vesiliivaga ei lihvita pahtlit (väidetavalt imeb pahtel vee endasse) - aga praktikas kasutatakse ju pahtli lihvimiseks niikuinii kuiva ning suureteralist (100, 120, 150, 180) liivapaberit, niiet sellega ei maksa oma pead vaevata. Vesiliivaga käiakse vana värv / krunt üle enne lõplikku värvimist - et karestada allolev pind (krundi puhul on see pigem silumine
), temasse liig suuri vagusid jätmata (ca 180 paberi \"triibud\" jäävad muide värvi alt välja paistma, niiet pahtli peale alati krunt ning see vahetult enne värvimist vesiliivaga üle. Väidetavalt ei tohi krundi ja vana värvi üleminekukohad läikida, muidu jääb see värvi alt näha (see on teooria - praktikas pole mina küll üleminekuid täiesti matiks saanud).
liivaprits on tegelikult kole ohtlik plekile (järab mõnuga) ning pealegi on pärast kogu masin liiva täis. Kus saab, kasuta rellaka otsa käivat traatketast (kasuta kindlasti prille!). Peenemate traatidega kettad kuluvad kole kiirelt - ära pelga osta jämedamate traatidega \"kettaid\", nad teevad tööd sama hästi, aga kümneid kordi kauem! Ukseservad on kahtlane koht - tavamasina puhul on korralikuks tulemuseks lihtsaim/parim variant korralikumad uksed hankida. Muidu toimi aga oma loogikaga (kompressoriga puhtaks, roostesurmad ning võimalusel ka krundid-värvid-kivikaitsed paksult peale; viimasena mõnuga vedelat korrosioonitõrjet - kas spets püstoliga või aerosoolpakendis).
keevituskohad: kui on hästi keevitatud, pole tegelikult vajadust keevitust maha lihvida. Hea mitmes mõttes - keevitusega pole plekki liialt kuumutatud/aktiveeritud ning minu kogemuses on rellakaga lihvitud kohad hulka roostealtimad, kui need, mis puutumata jäänud on. Muidu aga rellakas+traatketas+roostesurm+traatketas(roostesurm KINDLASTI traatkettaga üle, muidu krunt ei nakku õieti!)+poole tunni jooksul täitekrunt (kiire tegutsemine vajalik happekrundi ja krundi nakkumiseks!)+edasi juba pahtlid-krundid-misiganes.
kohtadega, kuhu ligi ei pääse, polegi paraku suurt teha. Pintseldad roostesurma, võimalusel pihustad krunte-värve. Ning peale kannad vedela korrosioonitõrje. Muide, karpide täitmiseks on olemas spets riistad - pikad torud, mis saab karbi otsast sisse ajada ning millest (kuumutatud) korrosioonitõrjet välja pritsitakse.
teet,
teeb garaazhis teooriat vaat et rohkem kui praktikat
teine küsimus selle kohta, et kui vahetan tiivaääre ära, siis mida pean tegema keevituskohtadega? rellakaga lihvin üleliigse keevituse ära, kuid mida peale panema peab? happekrunti? kuidas pääseda ligi sissepoole jäävale keevitusele?? sinna peaks ka midagi peale kandma, et korrosioon levima ei hakkaks... sama ka küljekarpidega. 
