[hullmaks]

uurides automüügi kuulutusi tekkis selline küsimus. et kui suur oleks ütleme uute ja kuni näiteks 15 aastat vanade autode läbisõit enne kui nad vajavad mootori kap remonti,, Vene autodel oli vist mingi 150000ladadel, 100000 mossedel, 80000 ZAZidel. samas müüakse lääne autosid päris soolaste hindadega, mille läbisõiduks märgitud 250000 või 350000.

[nasa13]

Läänes kasutati juba muiste paremaid määrdeid ja õlisid. Seda ei saa alahinnata.

Ja kvaliteet: peres oli kord 1974.a vaz 2101, mis oli 270000km läbi sõitnud ning mootor vajas heal juhul kolvirõngaste vahetust + klapid lihvida ja kl.sääretihendid vahetada. Enne müüki sai proovitud ka lõppkiirust, mis saavutati hõlpsasti puhtalt 130km/h.

Seda siis omal ajal \"vene õlidega\" sõites.

Kui hiljem ühte kolisema kippuvat mootorit sai proovi mõttes hoida (siis oli juba saada lääne mootoriõlisid) korralikuma mootoriõliga, siis loodetud mõne kuu jagu edasilükatud remont venis paari aastani. Lihtsalt parem õli aitas oma omadustelt. Mis siis veel, kui uuena kohe hakata kasutama. Muidugi \"vene\" autodel on see kala ka, et 1970.a olid osad ja mootorid kvaliteetsemad kui nüüdisajal.

Kui \"läänes\" sõidab auto valdavalt headel teedel, siis veermik ei pruugi olla palju loksutada, põrutada saanud, lisaks ühtlane sõit kõrgemate käikudega kulutab mootorit vähem.

Hästi hoitud MB või Bmw on ka 200tkm puhul üsna heas sõidukorras. Peale jooksvat remonti ka suuremate (nt 300tkm) juures.

Iga auto on erinev, nagu ka tema omanik (-ud) ja ajalugu (avariid, hooldused jms).

Lugesin kord artiklit turbodiiselmootorite tuunimisest, kus mainiti, et kui mootor on üle 800tkm läbi sõitnud, siis ei tasu vast eriti hakata tuunima.

[TeeTL]

mossede kohta on kuulda olnud ka 40000 km ettenähtud mootoriressursist.
Pakun, et 500000 on see läbisõidunumber, mis on tänapäevastele mootoritele kättesaadav ka vähem eeskujuliku hooldusega ja reaalsetes elulistes tingimustes.
Ideaalsetes testitingimustes - hooldused nagu kellavärk, head õlid, mootor pidevalt töösoe, ühtlane keskmine koormus - lippavad vabalt ka miljoni (õlimüüjate reklaamtestid on seda näidanud)
Seinast seina vastupidavuse näited tekivad hoolduse ja kasutuse erinevustest. Sagedased külmkäivitused, niru hooldus odavate vahenditega ja taltsutamatu parem jalg tagavad ressursi vähenemise niipalju kui tahtmist on.
Külmkäivituse kohta mingit kindlat valemit ilmselt pole, aga öeldakse, et üks külmkäivitus (miinuskraadidega) kulutab mootorit sama palju kui 50km sõitu töösooja mootoriga. Kui ligikaudselt arvutada, siis 10 aastat, pooltel päevadel on kehv suusailm ;-))), keskmiselt 2 külmkäivitust päevas, teeb kokku 3650*2/2*50=182500 ...
Enda praeguse auto ostsin 250K läbisõidu pealt, hetkel on 280K, häda pole miskit, ja iga kogenum juht ütleks, et see läbisõit on alles poisike.

[sugraM]

Järgnev jutt pole küll otse teemasse, kuid suhteliselt lähedale.
Enamus Eestis müüdavatest autodest on läbi sõitnud 100 - 150 th. km. Mõni vanem ka 200 th. km. Üle selle on ikka väga raske leida. Enne seda on neil olnud max kaks omanikku ning kui need on veel otse euroopast toodud, siis on need kindlasti olnud kirikuisa naise autod, millega käidi vaid lasteaeda lapsi viimas ja korra nädalas ka turul. Üldse ei ole vist kogu euroopas niipalju pastoreid, kui on Eestis müügil nende naiste autosid. Ja siis ühel päeval avastadki, et see hästi hoitud ja hooldusraamatuga masina mootori ressurss on järsku enne 200 th. km otsa saanud.

[jurkman]

Suure mootoriga takso-mersud pidid sünt õliga ligi miljon kilomeetrit vastu pidama.
Oma kogemustest võin öelda, et 82-l aastal poest ostetud toona 16 km läbisõitnud vaegmootoriga Ziguli 05 on tänaseks läbi sõitnud üle 150 000 km, remondivajadusele ei viita küll ükski asi.

2,8 V6 fiero on üle 200 000 läbi sõitnud, minu käes tõsi-küll sellest kaduvväike osa, pole samuti remondivajadust.

Naabrimehe VW passat diisel näitab 370 000 km, külmalt on küll jube kolin sees, aga kärab küll

Naabrimehe 62. a.motoroller Tuula (nüüdseks juba minu omandus) pidas vastu 35 000 km, siis olid väntvõll ja silinder täielikult ammendunud (rõngaid ja kolbe oli enne vahetatud)

Remondimeeste käest olen kuulnud et vene autu peab 200 000 vastu lääne oma 400 000, +/- sõltub paljudest teguritest, omanik, õlid sõiduviis ja -stiil, mootori maht jne

[13piisab]

mina eristan kaht mootoritüüpi:
1) karburaator
2) sissepritse

karburaator ei sega hääd segu, \"mootorisoppides\" esineb detonatsiooni. Pritse saab aga suhtkoht homogeense stöhhomeetrilise segu segamisega hakkama, täiendavalt omab detonatsiooniandurit, mis vajadusel süüdet hilistab.

elukogemus: 260Mm läbi sõitnud 1.3 karpamootor oli Kadetil täitsa läbi (karterituulutus vajas juba lisasummutit ja õli kulus mis hirmus); praegusel 2.0 SFI pritsega (järjestikpritse) + elektrooniliselt seatava süütega motol on 240Mm seljataga - ning vurab kapoti alla kiikamata õlivahetusest õlivahetuseni.

[jurkman]

Siin vaidleks küll vastu, karbussi eelis on just parem segu, pritse teeb sitema segu, aga tõesti ta on hästi juhitav ja kiire.
Need kaks mootorit pole võrreldavad juba töömahu ja ehituse poolest, lisaks veel tõsiasi, et üks on vuranud ainult Saksa heaoluriigis, teine saanud tunda EV vaeseid olusid.
Seega ei usu, et julgeks pritsungit mootori elukindlustuseks pidada.

[nasa13]

Hõrendusega karpad (sry, ma ei oska kohe õigete terminitega seletada) pidavat olema üsna tegijad.

Lugesin kuskilt, et kunagi ammu võeti kaks samaväärset M-408 \"mosset\" - ühel siis orig. karpa ja teisel nn. \"hõrendusega\" karpa. Teise mootor ei kulunud nii kiiresti ja oli õkonoomsem.

See karburaatori tüüp, mida ma ei oska hetkel õieti nimetada, on mõnel Volvol, samas ka põhimõtteliselt ka bmw-l. vastupidine näide on nt. tavaline 2101 mootoritel kohatav karburaator.

Sissepritse on vast täpsem lugu, aga ka karburaatoril on omad eelised.

Selge on see, et liiga rikas segu võib õlikile silindritelt võibolla liiga õhukeseks \"pesta,\" sellest ka pritsungi paremus vastupidavusel ehk mootori kulumist mittesoosiv lahendus.

[valdo]

Ja kvaliteet: peres oli kord 1974.a vaz 2101, mis oli 270000km läbi sõitnud ning mootor vajas heal juhul kolvirõngaste vahetust + klapid lihvida ja kl.sääretihendid vahetada. Enne müüki sai proovitud ka lõppkiirust, mis saavutati hõlpsasti puhtalt 130km/h.

Minu Lada 111 on nelja ja poole aasta jooksul läbi sõitnud 216 tuh km. Natuke vaid müriseb/väriseb rohkem kui uuest peast - võimsuse kadu, kütusekulu suurenemist ning kolisemist ei ole seni märgata. Täissünteetilisega on kogu \"elu\" sõitnud, õlitase seisab nagu naelutatult millimeetri pealt senini vahetusest vahetuseni.

Tippkiirust ei tea, 130 läks veel suvel Soome kiirteedel vabalt, rohkem ei kavatsegi proovida (5. käiguga ca 3400 rpm). Suuremaid kiirusi ja pöördeid asi näinud ei ole, pigem rahulikku, sujuvat ja ühtlast sõitu.

Vahetatud on kogu sidurimäng, üks sharniir ja üks rooliots ning amordid. Ja kolm (sic!) korda parema esiamordi ülapuksi. Rattalaagrid, vasakpoolne rooliots/sharniir, püsikiirusliigendid jpt senini originaalid. Vahetatud ka starteri harjad, generaator seni harjade/laagritega originaal. Ja korra vahetet veepump (hakkas \"laulma\").

Käigukast jäi koletu juhuse tagajärjel (auklisel kruusateel veelombis kivi otsa) 70 tuh km juures 200 kilomeetriseks teekonnaks pea kuivale. Peale korpuse parandust hakkas veidi laulma (a la GAZ 51 ), kuid rikki läinud ei ole. Kui 140 tuhat pärast seda intsidenti juba vastu pidanud, siis vast peab edasgipidi.

[Edel]

Mosse 412 läbisõit kap remondini on tehase andmetel 125 000km,vanematel Ladadel mingi 100 000km,ZAZ-d 80 000-100 000km.
Kui ikka hea hoolduse saanud ja eluaeg \"pikka lanti\" sõitnud,võib vabalt nimetatud numbrid kahega korrutada. Näiteks sattus 2001 aastal mu kätte 74a. mosse412,mis oli läbinud ilma remonti saamata 195 000km. Mu enda mossel on praegu peal mootor,mis läbinud sammuti remonti saamata 171 000km ja tundub,et on omadega otsas kah.
97a. oli mul Datsun Bluebird diesel ja too läbisõit näitas enne mahamüümist 420 000km,kusjuures kui mina selle auto omandasin,spidomeeter ei töödanud.
Töötasin 7 aastat \"Universal Industries AS\"-is ja 96a. osteti Lada 2104 ja selle läbisõit aastas oli keskmiselt 100 000km,iga päev pani Tallinnast Põltsamaale ja tagasi. 100 000km peal oli mootor tip-top,õli ei võtnud,240 000km läbinud võttis liitri õli 10 000km peale. Enne kui mina sealt firmast ära tulin,näitas selle Lada läbisõit pea 400 000km.

Kusagilt kuulsin,et GAZ 52 mootor sõidab kap remondini ainult 32 000km? On see nii ka või?

[valdo]

Kusagilt kuulsin,et GAZ 52 mootor sõidab kap remondini ainult 32 000km? On see nii ka või?

Vanade autojuhtide jutu järgi väga erinev. Mõni mootor oli käinud 100 tuhat ja enamgi. Mõni aga oli otsad andnud 10 tuhande juures. Eriti kehtis see kapitaalist tulnud isendite kohta - eks Kuusalu poisid tegid vahepeal ka vast praaki. Või oli remont-detailide kvaliteet nii hüplik, st sinna sattus see, mis \"päris\" tehases välja praagitud.

Tegelikult on see mu jutt 51 mootorite kohta, aga ploki osas neil kõik ju sama... Paljud mootorid keerati tuksi raske parema jalaga - 51 kannatas pikki otsi sõita nii 55-60 km/h. Pikemaajaline 65-70 km/h tappis saaled. Ja veel - kui A-66 asemel hakkasid levima 72 ja 76, siis hävisid tihti väljalaskeklapid.

Aga miski 40-50 tuhat käis normaalse hoolduse juures keskmine 51 mootor vast ikka.

Ja veel pikaealisusest - 1950. aasta paiku sõitis üks Moskva Pobi ilma kapitaalita 216 tuhat km. Kuid Pobi mootor = enamvähem kaks silindrit kaotanud 51 mootor. Eks mängisid seal vast nii kvaliteet, hooldus kui ka sõidustiil.

[13piisab]

Siin vaidleks küll vastu, karbussi eelis on just parem segu, pritse teeb sitema segu, aga tõesti ta on hästi juhitav ja kiire.

ei ole vaja vaielda

1) sisselaskekollektoris liigub hargpritse puhul ainult õhk, karpa/monopritsi puhul tuleb aga arvestada erineva suurusega kütusepiiskade ning kütusekilede tekkimise ja taasaurustumisega kollektori siseseintel.
2) doseerimine: oleneb ju õhu temperatuurist (mida karbuss ei arvesta - seal loeb õhu ruumala-kiirus, mitte mass) ning mootori erinevatest töörezhiimidest (ehk eri pöörded). Taas pritsungile \"pluss\" kirja.
3) karburaatori üldine täpsus - mehaaniliste detailide \"harju keskmise masstootmise\" tolerantsid on ca 5% - karburaator oma kõigi erinevaid töörezhiime arvestavate mehaaniliste lisaseadeldistega pole niisiis juba tehasest tulles täiuslik.

\"Kenu\" jutus on tegelikult tõetera kah - nimelt pihustab karbuss (peaaegu) kinnise drosseliklapi (aka \"seguklapp\"?) korral pritsest paremini - kuna õhu kiirus on sel juhul klapi juures isegi suurem, kui helikiirus - ning nagu teame, oleneb segu ühtlus/korralikkus just õhu ja kütuse suhtelisest kiirustest (teisisõnu: mida suurem kiiruste vahe, seda paremini \"pihustatakse\"!). Niiet vaikselt \"tilkuv\" bensiin+ülehelikiirusel liikuv õhk moodustavad hea segu. Pritsega pole selline hea segamine tühikäigul võimalik, kuna vajaminev rõhk oleks ca 1000at. AGA see jutt kehtib siiski vaid tühikäigu puhul. Pealegi vähendab seda efekti sisselaskekollektor, kus karbussi puhul segu \"kehveneb\", pritsel aga mitte.

ülalolevas jutus toetusin TKTK \"Autod 1\" õppematerjalides sisalduvale Märt Lepiku artikliteseeriale/materjalile \"Karburaator on surnud, elagu sissepritse!\"

ja eelolevale lisan veelkord teadmise, et just detonatsioon ON mootori suurim vaenlane (detonatsioon - plahvatus, põlemiskiirus>2000m/s). Plahvatus mootoris on vägagi ebasoovitav nähtus.
eks õlil ja õlil ole samuti vahe, kuid teema püstitusega haakub tänapäevaste mootorite pikaealisuse seletamiseks mu arvates siiski pigem \"pritse vs karbuss\" jutt.

[Martti]

Autoks Oldsmobile Custom Cruiser 5.0, sõitnud arvatavalt 500000km, erilie probleeme polnud kui ühel hetkel karburaator lihtsalt mingit sodi täis läks. Tegemist Rogester(õigekiri?) karburaatoriga ja Eestis ei julgenud seda keegi \"ette võtta\", selle pärast seisma jäigi, praegu on karbuss jälle puhas ja mootor töötab. Enne seisma jäemist võttis linnas 11 ja mnt-l 9,6l/100km. Tühikäigu pöörded olid ka 500!!!, tegelikult peab olema 1250(või midagi sinna kanti), ime et käigukastiga midagi ei juhtunud sest õlitus toimub mootori pöörete pealt.

Teine auto Vaz 2101 1972, sõitnud oli üle 200000km kui mina ostsin, enne maha müümist sai sõita sellega 2 aastat ehk kuskil 100000km juurde. Lõpuks oli mnt-l sõites nii et 90km/h polnud mingeid probleeme, kui kiirus oli 110 siis hakkas juba meeletult õli võtma, aga mõne bussi tuules oli hea kerge sõita

Moskvich 412 1969, sõitnud 110000km ja remonti pole saanud, tõenäoliselt ei saa ka veel lähima 100000km jooksul(sülitan kolm korda üle õla nüüd), sest see on lihtsalt väga heas korra, töötab ideaalselt, st. et mingeid imelikke hääli ei ole ja kiirendab ka hästi kui tooreklapp kinni tõmmata(reguleerimise viga see). 110 km/h tuli möödasõidul märkamatult ja üldse oli see niiheas korras veermikuga et mingeid konarusi eriti tunda polnudki, samas roolikarp on läbi(2000eek!!). Kui süüde välja keerata, siis teeb ühe kõva paugu ja lööb sumbutist tuld välja(reguleerimine jällegi). Igatahes see üks mugavamaid autosid millega olen sõitnud.

[pppp]

Tegemist Rogester(õigekiri?) karburaatoriga

Rochester