae@ekspress.ee



Eestis ei ehitata just palju autosid. Estonia vormelid on vast tuntuimad. Kuid entusiaste leidub mujalgi. Tartu mees Valter Teppan nägi paari aasta eest esmakordselt inglise sportautot Westfield ­ legendaarse Lotus Seveni moodsat varianti. Kuid selle hind oli ligi 600 000 krooni.

Sama autot aga saab ehitada tunduvalt odavamalt. Piisab 250 inglise naelast (umbes 6500 krooni), kui uskuda raamatu \"Kuidas ehitada sportauto 250 naela eest\" autorit Ron Championi. Champion nimetab oma idee järgi ehitatud autosid nimega \"Locost\" ­ see on viide nende madalale hinnale (low cost). Teppan võttsiki Championi raamatu aluseks ja hakkas talvel oma versiooni ehitama. Eesmärgiks seadis ta odava ringrajaauto loomise, mis oleks piisavalt kiire ja pakuks sõidumõnu.

Iste kümme sentimeetrit maapinnast

Millalgi jaanipäeva eel andis Teppan teada, et auto on sõiduvalmis. Leppisime kokku, et juuli esimesel nädalavahetusel teeme Raadi lennuvälja ringrajal proovi.

Kokkulepitud pühapäeva hommikul ladistab vihma. Keskhommikul helistab Teppan ja uurib, ega ma ometi sõidumõtteid maha pole matnud. Muidugi mitte: minu pärast võiks ka lumetorm tulla.

Pärastlõunaks on lennuvälja betoonrada juba peaaegu kuiv, aga peagi hakkab jälle tibutama. Panen kiivri pähe ja ronin masinasse. Rihmad tõmmatakse kinni ja auto lükatakse katuse alla saju lõppu ootama. Nüüd on aega pisut ringi vaadata.

Väga veider tunne on istuda \"päris\" autos vaevalt kümne sentimeetri kõrgusel maapinnast. Vormelilt pärit iste pakub küll head tuge, kuid selle servad on kõvad ja iste minu jaoks liiga ees. Jalaruum pedaalide ümber on nii napp, et ainult võidusõidusaabastes jalgadega saab seal kiireid ja täpseid liigutusi teha.

Nagu vormelis

Vihm ei taha kuidagi lõppeda ja kella vaatav Teppan teatab: \"Kell kaks lähed rajale. Nagu Schumacher Magny-Cours\'is.\" Nii lähebki. Punkt kell kaks käivitan mootori. Esimesel paigaltvõtul sureb mootor peaaegu välja ­ sidur on väga äkiline.

Esimesed ringid läbin ettevaatlikult ­ mul pole õrna aimugi, mida masinalt oodata. Kuid auto on üllatavalt taltsas. Mootor pole just kõige paremini hääles, kuid õiges pööretevahemikus veab suurepäraselt ja ei reageeri liiga äkiliselt. Rool võiks kiirem olla, väikesed külglibisemised aga saab vaevata korrigeerida. Vedrustus vajab veel timmimist ­ tugeval pidurdamisel hakkab auto tagaosa üles-alla karglema.

Paar ringi läbitud, julgen juba kõvemini gaasi vajutada. Stardisirge lõpus hakkan tundma, kuidas sõidutuul pead tahapoole veab (tuuleklaasi ju pole). Viskan pilgu spidomeetrile ­ osuti väreleb 150 peal. Huvitav, kuidas vormelipiloodid kaks korda suurema kiiruse juures pead paigal suudavad hoida?

Kurvitrajektoori saab tänu peaaegu katmata esiratastele väga täpselt valida. Pole mingi probleem sajakilomeetrise tunnikiirusega liikuv auto rehvivirnast vaid kümnekonna sentimeetri kauguselt mööda juhtida. See-eest lendab vesi ratta alt otse juhile näkku. Paari ringi järel on mul kogu vasak külg läbi ligunenud ja küünarnukk vastu kokpitiserva valusaks taotud.

Estfield annab lootust

Proovin siin-seal ka külge libistada, ise silmanurgast jälgides, et betoonplokid ja rehvivirnad liiga lähedal poleks. Pole midagi tobedamat, kui uhiuus sõiduriist esimesel proovisõidul ära lõhkuda. Paaril korral ähvardab auto käest minna, kuid rooli vastu pöörates ja gaasi järgi lastes saan masina taas kontrolli alla. Libedal betoonil püsib masin siiski üllatavalt hästi ­ poolesaja aasta vanune Seveni kontseptsioon töötab ka 21. sajandil.

Lõpuks SEE ikkagi juhtub ­ auto veab külje nii kõvasti ette, et mingid vastumeetmed enam ei aita. \"Ainult mitte rehvivirna!\" käib mõte peast läbi. Vajutan siduri ja piduri põhja ning ootan, kuidas piruetitamine lõpeb. Lõpeb hästi ­ auto jääb seisma nina sõidusuunas ja mootor käib. Lükkan esimese käigu sisse ja sõidan varju alla. Alustuseks aitab ­ väheke viimistlemist ja \"Estfieldist\" saab väga vihane sõiduriist.








--------------------------------------------------------------------------------

Copyright ©1995-2000 Eesti Ekspress™, Kujundus Remy Tiitre


Lihtsalt üks miljonist arvamusest
Vasta
#8

Aosa > Auto 22.08.2002
Estfieldil Prantsusmaale ja tagasi



Ärimees Felix Paves sõitis Tartus ehitatud sportautoga Estfield läbi Euroopa.
Lauri Linnamäe
Lauri.Linnamae@ekspress.ee


Paves läbis Alfa Romeo baasil ehitatud Estfieldiga pooleteise nädalaga 6200 kilomeetrit. “Oleks võinud ka kolm korda rohkem sõita,” tunnistab ta. “Hea tsikli või autoga pole 1200 kilomeetrit päevas probleem, aga see oleks juba nühkimiseks läinud, nii kaob mõnu ära.” Veinisõbrast Pavese ja tema reisikaaslaste eesmärgiks oli hoopis palverännak veinimaailma keskkohta – sõber läks dþiibiga Bordeaux’sse veini järele ja kutsus Pavese kaasa.

Esimene äpardus juhtus aga enne, kui Pavese Estfield Tallinn-Helsinki-Rostocki laevalt Saksamaal maale jõudis vurada. “Kui 19sentimeetrise kliirensiga ära harjud, siis on juba sõidustiil hukas,” kõlab Pavese tagantjärgitarkus. Rambil seisnud tont-teab-mis-jublakas lõhkus teepinnast kuue sentimeetri kõrguse auto käigukastipadja poldid.

Alfale omaselt pöörleb Pavese Estfieldilgi kardaan koos mootoriga, sidur ja käigukast on ehitatud tagasillale. Seetõttu teeb kardaan umbes kuus tuhat pööret minutis teiste autode ligikaudu kaheksasaja asemel. “Sinna on ehitatud tohutu tunnel, miljoni poldiga kinni, et kardaan vastu mune ei tuleks,” seletab Paves. Ning kui lähimas Fiati-teeninduses olid istmed maha võetud ja kõik “miljon polti” lahti kruvitud, käskisid mehed teenindusest kola kokku korjata – neil algavat lõunapaus. Peale väikest vaidlust, mille tulemusel jäeti autoomanik teenindusse luku taha oma sõiduriista putitama, kruttis Paves vajalikud poldid läheduses vedelenud agregaadilt ning Estfield sai jälle töökorda.

Estfield tõi inimestele pisarad silma
Kui nooremate inimeste tähelepanu köitis cagiva-punase ja alumiiniumikarva Estfieldi välimus, siis vanemad inimesed pöörasid päid just auto häält kuuldes. Põhjus on lihtne – Paves lasi Estfielde ehitaval Valter Teppani firmal panna autole külge kaks summutit. Seetõttu kostab mootorist isegi kõrgetel pööretel mõnus mahlakas lörin – just selline, nagu maailmasõja-eelseil autodel. “Juba kaugelt vaatasid, et kust selline tuttav hääl tuleb… mutikestel läksid teinekord lausa silmad vesiseks, kui neist mööda sõitsime,” meenutab Paves. “Vahepeal väsis mul käsi ära kõigile vastu lehvitamisest.”

Otsekui selleks, et vanematele inimestele täiuslikku nostalgiahetke pakkuda, on Pavese Estfieldil esiklaasi asemel kaks väikest reguleeritavat klaasi kummagi sõitja ees. Kui lisada ümmargused kroomitud esilaternad, ongi klassikaline Alfa stiil olemas.

Itaalias valmistasid meelehärmi kaasliiklejad. Telgjooneta kurvilisel mägiteel otse vastu kihutanud kolme auto meenutamine toob Pavesel vägisõnad keelele. “Ja kui kuidagi napilt mööda ära said, siis ainult lehvitasid… no eestlane näitaks teadagi mida,” sõnab Paves ja ajab keskmise näpu püsti.

Pole katust, pole probleemi
Kuid ikkagi – lahtise autoga läbi tuule ja vihma? Kui katust pole, siis jood vihma ajal kusagi õlut, on Estfieldi-meeste nõu lihtne. “Paned katuse peale, siis on nagu mingi kuradi kahekohaline telk,” on Paves konkreetne. “Siis ehita juba luuad (kojamehed) kah külge ja pane küte sisse – sellist Estfieldi pole ma kunagi tahtnud!”

Paves on Estfieldiga praegusel kujul enam kui rahul: “Auto on ilmselgelt liiga hea, et temaga ainult tänaval sõita!”

Felix Pavese reisitarkused
Esiteks: vägisi kilomeetreid neelata ei maksa.“Minu Pärnu sõbrad käisid tsiklitega Itaalias niimoodi, et pärast kaks nädalat ei saanud rääkida. Kui kilomeetrid on kohustus, siis kaob asjast mõnu ära.”

Teiseks: arvesta, et Prantsusmaal ei räägi keegi võõrkeeli. “Pealegi on neil kella kahest neljani kõik kohad suletud, keegi sinuga ei tegele.”

Ja kolmandaks: Monacos parkimiseks tuleb juba hommikul vara kohale minna.


Lihtsalt üks miljonist arvamusest
Vasta
#9

Seal siis kogunevad ESTfieldid kokku ja hakkavad võidu ajama, kui kõik seda soosib ja ESTfieldide isal asi õnnestub

Kui miski toimub, siis olen ise kindlalt kohalBig Grin

Lihtsalt üks miljonist arvamusest
Vasta
#10

Ehitan talvel omale ka Estfieldi. Nüüd on muidu saada 1,8 OHC mootor(87 a Rekordi pealt). Võimu vähe mis vähe! Kui kellelgi on ideid, kuidas seda juurde saab, võiks ühendust võtta. Oleksin irmustänulik. Ma ei mõtle muidugi seda kama mida tuningu firmad kalli raha eest pakuvad. Leidsin ühe Briti koha kus selle moto jaoks kitte müüakse-3500 kuni 5000 naela. Saab 140-160 hp. Mingu põrgu. Oleks mul raha üle, ma ostaks kangema standartmootori ja asi tehtud.
Vasta
#11

No nii sai seal endalgi käidud ja rahvale shoud tehtud.

Väga lahe oli - koos oli 6 EF-i ja esimesed kolm said medali ka kaela:yes


Lihtsalt üks miljonist arvamusest
Vasta
#12

Siin on mõned videod üritusest.
Vasta
#13

Päris hea on videost asja vaadata. Kui sõitsin, siis polnud aega jälgida anda sõitugi:rull

Lihtsalt üks miljonist arvamusest
Vasta
#14

Ah et sina oled siis see vend, kellel Fiat vahel on! Käisin 26.09. Tartus, tahtsin Su autot ka näha aga Valter ütles et Sa olevat haige. Mis ma haigest ikka tüütan. Ehk kunagi veel näeb. Kiidavad, Fiat pidi hästi vahele ja veel paremini kasti otsa sobima. Aga nüüd on mul vist kama. Eile tõi juhus koju kätte 1,7 Alfa bokseri, läheb see vahele. KUNAGI EHK RAJAL NÄEME!
Vasta
#15

Kas bokser tiba laiaks ei lähe? Fiati 1.8 twin cam on juba paras jurakas, paras jama on kogu kraami torude vahele mahutamisega, ja sellel on alumine osa tunduvalt kitsam kui ülemine. Bokseril peaks ju alumine osa suht lai olema, idee kohaselt vähemalt.
Muidu keegi oskab öelda, kui palju estfield erineb sellest originaal-locostist, mulle tundub et raam on kõrgem, kas on kogu asja laiemaks ka tehtud? See ron championi raam tundub tagumiku ümbert ikka jube kitsas ausalt öeldes :keersilm
Vasta
#16

Lai või mitte- who cares? Tegelt on seda juba tehtud ja pole hullu. Klapikambri kaante esimesed nurgad jäävad raami vahelt välja aga see on väike mure. See-eest on vingelt madal ja mõnusalt lühike!
Vasta
#17

Krt nende esivedrudega on jama jah. Nagu maaletooja rääkis siis tehas mis neid toodab hakkab alles 1.nov uuesti tööle ja kogu suur endine nõukogudemaa nõuab vedrusid... Jube ka kui põllumeestel minu pärast traktorid seisma jäävad... Kas alternatiive teab keegi? Ma vaatasin autoturul zaz968 tagavedrusid, need on läbimõõdult enam-vähem õiged, aga kas nad äkki nõrgaks ei jää? Või äkki on paremaidki variante :keersilm
Vasta
#18

Paremaid, kui traktori vedrud ESTfieldile ette vist küll olemas ei ole:keersilm

Lihtsalt üks miljonist arvamusest
Vasta
#19

no ma mõtlesin tegelikult paremaid kui sappari omad... aga ntx raamatus on neil mingid eriti spetsid valmis vedru-amordi kombinatsioonid (adjustable coil-over shocks), kas neid ei saa kuskilt osta/tellida? või äkki on mõnel tavalisel autol veel sellised peened vedrud?
Vasta
#20

Vedrusid saab tellida küll, aga ütleme nii, et enamuse ESTfieldide puhul pole kallimatel/pehmematel vedrudel mõtet.

Ka minu omal ei saakski olla pehmem vedrustus.

Muidu saab tellida kataloogist küll alates 3000,- +km /tükk. Pole eriti ahvatlev, kui kasutegur suurem pole, kui traktori omade puhul:keersilm

Lihtsalt üks miljonist arvamusest
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne