Romka Kirjutas:Räägiks vanadest jalgrattanumbritest. Mina näinud nii kandiliste kui kumerate servadega. Taustavärviks kollane, tumepunane, hall(?) ja must. Mis aastast mis aastani olid need kohustuslikud?
Kohustuslikud olid nad kusagil 1960te aastateni. Hiljem olid vabatahtlikud, veel 1970tel sai soovija neid Täitevkomiteest võtta (vist veel 1980te algul).
Mis taustavärvidesse puutub, siis neid jah palju erinevaid. Eriti vanemate osas (1910-40ndad). 1960tel (paljud ka 1950tel) olid paljud kollasel taustal mustade numbritega, levinud oli ka mustal taustal valgega. 1920-30test aastatest on mul mustmiljon värvikombinatsiooni (must helesinisel, kollane lillal, valge tumesinisel, must punasel jne jne).
Eesti ajal olid eri värvid tingitud sellest, et jalgrattad said iga aasta uue numbri, mis sai kätte siis, kui jalgrattamaks oli makstud. Politseil oli hea ja lihtne kontrollida eemalt
Mis kujusse puutub, siis enamik oli ümarnurkadega, paljud Lõuna-Eesti kandi numbrid olid aga ka kantnurkadega. Seda nii enne 1940 kui ka hiljem. 1910-20tel olid levinud veel numbrid, mis kinnitusid esiratta mutri alla. Vaadates eri ajastute numbrite kujusid, kasutati nende valmistamise eestiaegseid stantse veel ka sõjajärgsel ajal kuni 1960teni.
Romka Kirjutas:Kuna neid erisuguseid, siis võiks siin arutada, mida seal kujutatud tähed ja numbrid tähendavad. Mul neid kogunenud tosinajagu. Vasakul servas osadel vaid täht (või tähed) või selle all aastanumber. Pakun välja, et need tähed tähendavad rajooni.
Täht (kui see on olemas) tähistab rajooni/maakonda. Kuid mitte alati. 1946. aasta Vändra valla numbril oli seal lühend VÄN nt. Jalgrattanumbrid ei ole kunagi olnud 100% standarditud, eriti puudutab see nn raskete aegade numbreid, kus asi ei olnud stantsitud, vaid üksnes värvitud (saksa aeg, 1940-50ndad mitmel pool jne).
Eesti ajal oli kindel reegel, mis täht mis maakonnale vastab (sama oli autodel ja ka mootorratastel). Peale 1950. aasta haldusreformi (maakondade asemel lõputu hulök rajoone, mida 1960tel kokku pandi omavahel) läks pilt endisest segasemaks. Näib, et ühtne standard puudus ja lahendus leiti kohapeal, mis sinna kirjutada.
Aga nt A jäi Tallinna tähistama veel 1960telgi (oman 1956. ja 1967. aasta numbrimärke).
Olen näinud ka paikkonna täispikka väljakirjutamist numbrimärgil (oman 1937 Viljandi, 1938 Tartu, 1952 Rapla jne numbreid).
Väike number on igal juhul aastaarv (a la 1920-30te autonumbrid), suur aga number \"ise\". Vahel on aastaarv ka neljakohaliselt välja kirjutatud ülal- või allservas (oman 1931, 1933, 1935, 1937 ja 1938 isendeid) või ülal- või allnurgas (oman 1929, 1938 ja 1940 isendeid).
Mul on numbrimärke vast sajakonna ringis ikka. Täpset arvet pole pidanud. Kui mingi jalgratta jälle taas ära restaureerin, läheb talle taga vastava ajastu number (mis läbib ka restaureerimiskuuri).
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel