[0liver]

Vedur sõitis alles eile suunal Mustamägi- Harku karjäär. Meelde jäi sellepärast et veeres sigaaeglaselt ja Paldiski mnt. ülesõidukohal lasi vilet umbes 3 minutit

[mrali]

Läheks korra tagasi Eesti mudapealinna ehk Haapsallu:nimelt viimase paari nädala jooksul lammutati seal maja aadressiga Tallinna maantee 39.Tegu oli imepisikese,viilkatusega puumajaga (vundamendi pind ca 4*3 meetrit),kus 1990-te algusaastail tegutses pood nimega \"Sassi kaubamaja\"...

[Edel]

Vedur sõitis alles eile suunal Mustamägi- Harku karjäär. Meelde jäi sellepärast et veeres sigaaeglaselt ja Paldiski mnt. ülesõidukohal lasi vilet umbes 3 minutit

3 min. vilet lasta.... utoopia! Nii pikalt ei anta kunagi vilet.

[PETSS]

Kellel aega ja tahtmist soowitan pilte teha ka Filtri tee kandist.Hea sõbra jutu järgi pidi ka seal varsti olukord muutuma.

[Regardman]

Pärnus käis vanasti Kesklinna sild lahti, millal viimati, ei mäleta.

Tallinna Pärnu mnt. viaduktil on ka sellised hambad nagu käiks lahti.

Teab keegi veel ?

[Volli]

Pärnus käis vanasti Kesklinna sild lahti, millal viimati, ei mäleta.
Tallinna Pärnu mnt. viaduktil on ka sellised hambad nagu käiks lahti.
Teab keegi veel ?

Pärnu mnt. viaduktil ja kõigil teistel betoonist sildadel/viaduktidel peab olema temperatuuri vuuk, mis vastavalt temperatuuri tõusule/langusele laseb sillal pikeneda või lüheneda
Lühematel sildadel on see kohe silla alguses, pikematel siis kuskil keskel.

[Martti]

Pärnus käis vanasti Kesklinna sild lahti, millal viimati, ei mäleta.
Tallinna Pärnu mnt. viaduktil on ka sellised hambad nagu käiks lahti.
Teab keegi veel ?

See riba on ainult ühes otsas tavaliselt, kuna mõlmalt poolt pole sillal liikuda vaja, piisab ühest otsast. Selline hambaid meenutav riba on selle pärast et üle sõites väga suurt lööki ei ole, näiteks kui on lihtsalt liikumisvahe jäetud siis on löök jäik, kui aga hammastega siis on sujuvam, sest ratta üks pool on alati veel eelmise/järgmise hamba peal.

[Lauri Laanoja]

Pärnu kesklinna sild on väidetavalt pärast II Maailmasõda ainult korra avatud olnud. Süsteem aga purunes ning sild jäigi avatud asendisse. Kohale kutsuti silla omal ajal ehitanud firma esindajad (olid vist taanist või hollandist). stalini-perioodi kohta üsne omapärane käitumine kuid ilmselt polnud enam kohalikke võtta, kes konstruktsiooniga tuttavad oleks olnd.

[valdo]

Pärnu kesklinna sild on väidetavalt pärast II Maailmasõda ainult korra avatud olnud.
[...]

Kohale kutsuti silla omal ajal ehitanud firma esindajad (olid vist taanist või hollandist).

Pärnu kesklinnas oli enne 1944 nelja kaarega sild, mille kaared sarnanesid Sauga jõe sillaga. Silla ehitas 1930te teisel poolel tTaani firma Hoygaard. Nimetet sild lasti 1944 õhku ja praegune sild on ehitatud peale sõda selle asemele.

Kuidagi ei usu, et Teise ilmasõja järgselt lasti uus sild taanlastel teha...

[mrali]

Pärnu kesklinna silda üritati taas avatavaks teha kuskil kümnekonna aasta eest,kuid suured plaanid jäidki tookord ainult juttudeks.

[PETSS]

Tartu praegune jälakäiate kaardsild on ehitatud minu teada endise kivi sillla otstele.Raadiot eelmine näddal kuulates jäi nagu meelde,et sel suwel tahetakse hakata Emajõge puhastama just tolle kaarsilla alt.Sääl pidi olema piisawalt kivisilla tükke,mis pidid segama voolu.Samas ka küsimus tartlastele.Kui kaugele on jäänud idee ja fond kivisilla taastamiseks?Ja veel palju on alles sildu Rapla-Virtsu endise kitsarööpmelisel?Kuulu järgi(vähemalt paar aastat tagasi pidi see tee jeebiga läbitaw olema.Kõige rohkem huvitab Kassarist üleminek.Ise olen sõitnud 90 alul RAFiga Tuudilt Virtsu,siis oli juba probleeme mõnest kohast ülesaamisega.Olen tänulik kui keegi asjasse selgust toob.Tänan ette!

[mrali]

Vaadates Regio 2003.aasta paberatlast,on Lihula-Virtsu trassil suur auk Tuudi ja Karuse vahel.Samas mäletan mõnede aastate eest (vist) SLÕL-i lugu,kuidas sõideti maastikuautoga mööda tammi Virtsust Lihulasse ning see oli siis veel läbitav.Isiklikult olen sõitnud 21063-ga üle Virtsu tammi (aasta 2002) ning Lada läks sest küll kenasti üle.
Rumba sild üle Vigala jõe (Lääne-ja Raplamaa piiril) on minu teada endine raudteesild.
Ning trass ei lähe üle päris Kasari jõe,viimane kulgeb kogu ulatuses sest põhj pool.
Üks sild on pea autotee kõrval alles ka Märjamaa ja Rapla vahel.

[smolin]

Samas ka küsimus tartlastele.Kui kaugele on jäänud idee ja fond kivisilla taastamiseks?

Kivisilla fond lõpetas rahakogumise 2002. aastal. Kogunenud oli 420 000 krooni, mis praegu pangas paremaid aegu ootab. Kuna kaarsild veel üsna hästi vastu peab ning üha kasvavad liiklusprobleemid nõuavad uute sildade ehitamist, pole ilmselt lähiaegadel lootust kivisilla taastamisele. Niipalju siiski tehti, et kaarsilla raekojapoolsesse otsa paigaldati pronksist kivisilla makett.

[Potsataja103]

Pärnu kesklinna silda üritati taas avatavaks teha kuskil kümnekonna aasta eest.

Esimese aprilli kohalikus lehes oli ka pilt silla avamisest.

[Potsataja103]

Pärnu kesklinna sillast veel:
1939 aastal Nikolai kiriku tornist nähtuna:


Ajutine sild 1944-1956


Lisaks veel artikkel silla avamisest.

[Regardman]

Musta Kassi kõrtsu enam Peterburi mnt-l pole, kokku lükatud.

[Regardman]

Veel Pärnust: Miks Nikolai kirikut uuesti üles ei ehitatud ?

[Martti]

Sattusin ühel päeval Coca Cola Plaza lähedale ja märkasin et aiaga piritledut territoriumil toimub lammutustegevus. Sain tehtud ühe pildi ka. Kui palju seal maju maha võetakse? Loodan et vähemalt too pikk maja millel välissinad on omavahel ühendatud raudlattide ja mutritega jääb püsti.

[Raimond]

Täna sõitsin mööda Pärnu maanteed ja kusagil piimakombinaadi kandis lammutati samuti üht hoonet. Pime oli, pilti ei saanud.

[valdo]

Veel Pärnust: Miks Nikolai kirikut uuesti üles ei ehitatud ?

1940-50ndatel aastatel valitses Eestis nõukogude võim ehk siis Eesti oli inkorporeeritud bolševistliku ideoloogiaga N.Liitu. Üks tollal moes olnud klassikuid armastas aga öelda, et usk on oopium rahvale, millest tulenes negatiivne suhtumine nii kirikusse kui organisatsiooni kui ka kirikutesse kui ehitistesse.

1920-30ndatel aastatel lammutati Venemaal massiliselt seetõttu kirikuid, sh ka terveid. Kui ma 1980ndatel käisin üleliidulisel matemaatikaolümpiaadil Uljanovskis (Lenini sünnilinnas), siis giid rääkis, et kui Lenin sündis, siis oli seal linnas 22 kirikut. Kui ma süüdimatult küsisin, et miks nüüd neid seal vaid kaks on, kuigi sõda pole üle käinud, läks giid näost punaseks. Sain aru, et olin küsinud vale küsimuse,sest toona oli ajastu, kus KGB kuulis kõike Et kirikud lammutati maha, sain aru niigi... iseasi oli, kas sellest avalikut rääkida võis tollal.

Eestis nii jõhkraks ei mindud toimivate kirikute osas reeglina küll, kuid erandiks olid varemeis kirikud. Varemete koristamise aktsioonide ajal peale Teist Ilmasõda tuli linnades need kõrgemalt tulnud käskude kohaselt lammutada. Tulihingelise muinsuskaitsja Edgar Ederbergi ning legendaarse Tartu peaarhitekti Arnold Matteuse teene on, et jäi alles ja ei lammutatu Tartu Jaani kiriku varemeid.

Huvitav lugu oli Tallinna Niguliste kiriku varemetega, mida tuli 1950 õhku laskma sapööride rühm. Kuna aga kiriku taga oli paar tervet maja, kardeti, et torn kukub õhkimisel majade peale ja tollane TSN Täitevkomitee esimees (praegustes terminites - linnapea) Aleksander Hendrikson keelas seetõttu õhkimise ära. Mulle rääkis selle loo praeguseks meie hulgast lahkunud pikaajaline Tallinna pea-muinsuskaitsja Rasmus Kangropool umbes kümme aastat tagasi. Hendrikson oli selle loo Kangropoolile 1960ndatel pihtinud.

Mis Pärnusse puutub, siis esialgu õnnestus ka seal kohalikel entusiastidel väärtuslikumate hoonete varemed (Elevandi ait, Ordulinnuse jäänused, Nikolai kirik) alles hoida, kuid 1953. aastal jagati Eesti kolmeks oblastiks ning Pärnust sai edelapoolse oblasti keskus. Siis ei õnnestunud enam päästmiseks midagi ette võtta, sest oblastikeskus vajas uut esindushoonestust. Varemeis vanalinna osa lammutati peamiselt 1953-54, püstitades asemele pikliku väljaku, mille äärsetest hoonetest pidid saama oblasti administratiivhooned.

Nikolai kiriku varemed lammutati 1954. Kui see oleks kuidagipidi alles jäänud Partei 20. kongressini ja Stalini materdamiseni 1956, siis oleks see arvatavasti ka jäänudki alles. Aga noh... ajalugu teeb vahel keerdkäike.

Tallinn Niguliste varemed jäid 1952-53 alles muid tänu sellele, et need otsustati... taastada ateismi muuseumiks (sic!), millega 1953 ka algust tehti. Hilisemad muutunud ajad loomulikult muutsid ka hoone funktsiooni ja õnneks ateismi pesa jumalakojast siiski ei saanud. 1984 avati Niguliste muuseum-kontserdisaalina.

OK, sai pikk jutt, loodetavasti mitte tüütu.