07-03-2005, 16:07 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 07-03-2005, 17:18 PM ja muutjaks oli valdo.)
Lauks Kirjutas:Põhjus on selles, et vähegi võimsama hüdrojaama saamiseks on vaja vett paisutada ja ujutada üle suured maa-alad. See vabastab aga sel maa-alal taimedesse seotud suured süsihappegaasi hulgad, mis taimede kõdunedes valla pääsevad. Pärast suure süsihappegaasikoguse eraldumist vajub taimne ollus põhja, kus ilma hapnikuta lagunedes, eraldab veel väga pikka aega kõvasti metaani. Ning metaani osa kasvuhooneefekti põhjustamises on üle 20 korra suurem, kui süsihappegaasil. Lisaks tagab veetaseme hooajaline kõikumine taimse materjali pideva juurdeladestumise.
Kui samas paigas on olnud veskipais juba sada aastat või enam, siis ma ei usu, et säärane efekt aset leiab. Mina taastaksin nt Eestis kõik ajaloolised veskipaisud - sadakond aastat tagasi oli neid ikka väga-väga palju. Ma ei saa aru nn \"pseudorohelistest\", kes seda erinevatel väljamõeldud põhjustel keelama kipuvad.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel