[viplala]

Kile ei ole hea, sissepoole võib kile vastu kondents tekkida. Ehituspapp on hea küll. Tuuletõkke plaat on ka ok. Peaasi, et tuult kinni hoiaks. Seejärel juba vill, ning sisse pane mis aga süda soovib.

Lae peale võib villa kasutada küll, kuid peab vaatama, et tuul seal väga ei puhuks, muidu puhub villa seest sooja välja. Samas võib villa alati selle sama ehituspapiga pealt kinni katta.

[phyl]

On olemas selline huvitav vigur nagu "hingav" kile.

Esimene Googledus tulemus: http://www.kilekeskus.ee/cms/eesti/hinna...uuletokked

Aga poodides peab ise olema pädev, kuna enamus müüjad ei tee vahet tavalisel kilel vs aurutõkke kile jne, näiteid on küllaga, milles ei saa müüjaid usaldada.

[MeelisV]

On olemas selline huvitav vigur nagu "hingav" kile.

Esimene Googledus tulemus: http://www.kilekeskus.ee/cms/eesti/hinna...uuletokked

Aga poodides peab ise olema pädev, kuna enamus müüjad ei tee vahet tavalisel kilel vs aurutõkke kile jne, näiteid on küllaga, milles ei saa müüjaid usaldada.

nn. hingav kile või tuuletõkke kangas vms. nimetuse all toode on ikka päris erinev tavalisest kilest
ikka päris kanga moodi on rohkem kui kile moodi.
sai just ise oma kodumajal see viisnurga roheline papiplaat kauge kaarega minema visatud ja asendatud sellise kangaga.

sellises garaaziz ma tõmbaks selle kanga seestpoolt vastu välisseina (jah peaks olema tuulutus aga selline laudis pole tihe seega tuult puhub seal ikka ja on vertikaalne laudis kah) see kangaga katmine saab olema paras nökerdamine aga tasub ära küll.
tähtis on, et saaks tihe. kanga jätkud teibitakse kokku spetsiaalse teibiga
ja siis pane niipalju villa sissepoole selga nagu rahakott kannatab
ja sisse miks plekk ? pane nt. OSB plaat.

[phyl]

Tegelikult paneks mina villa asemel isegi peno+makro - jääb rohkem sooja hoidvam - aga tuule tõke peab ikkagi olema ja niiskuse tõke ka.

Soojustuse paksuse määrab hetkel olev seina karkassi laius.
Soojustuse valik on maitse asi.

Sissepoole lõpetuseks paneks ka OSB, kuna seda on lihtne paigaldada - hind on suhteliselt hea, näeb viisakas välja ja asju kannatab ka külge kinnitada.

Teatud kohtade peale, kus tead, et "sodi" hakkab seinapeale lendama (töölaua tagune jne) sinna tõmbaks pleki peale, kuna plekki on lihtsam puhastada.

või siis kohad kus hakkab räigelt sädemeid lendama (gaasi lõikus, keevitus, relakas) sinna paneks tule ohutuse pärast ka pleki lisaks seinale.

[MeelisV]

üks eksiarvamus veel mis levib - "makro" hoiab tuult
ei hoia - nendest vahtudest puhub tuul läbi
makroga ette pandud aknad ja uksed puhuvad läbi - aitab teipimine

mõnikord on näha kus vana maja vuuke on tihendatud makroga - jah pidurdab küll natuke aga mitte ei hoia kinni
s.t. tuul puhub siiski sisse ja konstruktsioon ja soojustus jahtub maha.
omal olid ehitajad jätnud osad tuuletõkke plaatide vuugid lahti s.t. olid ots otsaga koos aga mitte kaetud, oli ka paar auku sees ja sellest piisas - kogu seina soojustus ehk villa mõte oli ära nullitud.
kandvaks seinaks oli fibo ja ka sealt puhus tuul läbi

sellises posti ja diagonaali rägastikus oleks ehk vill paremini paigaldatav kui peno

[viplala]

Vill tuleb veits odavam ka kui peno, juhul kui rahapaki suurus tähtsust omab. Ja viimasel juhul vaataks sisevoodriks kipsi. Kipsi puhul on hea asi see, et ta on veits tulekindlam kui osb. Garaazis sa ikka lased rellakaga ja keevitad, ning osb ei ole sellisel juhul kõige parem lahendus. Kui aga pappi on, siis valmis seina ja laepaneelid. Üks, kaks, kolm seina ja jääb ära igasugune viimistlus.

[mativs]

Soojustuse puhul on olulised kaks asja - väljaspool peab olema korralik
tuuletõke ja seespool korralik aurutõke. Nende vahel olev soojustusmaterjal
ei peakski garaazi puhul väga paks olema, näit. 5cm peno või 10 cm vill
on piisav. Siseviimistluses on kipsplaat tulekindel küll, kuid arvestades, et
garaazis kipuvad mitmed vedelikud-määrded gravitatsioonile vastupidises suunas liikuma, siis oleks parim valik ikkagi plekk. See lahendaks korralikult paigaldatuna ka aurutõkke probleemi.

[MeelisV]

Ei tea kui tähtis see aurutõke just garaazis on
samas oleneb isolatsiooni paksus ka kasutusest ja kütmisest

[mativs]

On ikka tähtis küll. Näiteks, paned auto talvel sulama enne remonti või kuivama peale pesu. Auru tuleb, nagu saunas. Ilma tõkketa on vill varsti seinas märg.

[jupiter22]

OT: Makroflex laseb tuule siis läbi kui ta koorik noaga maha lõigata. Näiteks uste või akende ümbert lõigatakse kuivanud vahu vuugid kipsinoaga tasaseks. Ja kui seina osb plaat panna, siis tuleb ka sellega arvestada, et selle plaadi laius on enamasti 125cm versus kipsplaat 120 cm. Lakke kindlasti paksem soojustuskiht kui seina, sest soojus tõuseb ju ikka üles.

[viplala]

On ikka tähtis küll. Näiteks, paned auto talvel sulama enne remonti või kuivama peale pesu. Auru tuleb, nagu saunas. Ilma tõkketa on vill varsti seinas märg.

Ma ei ole nii lolli juttu kaua aega lugenud.
Äkki tood mõned arvutused või faktid oma väidete kinnituseks.

[Jansa]

Sisevoodriks võid ju tavalise laua taguda.
Ma ei tea muidugi, mis hinnaga sa seda plekki saad ja mis võimalused saematerjali on osta, aga minu maakolkas tuli tavaline servatud laud kuskil 3x odavam kui osb.
On küll jah 'keerulisem' paigaldada :)

[Wiki432]

On ikka tähtis küll. Näiteks, paned auto talvel sulama enne remonti või kuivama peale pesu. Auru tuleb, nagu saunas. Ilma tõkketa on vill varsti seinas märg.

Ma ei ole nii lolli juttu kaua aega lugenud.
Äkki tood mõned arvutused või faktid oma väidete kinnituseks.

Auru liikumisest ehitistes. Artikli autoriks üks eesti tippspetsialiste sellel alal. Alar Piirfeldi artikkel

[mativs]

Wiki jõudis ette, tahtsin just vastama hakata. Enne, kui kedagi lolliks tembeldama hakata, võiks oma teadmised pisut üle vaadata. Kui raamatukogus ei viitsi käia, siis leidub ka netis piisavalt infot.

[viplala]

Artikleid te oskate otsida, kuid kasutada neid teadmisi mitte.
Lolluseks ma nimetan väidet, et vill märgub seinas. Oleks seal seinas ka kivi, võiks taoline asi kõne alla tulla, kuid sein, mille koostiseks on põhimõtteliselt ainult vill, ei ole märgumine võimalik.
Ütleme et garaaz on 20 m2. Auto toob garaazi sisse vett mingi 2liitrit. Garaazi uste avamisega, tuuldub terve garaaz paugust ära.
Üks pisike maja elamispinnaga 80m2, kus elab 4 inimest kelle elutegevuse tulemusena tekib veeauru umbes 10 liitri vee jagu päevas.
Majades, kus on talvel tavaliselt alati soojem kui väljas, versus garaaz, kus tavaliselt vahepeal küte puudub. Kumma ehitise seinas veeauru liikumine suurem on?
Ebastabiilse kliimaga garaazi, seina aurutõkkega üle tegemine, võib enne kahjustada plaati seina sisepinnal, kui et märgab villa.

[viplala]

Ohtlikuks läheb asi siis, kui peale soojustamist on seinad tihedad, ning tuul enam läbi ei käi. Kui nüüd uksed ka sama tihedaks teha, hakkab garaazis olev niiske õhk kondenseeruma külmematele metall pindadele, mille tulemusena hakkavad asjad roostetama kohe, kui garaazist lülitatakse küte välja.
Selle vältimiseks peab olema garaaz soe või peavad seintes olema õhuavad, läbi mille käib ruumi ventilatsioon. Selleks ei pea olema sundvent, piisab täiest loomulikust õhu vahetusest. Üks auk kust õhk sisse pääseb ja teine kust välja läheb. Soovitavalt eri kõrgustel, nagu saunas tehakse.
Sooja garaazi puhul võivad need avad olla, kuid ei pea. Ustest käimine suudab piisavalt ruumi õhutada.

Tegemist on siiski garaaziga, mitte eluruumiga, nii et väga lolliks ei tasu minna asjadega.

Üks asi on veel hea garaazis. Kui Seinas on üks korralik ventilaator, keevitusgaaside ja rellakast tekkiva tolmu kiireks ära juhtimiseks. Teeb elu palju mõnusamaks, kui uste lahti hoidmisega tuulutamine.

[mativs]

Lugupeetav ksf. Viplala, soovitav oleks ikkagi veidi rohkem uurida soojustuse teemat, enne kui siin arvamust avaldada. Kui garaazi ajutiselt kütta, siis pole
tuuletõkkest enamat vaja. Vill või peno sellisel juhul ei anna mingit kasu,
soojustamisel on ikkagi siis mõte, kui ruumis on püsiküte. Siis soojenevad üles ka seina ja laekonstruktsioonid, mis moodustavad seina sees kusagil nn. kastepunkti s.t. koha, kus temperatuur on 0 C (juhul muidugi, kui õues on miinuskraadid) See on koht, kus õhusolev veeaur hakkab kondenseeruma.
Mida lähemale tuuletõkkele see kastepunkt asub, seda väiksem on võimalus, et soojustuskiht märgub. Ja isegi kui auto küljest õnnestubki ainult 2 l vett õhku aurutada, siis piisab, et konstruktsioonid läbi liguneksid.See tuleb sellest, et järgmisel korral lisandub jälle 2 l jne, eelmine pole jõudnud veel välja kuivada. Seega, aurutõke on püsiküttega ruumi puhul äärmiselt oluline. Ja, kui kasutada siseviimistlusena plekki, pole ka mingit sisevoodri läbimädanemise ohtu. Teiste materjalide puhul peaks ventilatsioon eemaldama üleliigse õhuniiskuse.

[viplala]

Lugupeetav ksf. Viplala, soovitav oleks ikkagi veidi rohkem uurida soojustuse teemat, enne kui siin arvamust avaldada.

No eks ma annan endast parima. Kindlasti soovitan ka sulle sama asja uurida. Kust need teadmised muidu tulevad

Kui garaazi ajutiselt kütta, siis pole
tuuletõkkest enamat vaja. Vill või peno sellisel juhul ei anna mingit kasu,
soojustamisel on ikkagi siis mõte, kui ruumis on püsiküte.

Nagu mis mõttes? Kui sa vaatad seda laudadega kaetud garaazi, siis katsu seda talvel soojaks kütta ilma soojustuseta. Loomulikult kui kütet üldse pole, ei ole ka soojustusest kasu, kuid kui sa tahad garaazi tulles seda soojaks saada, siis on ju (edit)soojustus vajalik. Paljudel ikka on 24h küte taga garaazis? Parimal juhul hoitakse 0 lähedal tempi, kui kedagi garaazis pole. Tavaliselt ei tehta sedagi, küte lülitatakse sisse ainult töö tegemise ajaks.

Mida lähemale tuuletõkkele see kastepunkt asub, seda väiksem on võimalus, et soojustuskiht märgub. Ja isegi kui auto küljest õnnestubki ainult 2 l vett õhku aurutada, siis piisab, et konstruktsioonid läbi liguneksid.See tuleb sellest, et järgmisel korral lisandub jälle 2 l jne, eelmine pole jõudnud veel välja kuivada.

No ei piisa. Millest sa seda järeldad? Läbi seina viiakse ainult imepisike osa veeaurust, mis tuuldub laudise vahelt õhku. Tegemist ei ole mingisuguse pritsumeeste kokkutulekuga. Sinu teooria järgi, peaksid näiteks puidust aknaraamid või puidust välisuks, olema läbi ligunenud ja väljast poolt jääs. Palkmaja palgid oleksid vammi täis ning sama märjad kui vettinud küttepuud lageda taeva all, sest pidev veeauru osakaal on eluruumis suurem kui garaazis ning puit kui materjal, võrreldes min villaga, omab veelgi halvemaid omadusi veeauru suhtes.

Seega, aurutõke on püsiküttega ruumi puhul äärmiselt oluline.

Palun ära aja jura ja ära eksita inimesi. Kindlasti on aurutõke omal kohal paljudes elamutes, eriti näiteks passiivmajades, kus läbi seinte minev veeaur viib kaasa ka kallist soojust, kuid mitte laudisest garaazis, kus seinas on 100 villa.

[phyl]

Ehh see niiskusega võitlemine on omaette ooper. Põhilised asjad mis peavad olema eraldatud on kivi/betoon ja puit (tavalise tõrva papiga toimib väga hästi, niiskuskindel kile sobib ka jne, ei ole proff, seega ärge vigisege)

Mida halba ma võin selle garaasi kohta öelda, (kuna heal tuttaval on samasuguse ehitusega), on see, et küte peab kogu aeg taga olema, kuna nii kui küte tagant kaob on ruum jahe. Miks? Kui palju omab soojust 40 kuupmeetrit õhku + siis villa soojusmahtuvus ja puidu oma. Vastus on lihtne, mitte sittagi.

Seega ongi sellel garaasil kaks võimalust, kas on külm, või on küte kogu aeg taga, et hoida sooja. (nii kui ukse lahti teed, soe välja pääseb) Teine asi on see, kui sõidad külma lumise autoga sisse - kohe hakkab garaasi all kõhe lihtsalt.

Sellepärast ongi kivihooned talvel kasutaja sõbralikumad - kui soe on sisse saadud, siis jahtub kaua, ja ukse avamine ei ole ka probleem, õhk garaasis vahetub, aga seinad ei jõua veel jahtuda ja ruumis on ikkagi meeldivalt soe.

Ja see seina sisse aukude toksimine - no ilma tahate kütta? Tuleb paigaldada ikka soojus tagastusega ventilatsioon (home made versioon).

Võtad 200 vendi toru, sisse paigaldad 150 vendi toru. 150-nese kaudu hakkad õhku välja pumpama, aga 200-se kaudu tõmbad sisse. Soe õhk soojendab külma. Mida pikema trassi teed, seda rohkem soojust tagastatakse.

Ei pea 5000 eurot välja käima moodsa ventilatsiooni süsteemi eest - saab ka ise teha lihtsama versiooni.

Aa ja garaasi ehitajale ka paar näpunäidet, et odavat ja head asja ei ole olemas. Kui praegu raha vähe, siis milleks rabeleda, kogu ja ehita järgmisel aastal normaalselt.

Kui just surma häda peal ei ole, siis ei ole mõtet hakata vaatama kuidas ikka kõige odavamalt saab - hea peab saama, mitte odav.

[MeelisV]

...
Võtad 200 vendi toru, sisse paigaldad 150 vendi toru. 150-nese kaudu hakkad õhku välja pumpama, aga 200-se kaudu tõmbad sisse. Soe õhk soojendab külma. Mida pikema trassi teed, seda rohkem soojust tagastatakse.

Ei pea 5000 eurot välja käima moodsa ventilatsiooni süsteemi eest - saab ka ise teha lihtsama versiooni.

....

ja millised on tulemused kui "toas" on +10..20 ja õues on -10...-20
siis kui see õhk läbib nt. 1m....3m....6m sellist "soojusvahetit" pakun, et tulemusi pole (oleneb muidugi mida keegi tulemuseks loeb)
ah jah muidugi oleneb ka kindlasti õhu kogusest aga siiski