Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Aitäh, väga asjalikud vastused.
Vasta

ega kellegil ei vedele tagataskus üleliigset MPPT kontrollerit ~20A ja 12V ?
viiteid kes/kus pakub siin samas meie maal ?
Vasta

Ilmselt otsid "true MPPT" kontrollerit. Netis pisut ringi vaadates ning lugedes, mida teadjamad inimesed asjast arvavad, jääb kõlama mõte, et alla 500W süsteemi puhul pole asjal erilist pointi. Kui veel lisaks nende kontrollerite hindu vaadata, saab mõte veelgi kinnitust.
Omal on juba üle aasta bussi katusel 145W paneel ning 30A PWM kontroller. Akusid on 2x125Ah. Siiani pole veel kordagi olnud tarvidust e-lektri järele.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta

jah selline mõte oli küll.
aga 50:60 olen hakanud juba harjutama ennast mõttega, et vist läheb vähemalt algatuseks peale PWM.

sul oli endal veel miskit pakkuda ?
värskenda oma pakkumist mulle mis ja palju.
võid panna sõnumisse.
Vasta

(14-05-2012, 20:58 PM)Basilio Kirjutas:  Nonii, asi koos ja töötab!
[Pilt: attachment.php?thumbnail=39170]

Vahetasin välja ka talvel iseenesest pooleks läinud kuulkraani, mille asemel siiani "pime" oli. Siis sai boilerile trassisurve sisse lasta ja õhtul ka esimese ämbritäie sooja vett. Terve 200L boileri soojaks saamine võtab mitu päeva. Kui vanarauast veel ühe sellise radika leian, teen ehk teise paneeli veel kõrvale. Saab "pauerit" juurde. Suvel rannailmadega peaks seesama kah asja ära ajama.
Praegu on nii, et kui pump 50* juures käivitub, lüüakse soe vesi kiiresti boileri kütteringi ja paneeli temperatuur langeb 40*-ni mõne minutiga. Kui kaua uus laar vett soojeneb, seda ei mõõtnud, aga võtab ikka aega. Reaalajas vee soojendamisest on asi kaugel. See-eest on pumba tööaeg ja seega elektrikulu minimaalne. Mõtisklen siin, kas osta pumba käitamiseks 5W eraldi päikesepaneel või vedada kaabel olemasolevast süsteemist.

Tänud Basilio idee eest! Natuke täiustamist ja toimib suurepäraselt. Smile
120 liitrine boiler 3 tunniga 70C. (5 tunniga natuke alla 80C) kokku 3m2 paneeli pinda.

       

(Nelikanttoru, vinkelraud, peno, tzinkplekk, plekk radikad, karastatud klaas(lume raskusi kandma), autoklaasi liim, Hammerite värv, roostevaba ühendus torud, isesulguv klapp, AA klassi spets pump, kontroller, kahe süsteemne boiler jne.)
Ise teha: Odavam, kui poekomplekt ja meie lume raskustele ja tormidele ka vastupidavam.
Vasta

Väga vinge! Kas klaas on ühe- või kahekordne? Ühekordne klaas on praeguste ilmadega hea, kuna väldib keemaminekut. Soojakadu läheb lihtsalt nii metsikult suureks, et tasakaalustab enne keemaminekut ära. Sügisel ja varakevadel aga on ühekordne paha, jahutab liiga maha, eriti tuulise ilmaga. Ise plaanin sügis-kevadiseks hooajaks katta olemasolev klaas Makroloniga. Ehk hoiab paremini sooja.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Ühekordne. Olen mõelnud paketi peale ja saaks juurde kleepida, kuid... .
Makroloniga - thx vaatab, mõtleb.

Ei taha süsteemi keeruliseks ajada, aga eks saaks ülekuumenemise tarbeks miski termostaadi + radiaatori(välise) ringluse tekitada.
Vasta

Mind huvitab mida oskaja-meeste päikesekollektorid ja -paneelid toodavad...
Vasta

(26-07-2014, 01:35 AM)Kombimiis Kirjutas:  Mind huvitab mida oskaja-meeste päikesekollektorid ja -paneelid toodavad...

Minu päikesekollektor toodab perele tarbevett. Elektriga on valus kütta ja elektri hind järjest tõuseb.
Vasta

(26-07-2014, 01:35 AM)Kombimiis Kirjutas:  Mind huvitab mida oskaja-meeste päikesekollektorid ja -paneelid toodavad...
Aga sellest enamus eelnevaid postitusi ju räägivadki! Kes lugeda ei viitsi, sellel pole ilmselt ka tõsist huvi...
Aga nüüd teemasse:
Loetelusse päike-tuul-vesi tuleks lisada veel kodumaa pinnas. Hetkel on käsil veetrassi kaevamine kaevust majani ja eile õhtul lõi pirni peas põlema. Mul vedeles kuuri all prügimäelt toodud umbes 40m tuliuut põrandaküttetoru. Vedasin selle kraavi põhja veetorule lisaks nii, et otsad jäävad majja ning kaevu seina äärde U-pööre.
       
Mõte tuli seoses palavate ilmadega ja netist nähtud Mägiaivari stiilis "vaese mehe konditsioneeridega". Mõned räigemad näited Wink
                               
Kui nüüd mõnede asjade vormistuse pool välja jätta, siis idee iseenesest on hea. Ringluspump ja vent käiksid loomulikult päikese-elektriga, mida rannailmadega niikuinii üle jääma kipub. Võibolla hullumeelne idee, aga kasutasin lihtsalt head juhust sügava kraavi ja olemasoleva toru näol. Sellel suvel ei ole aega lõpuni ehitada, aga põhiline asi - toru saab maasse. Majja jäävat osa saab nokitseda ka talvel.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(26-07-2014, 01:35 AM)Kombimiis Kirjutas:  Mind huvitab mida oskaja-meeste päikesekollektorid ja -paneelid toodavad...

Vabandust herrad, tahtsin täpsustada enda segasevõitu küsimust. Et mida-mis numbreid-kraade igasugused kollektorid-paneelid praeguste ilmadega toodavad.
Leitsak+ õlu keeras eilse lause selliseks... ullikese omaks.
Vasta

Minul on suurem osa perest praegu kodust ära ja ainult kahekesi tarbides kipub temperatuur üle 50*C minema. Duši all käin 2x päevas, kuna müttan kraavis ja olen mullane nagu kurat. Kui kõik kodus, siis temp 40* ringis. Keemamineku hirmu ei ole, aga sooja vett puudu ka ei tule, kõik saavad lobistada. Elektriboiler on ammu seinast välja tõmmatud, pole tarvis...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Minul lööb kiirtelt 75-80C juurde(vahepeal viskab 85C). Nagu Basilio mainis ühekordne klaas jahutab. Kunagi kui aega saan, lisan teise klaasi ja ülekuumenemise tarbeks termostaadi ja radika ringi. Siis toimib kevadel ja sügisel paremini ja ehk ka talvel.
Olen igati tulemusega rahul Rolleyes
Vasta

vanasti õpetati, et üle 60 kraadise temperatuuriga hakkab katlakivi süsteemi seintele ladestuma.
kui see väide tänapäe ka paika peab, siis kas poleks mõistlik sisteem selliseks teha, et seda piiri ei saavutata?
Vasta

(27-07-2014, 10:53 AM)diesel Kirjutas:  vanasti õpetati, et üle 60 kraadise temperatuuriga hakkab katlakivi süsteemi seintele ladestuma.
kui see väide tänapäe ka paika peab, siis kas poleks mõistlik sisteem selliseks teha, et seda piiri ei saavutata?

Vanasti oli rohi ka rohelisem ja koolid teistsugused.

Täna olen kuulnud ka 75*C juttudest kus ei pidavat katlakivi ladestuma hakkama. Kas see tõsi on, ei tea. Info on pärit ühest katlaid müüvast firmast ja eks neil ole ka omad huvid mängus.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Minu süsteemil on viga: tellitud Aristoni horisontaalsel boileril on teine veepaak isolatsiooni arvelt tehtud. Võrdlesin Aristoni boilereid: tavaline ja kahe süsteemne on samade mõõtmetega. Piiludes on näha soojustusmaterjali paksus vaid u.1cm ja kaotab sooja Sad . Maksis 286€ (poole kallim) http://pood.rentax.ee/view_product.php?p...=5899&size=;
Aga ei kannatanud ruumipuudusest vannituppa panna kahesüsteemset verdikaalset, spiraal toruga.

Seega, mida keemis temp. lähemale saan, seda kauemaks jätkub.
Vasta

(27-07-2014, 11:28 AM)Matrix75 Kirjutas:  Piiludes on näha soojustusmaterjali paksus vaid u.1cm ja kaotab sooja Sad .
Palju sul ruumi on, midagi lisaks ümber mähkida ei anna?
Katlakivi lahustamiseks on olemas sõber keemia. Kui vee asemel kasutada korralikku värsket antifriisi, kas see ei sisalda miskit katlakivi ladestamist takistavat ainet?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(27-07-2014, 13:20 PM)Basilio Kirjutas:  Katlakivi lahustamiseks on olemas sõber keemia. Kui vee asemel kasutada korralikku värsket antifriisi, kas see ei sisalda miskit katlakivi ladestamist takistavat ainet?

Päiksepoolne osa saab keemjaga puhtaks ja saab kasutada mingeid soojusvahetuseks sobilike aineid mis ka ära ei külmu, aga tarbe poolne vee osa kogub ennast üsna ruttu suure tembi juures katlakivi täis ja selle pidev keemjaga töötlemine saab tüütu olema. Seesmõttes on see jutt täitsa õige, et boileri temp tuleb kuidagi ära piirata.
Katlakivi kogunemise hulk sõltub muidugi veest.


Suure soojuskaoga boiler praeguste ilmadega vannitoas ilmselt ei ole ka väga mugav juba seetõttu, et kütab vannitoa palavaks?


Basilio "kraavikütte süsteem" on päris kaval lahendus. Hakka või kraavi kaevama.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Törts sidrunihapet lahustab ja hoiab katlakivi ilusasti eemal.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Vannituba on vaid 2,6m2. Isegi dussinurka ei kannatanud panna. Sai veekindlaks tehtud ja kardin pandud. Boileri sooja kaoga kuvatab hästi ruumi ära ja vendilaator imeb niiskuse välja.
Üleval ripplagi värviliste pleksklaasidega, kus LED riba taga. Seega katsun boileri ripplae sisse jääva ja seina poolse külje villaga ära soojustada.

Keegi teab soovitada, kust saaks miski 3T suundtermostaati temp. u.70-95c, või fikseritud 90-95c.
miskit sarnast: http://energiakeskus24.ee/10095/
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne