abi võrrimehele
#1

täre. et siis probleem on selline ,et kuidas saada võrril tuled t66le.see elekter peaksjumuidu tulema genekast?? geneka juurest l2heb mul juhe mingisse lylitisse ...sealt edasi l2hevad 2 juhet esi tule kylge... aga kui ma selle juhtme mis genekast lylitisse l2heb 2ra yhendan siis v6rr enam k2ima ei l2he. vana omanik r22kis midagi k2ivitus lylitist , ga niipalju kui mina asjast aru saanud olen on seal midagi suretiga pistmist... v6i on tulede jaoks akut vaja lol???
ma olen suht algaja selles v6rritamses niiet paluks lihtsamalt r22kida Big Grin
Vasta
#2

Alustada võiksid masina mudelist. Praeguse jutu põhjal on keeruline kellelgi Sind aidata.

Ja mina, täieliku võrrivõhikuna oskan niipalju kaasa rääkida, et võrridel üldjuhul genekat pole. On magneeto.

Kuna akuta masinate tuled on üldse nõrgad, soovitaksin tule kasuteguri huvides pigem aretada peale patareiga lamp. Kui välimus pole oluline, siis suvalisest rattapoest suvaline lamp, kui on oluline, siis mõni lamp laiali lammutada, patareid kuhugi ära peita (tulekorpusesse kui mahub) ja sealt toita.

Teine variant oleks dünamo, aga korralik dünamo maksab rohkem kui patareilamp ja teele (seisma) jäädes oled pimeduses.
Vasta
#3

Kunagi, kui võrriga sai sõidetud (ammu - ammu), sai drosseli asemele pandud diood. Magneeto kasutab sädeme tekitamiseks ainult ühte poolperioodi, teine läheb lihtselt raisku. Drosseli puhul piiratakse pirnidest läbiminevat voolu niipalju, et sädemele ka midagi jääks. Huvitaval kombel ei läinud mõned poistekamba drosselitega võrrid käima, kui tuled olid sisse lülitud. Alles kui mootor töötas, võis tuled ka järgi ühendada. Dioodidega seda probleemi ei olnud. Ei mäleta, et oleks olnud vahet tulede ereduses.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#4

Võin küll pisut eksida, kuid olenevalt mootori mudelist, oli diood kas drosselis või siis uuematel juba generaatoris. Mõlemil juhul viimastel mähiskeerdudel. D8E mootoril juba nimetati elektritekitajat generaatoriks.
Vasta
#5

Võrril peab tule sees olema väike pool (vt ka kasutaja mellpoiss skeeme!), kui seda pooli pole siis peabki maha surema tule lülitades Smile
Vasta
#6

(04-10-2012, 13:57 PM)maaks Kirjutas:  Võrril peab tule sees olema väike pool (vt ka kasutaja mellpoiss skeeme!), kui seda pooli pole siis peabki maha surema tule lülitades Smile

See ongi drossel mähis millest jutt käis.
Vasta
#7

(27-09-2012, 09:22 AM)Wiki432 Kirjutas:  Kunagi, kui võrriga sai sõidetud (ammu - ammu), sai drosseli asemele pandud diood. Magneeto kasutab sädeme tekitamiseks ainult ühte poolperioodi, teine läheb lihtselt raisku. Drosseli puhul piiratakse pirnidest läbiminevat voolu niipalju, et sädemele ka midagi jääks. Huvitaval kombel ei läinud mõned poistekamba drosselitega võrrid käima, kui tuled olid sisse lülitud. Alles kui mootor töötas, võis tuled ka järgi ühendada. Dioodidega seda probleemi ei olnud. Ei mäleta, et oleks olnud vahet tulede ereduses.

Kas keegi on magneeto mähise lahti ka kakkunud ja trehvanud seal nägema dioodi? Minu meelest peaks positiivse poolperioodi jooksul langema dioodi anoodile pinge, et negatiivse poolperioodi jooksul süütemängu kondensaator tühjaks ei laaduks. See omakorda tähendab, et kui tahtekse D6 mootorile peale kruttida valgustus nii, et too kasutaks elektrienergiat ajal, mil süütepool seda ei vaja, siis peaks skeem välja nägema sedasi:

[Pilt: fdsdsfs.png]

Sagedus on lamp, sest liiga kõrge Hz ajab stimulatsiooni hulluks. Samuti on ümber tõstetud LED-id nii, et anood asub massis.
Stimulatsioon ise-enesest töötas, kuid mind paneb väga kahtlema, et see ka reaalselt tööle hakkaks.

Lainekujud:

[Pilt: ffdsfs.png]

Suuremat kui 470 uF kondensaatorit lambi kupli alla hästi ära ei mahuta, suuremate mahtuvuste korral oleks "silumisfaktor" olnud veelgi suurem.

Samuti ei nõustu ma 100% valdo väitega:
(08-06-2006, 20:36 PM)valdo Kirjutas:  
mopihuviline Kirjutas:... mähis võib ka tules olla ja ma ka järeldan, et see one üks ja see sama kuna tuledes on ju kondensaatorid olemas, aga mul neid ei ole.
Kui Sa eelnevast jutust midagigi aru said, siis vast taipasid, et kondensaator on sellises rollis täiesti mõttetu, kuna tema (reaktiiv)takistus hoopistükkis väheneb sageduse suurenedes, meil on aga vaja just risti vastupidist...
Ma saan aru, et Valdo mõtles olukorda, kus kondensaator on koormuse suhtes jadamisi, kuid oleks võinud ka ära mainida, et mahtuvus võib koormusega rööbiti olles olla väga hea abivahend pinge stabiliseerimisel.

Edit:
Leidsin ilmselt D8 magneeto pildi, kus näha eelnimetatud dioode:

[Pilt: 0_3bc26_22e6c4e1_orig]

Lisaks veel D8E skeem (ei mõista üdini, kuidas see lülitus seal toimima peaks):

[Pilt: images?q=tbn:ANd9GcTdNnf_aYDm58Lo9chAl0u...Dqm1pUjGng]

Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee
Vasta
#8

Vett on üsna palju merre voolanud ja viimaks leidsin piisavalt aega, et projekt lõplikult täide viia.

Ehitasin LED-de toiteks sildalaldi koos 1000uF elektrolüütkondensaatoriga (arvutuste kohaselt piisaks ka juba 250uF kondest, kuid valisin neli korda suurema mahtuvusega kondeka, et saavutada stabiilsem alalisvool).

D6 mootoriga abijalgratta drosseli originaalinduktiivsus:

[Pilt: Drosseli_induktiivsus.PNG]

Skeem:

[Pilt: Skeem.PNG]

MultiSim fail: http://www.upload.ee/files/5230947/D6_el....ms11.html

LED-d valisin selliselt, et nende summaarne vool ei ületaks 150mA (ehk siis umbes 2,25W, sest sisendpinge sildalaldist on ca 15V). Eesmine LED vastavalt 100mA (40cd) ja tagumine 50mA (28cd).

Kuna olen LED-de takistite arvutamisel näinud erinevaid variante ja valearusaame, siis seletan lühidalt lahti, kuidas sobivat takistust ( R) arvutada. Toitepinge on U1, LED-del olev pingelang U2 (andmelehel DC forward voltage), maksimaalne vool I, mida LED talub (andmelehel DC forward current). Nende andmete põhjal on saame leida takistuse ( R) järgmiselt: R = (U1-U2) / I Sisuliselt tähendab see, et toitepinge peab LED-i põlemiseks olema suurem kui pingelang LED-l.
Takistuse valimisel tuleb ka järgida selle nominaalvõimsust, mille saab välja arvutada järgmiselt: maksimaalne vool I, mida LED talub; toitepinge U1. Nende korrutamisel saamegi minimaalse lubatud takisti võimsuse P = I * U1.

Takistite valmisel kasutasin allolevat tabelit:

[Pilt: Dimensions-of-Carbon-Resistor.jpg]

Kui keegi imestab, miks kaks dioodi skeemil on jadamisi, siis need on vajalikud pingelangu tekitamiseks, kuna programmil (MultiSim) millega töötasin puudusid sama pingelanguga LED-d, mis poest soetatutel olid.

Tulemused:

Eesmine LED valgustab ca 20 meetri kaugusele, mis on minu arvates sääreväristaja jaoks täiesti piisav. Mõlemad LED-d põlevad olenemata mootori pöörete arvust vilkumata ja konstantse valgustugevusega.

Kogukulu: alla 2 €, mis maksid kaks LED-i. Ülejäänud komponendid sain vanadelt trükkplaatidelt ja elektriaparaatidelt.

Kui kellelgi on küsimusi, siis aitan meeleldi.

Projektis kasutatud dioodide andmelehed:

Esituli: http://www.upload.ee/files/5230948/OSPW5111P.pdf.html

Tagutuli: http://www.upload.ee/files/5230956/OSWC5111P.pdf.html

Riga 7 manuaal:

http://www.upload.ee/files/5230946/riga7...l.pdf.html

Jõudu!

Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee
Vasta
#9

10 punkti ja näritud näts! Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#10

Põrutaks siia teemasse ühe osalt kattuva küsimuse otsa:  

Kas (ja kui keeruline)  oleks võimalik ehitada mingi lihtsam ja väiksem ( originaalesitule korpusesse ära peidetav kui nt drossel eest ära) dünamo poolt laetav ( D4/5 mootoriga vanakooli-võrrile abiks) jublakas mingist mobiiliakudest ja kondekatest ja mis junne seal elektriasjanduses kasutatakse kõike veel , mis suudaks lühiajaliselt põletada esilaternat ( punase foori taga jne ) ?  

R

( ei taha aku pealt valgustust, ei taha Led-i , ega muud säärast - saaks vaid mingi abijublaka välja mõeldud kui see just võimatu pole... ) 
Vasta
#11

(01-03-2015, 21:58 PM)rainer Kirjutas:  Põrutaks siia teemasse ühe osalt kattuva küsimuse otsa:  

Kas (ja kui keeruline)  oleks võimalik ehitada mingi lihtsam ja väiksem ( originaalesitule korpusesse ära peidetav kui nt drossel eest ära) dünamo poolt laetav ( D4/5 mootoriga vanakooli-võrrile abiks) jublakas mingist mobiiliakudest ja kondekatest ja mis junne seal elektriasjanduses kasutatakse kõike veel , mis suudaks lühiajaliselt põletada esilaternat ( punase foori taga jne ) ?  

R

( ei taha aku pealt valgustust, ei taha Led-i , ega muud säärast - saaks vaid mingi abijublaka välja mõeldud kui see just võimatu pole... ) 

Kas sain õigesti aru, et punase foori taga suretad tavaliselt mootori välja?

Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee
Vasta
#12

ei saanud .  D4 ja D5 tulesid ei toida (dünamo).

r
Vasta
#13

(02-03-2015, 00:19 AM)rainer Kirjutas:  ei saanud .  D4 ja D5 tulesid ei toida (dünamo).

r

Minu paha.

Mitme vatist esi- ja tagulaternat kasutad?

Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee
Vasta
#14

no 5 w max , unistan leida kusagilt b15 sokliga 5W halogeen pirni Smile , tundub ületamatu ülesanne

tagalambis kah mingi kuni 0.5 w 12 v pirnike vbl

R
Vasta
#15

(02-03-2015, 12:52 PM)rainer Kirjutas:  no 5 w max , unistan leida kusagilt b15 sokliga 5W halogeen pirni Smile , tundub ületamatu ülesanne

tagalambis kah mingi kuni 0.5 w 12 v pirnike vbl

R
Arvutus:


allikas #1: http://www.rapidtables.com/convert/elect..._Joule.htm

P(W)=5,5 W //5 + 0,5 W - vaja minev võimsus

t(s)=60 sek //1 min j6uab kondensaator tulesid energiaga toita

E(J) = P(W) × t(s) => 5,5 × 60 = 330 J //tähis W - vajalik töö

allikas #2:

http://www.calctool.org/CALC/eng/electro...tor_energy

U = 12 V - potensiaali vahe dünamo kahe klemmi vahel

W=(1/2) * C * U^2 => C = W / ( (1/2) * U^2 )

C = 330 / ( (1/2) * 12^2 ) ≈ 4,6 F //vajalik kondensaatori suurus

näide: http://www.ebay.com/itm/db-Link-LCAP4KF-...54196ea060

Kuna nii suure mahutavusega kondensaatori paigaldamine võrrile oleks raharaisk, siis teine võimalus on aku.

Peaksid mõõtma magneeto klemmide potentsiaalivahet samal ajal kui tuled põlevad, nii saad kätte aku laadimispinge, mille järgi sobiv aku välja valida (lisaks pead arvestama, et dioodidel tekib pingelang - vastavate dioodide või dioodsilla andmelehel on see kirjas).

Vajamineva aku ampertundide arvutus:

P = U * I => I = P / U (aku väljundpinge)

I = 5,5 / 12 ≈ 0,46 A

( 1/60 ) * 0,46 = 0,008 Ah = 8 mAh

Ehk vajad vähemalt 8 milliampertunnist 12 voldist akut, et põletada 5,5 W koguvõimsusega hõõglampe 60 sekundit.

Lisaks on aku laadimiseks vaja dioodsilda + kondensaatorit + takistit (vastasel korral tuled ei põle piisavalt eredalt, kui aku laeb), mis muudaks magneetost tuleva vahelduvpinge alalispingeks (akut saab laadida ainult alalispingega).

Ühesõnaga lihtsam oleks teha nii, nagu ülevalpool LED'ide näites Big Grin

Kui miskit jäi segaseks, PM'i, annan mob nr. Ei viitsi väga siia pikalt kribada.

Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee
Vasta
#16

Punnvõrril peaks ju 6V elektrisüsteem olema?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#17

Milleks asi nii keeruliseks ajada? Kes tahab rattadünamot kasutada, see peaks meelde tuletama, kuidas oli ise dünamoga sõita. Võrril on niigi kehv minek... Ega ilmaasjata ole tänapäevased jalgratta tuled patareidel-akudel. Lihtne ja mugav, põlevad ka seisu ajal. 
Kui on tarvis ikka ilgelt palju pimedas võrriga sõita(milles julgeks kahelda), siis väikseim ja odavaim geelaku peale ja banzai! Piisab ka AA mõõdus akupulkadest. Kui võrr pimedas ära kooleb, saab kandelambi jaoks voolu võtta vms. Saab esilaterna teha lihtsalt äravõetavaks ja seda kandelambina kasutada jne.
No vähemalt mina oma pisikese peaga teeksin nii. Rolleyes  Eks igaüks valib omale Kolgata tee ise.
Kui osta ei raatsi, siis võin postiga saata peotäie AA pulkadest koostatud 4,8V akupakke. Vanad nad on, aga osad toimivad veel. Ise olen neist koostanud akupakke akudrellidele ja laste mänguasjad käivad mul suuremjagu nende pealt. No andis üks hea tuttav kunagi ämbritäie kuskilt üle jäänud kasutamata NiCd akusid...  Wink
Aga kui eesmärgiks lihtsalt katsetamine ja müüdimurdmine, siis edu!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#18

(03-03-2015, 09:43 AM)Walter Kirjutas:  Punnvõrril peaks ju 6V elektrisüsteem olema?

Eks see oleneb konkreetsest magneetost. Omasin kunagi D6 mootoriga punnvõrri, millel oli 12 voldise väljundpingega magneeto.

Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee
Vasta
#19

 D 8 e-l , mis  siis  välise  süütepooliga , on  kindlasti  12 v sisteem .
Vasta
#20

Tänan seltsimehed nii mahuka konsultatiooni ja tugeva kaasaelamise eest!

Jah, eks ta ole - sai üle mõeldud vist pisut. Hr Hendriku armutu arvutus 12V näitel ja kullibiin Basilio mõtteavaldus viisid  mõttele , et kui üldse , siis lihtsalt eraldiseisev väike tulede sisse paigaldatatav akupakike, tulede lüliti ühe äärmise asendiga vajadusel lühiajaliselt sisse lülitatav, muidu ikka stiilipuhtalt dünamo .

Tänud veelkord soovitamast, aga ei - mina oma 1969.a. Riga´le Led-e külge ei pane ja ei soovi ka välist akukängart lisajuhtmekubuga.

R
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne