Teema on suletud

Projekt kuidas ehitada Mercedes W124-le. heinaniiduk.

(01-07-2013, 12:34 PM)41Degree Kirjutas:  ...
siis tungiga nt. õõtsa keskelt tõstes (ehk on "rööbet väikemaks viidud") jääb õõts päris kenakese nurga alla. Üldjuhul piisavalt suure nurga alla, et auto tungi pealt maha sõitma hakkaks.

Ei päde - ühte õõtsa tõstma hakates suureneb sellele õõtsale mõjuv osa auto massist. Millele lisandub veel stabikavarda surve.

Lihtsalt rööpme suurendamine ei muuda vedru elastsust rõhuvat massi. See jääb endiselt suurusjärku 400+ kg ratta kohta (W124 tühimass on ümmarguselt 1500 kg, millest veidi üle poole on esisillal ka kaheliitrise motot korral). Sestap ei saa muutuda ratta kaugemaleviimisel selle kalle.

Aga esiosale raskuse lisamisel (ilmselt kaalub teemaalgataja tsüdeem julgelt veerand tonni) jõuõlaga üle meetri võib väheks jääda isegi kangeimatest kolmeliitrise diisli vedrudest.Rolleyes

Küll suureneb oluliselt sellelesinasele pikendustsüdeemile mõjuv paindemoment, mis resulteerub kinnitusflantsile. Tasub kontrollida, kas M12x1,5 keere seda ikka suudab taluda...
Õnneks on polte 5...

Ma ei oska paremat näidet kohe tuua kui, tõsta ratast käega esimesel joonisel (ei jõua), aga tõsta teisel joonisel oleva jõu õlaga ratas - hakkad juba jõudma. (ega ilma asjata kõikidel masinatel toeta püstak otse ratta rummu peale.)

Veel võin tuua näite BMW seeria E36 taga silla, (püstak puudub, vedru ja amort on eraldi Pilt: http://bmwfans.info/parts/catalog/E36/Se...uspension/ ) ja kui võtad sama seeria BMW compact taga silla, siis vedrud toetavad eri kohtadele (ühel jõu õlg suurem, teisel väiksem) ja ühele sobivad jäigad vedrud on teise jaoks pehmed, sama asi juhtub ka selle mersu "lihtsa" laienduse puhul.


(01-07-2013, 14:36 PM)aavu Kirjutas:  
(01-07-2013, 12:34 PM)41Degree Kirjutas:  
(01-07-2013, 11:17 AM)v6sa Kirjutas:  
(30-06-2013, 11:51 AM)phyl Kirjutas:  ...
teine häda on pehme vedrustus, pool meetrit muudab vedrustusele mõjuvat jõu õlga nii hullult, et mersu on oma põhjaga mööda maad ja ratta lääba on nii paigast, et siga ka ei söö.

Miks? Rööbe ei mõjuta ju vedrudel lebavat massi - see on ikka sama. Iseküsimus on selle hüpoteetilisest esiniidukist lisanduv mass, mis võib küll nina maasse suruda.
Õigus, rööbe ei mõjuta vedrudel lebavat massi, kuid mõjutab jõuõlga, millega kaal mõjub. Näiteks kui muidu on autol õõts maaga enamvähem paralleelne, siis tungiga nt. õõtsa keskelt tõstes (ehk on "rööbet väikemaks viidud") jääb õõts päris kenakese nurga alla. Üldjuhul piisavalt suure nurga alla, et auto tungi pealt maha sõitma hakkaks.

Lisan selgituseks joonise, küll oleks pidanud siin veidi teisiti minema see pikendatud õõtshoob, nimelt otse 45 kraadi all taevasse. Mõjub ju nüüd kogu esiotsa raskusest pool ikka samale rehvile ja kuna õlg on kaks korda pikem või isegi enam kordi pikem, tuleks tema endise asendi säilitamiseks 1.kas tugevdada vedru kaks või enam korda või 2. kergendada esiotsa kaks või enam korda.

Come to the dark side, we have cookies!

Selgitus joonise juurde: kuna auto ratta surve maapinnale ümberehituse käigus eriti ei muutu (see poolemeetrine jupp ei kaalu autokaaluga võrreldes tühjagi), siis muutuvad drastiliselt nii vedrule avaldatav surve kui ka ühendusele sillatalaga avaldatav surve.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

Ja selle kõige vältimiseks oleks mõtekam velgi (koos rehvidega) üksteisele otsa laduda. Nagu traktoritel. Poleks vaja midagi ümber ehitada.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(01-07-2013, 23:26 PM)viplala Kirjutas:  Ja selle kõige vältimiseks oleks mõtekam velgi (koos rehvidega) üksteisele otsa laduda. Nagu traktoritel. Poleks vaja midagi ümber ehitada.

Kui on sõltuv sild, siis lao nii palju kui tahad, sõltumatut silda ei ole mõtekas laiendada kõiksugu lisa velgede ja flantside abil. Efekt on igal juhul sama Big Grin

Autot saab laiendada, kui liigutada püstaku tugi laager pool raamist eemale ja pikendada õõtsa ja roolivarda otsi - stabikas on ebaoluline kui õõts kinnitub kahe puksiga, kui ühega, siis ei saa stabikat eemaldada. (ilmselgelt selle pilliga üle 10 km/h kiirusega mööda põldu ei uhata)

Jällegi on leitud üks suur miinus mersu puhul Toungue suuri rattaid on raske (mõtetu) alla panna.

Come to the dark side, we have cookies!

Tere, kui keegi veel aru ei saanud, siis eesmärk ei ole rattaid kerest eemale viia. Eesmärk on auto kõrgust tõsta. Aga selleks, et suuremaid rattaid panna, peab nad koopast eemale juhtima, et ka rooli keerata saaks. Tagumisi vähem, esimesi rohkem. Velgede üksteisele külge ladumisest ei ole abi, sest kõrgus nii ei tõuse.

Niiduk ei koorma mersu esiosa allapoole, see liigub omal neljal rattal, mersu ainult tõukab sedaSmile


Keegi, kellel keevitus kodus ja aega on, võiks ühele vanale veljele umbes 60 cm toru külge keevitada, autole külge kruvida ning toruotsa paku peale panna, ning siis tungi alla lasta? Huvitav, kas auto vajub vastu maad?

Mul on keevitus olemas, aega on ka aga oma aega ajuvabaduste peale ei viitsi raisata. Parem joon õlut ja võtan päikest.

Tegelt ka, müü see mersu maha ja osta kasvõi põka endale.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(02-07-2013, 00:08 AM)viplala Kirjutas:  Mul on keevitus olemas, aega on ka aga oma aega ajuvabaduste peale ei viitsi raisata. Parem joon õlut ja võtan päikest.

Tegelt ka, müü see mersu maha ja osta kasvõi põka endale.

Proosit!Cool

Come to the dark side, we have cookies!

(02-07-2013, 00:08 AM)viplala Kirjutas:  Mul on keevitus olemas, aega on ka aga oma aega ajuvabaduste peale ei viitsi raisata. Parem joon õlut ja võtan päikest.

Tegelt ka, müü see mersu maha ja osta kasvõi põka endale.

T-16 raamile saaks väga edukalt mersu kere peale tõsta. 16e mootori võtaks maha ja kardaanilt viiks ketiga ülekande käigukastile. Asi mõni vikat või rootorivurr sinna külge siis pookida oleks. Vot see oleks äge pill, pm. tagaveoline Unimog.

Terv, IP

(02-07-2013, 00:08 AM)viplala Kirjutas:  Tegelt ka, müü see mersu maha ja osta kasvõi põka endale.

!!! Tsitaat teemaalgataja esimesest postitusest:

(15-05-2013, 11:51 AM)comoon Kirjutas:  Ei oota kommentaare ala lihtsam on traktor osta jne. See on projekt.

Ehk siis – laseme aga edasi! Cool

Mersust saab soovi korral teha sobiva sõiduki.Eestis on juba ka tehtud.
Sõnade tegemise asemel on vaja muidugi käsi liigutada.
Siia lumesaha asemele niiduk ja elu lill:
[Pilt: 2012Jaanuar024.jpg]

Keegi, kellel keevitus kodus ja aega on, võiks ühele vanale veljele umbes 60 cm toru külge keevitada, autole külge kruvida ning toruotsa paku peale panna, ning siis tungi alla lasta? Huvitav, kas auto vajub vastu maad?
[/quo


Mind küll huvitab hirmsasti kohe, miks Sa seda ISE ei tee?

Tervitab Veteran.

Tüübil pole keevitus aparaatigi ja tema räägib siin mingi projekti ehitamisest. Big GrinBig GrinBig GrinBig GrinBig GrinBig Grin

http://www.youtube.com/watch?v=h4DHLJKroUY
video T 16 ja Nissan Vanette hübriidist siis.

Veel pole maha löödud

(02-07-2013, 14:04 PM)raivo45 Kirjutas:  Tüübil pole keevitus aparaatigi ja tema räägib siin mingi projekti ehitamisest. Big GrinBig GrinBig GrinBig GrinBig GrinBig Grin

Ma pole keevitajaks õppinud ja ei hakka tööd narrima oma oskustega, las seda tööd teevad need, kes on õppinud. Olen neid isehakanud keevitajaid näinud küll, kuidagi keevitavad ära. Minu ülesanne on asi teoreetiliselt valmis mõelda, koos teie abiga muidugiSmile Jupid muretseda ja ise ka muidugi nõu ja jõuga abis olla meistril.


Samas tekkis kohe küsimus laiale ringile, kui autot tõsta kõrgemate vedrude ja seibide abil, kas rehv 235/75/R15 läheks alla ja ka toimiks ja kui palju see autot tõstaks võrreldes originaalrehvi 185/65/R15- ga?


.

(03-07-2013, 01:42 AM)comoon Kirjutas:  Ma pole keevitajaks õppinud ja ei hakka tööd narrima oma oskustega, las seda tööd teevad need, kes on õppinud. Olen neid isehakanud keevitajaid näinud küll, kuidagi keevitavad ära. Minu ülesanne on asi teoreetiliselt valmis mõelda, koos teie abiga muidugiSmile
Teoreetiliselt asja korralikult toimimima saada on kordi keerulisem.
Sõidukite projekteerimisega tegelevad ju terved inseneride meeskonnad.Big Grin
Tehnilist joonist ikka oskad teha?

(03-07-2013, 08:12 AM)raulex Kirjutas:  Tehnilist joonist ikka oskad teha?
Vastuse sinu küsimusele saab vist sellest lausest:
(03-07-2013, 01:42 AM)comoon Kirjutas:  /---/kas rehv 235/75/R15 läheks alla ja ka toimiks ja kui palju see autot tõstaks võrreldes originaalrehvi 185/65/R15- ga?


See on ikka üliedukas troll olnud, 11 lehekülge juba kogunenud teist Big Grin Mõni teine mõtleb kolme leheküljega niiduki välja, teeb valmis ja niidab esimesed vaalud takkapihta... Huvitav, kaua see arutelu siin veel kestab?

Ha- ha- haa! Issanda loomaaed on ikka suur ja mitmekesine! Kes leiutas ratta, kes kosmoseraketi, ponnistused jätkuvad ikka veel...

Tervitab Veteran.

(01-07-2013, 18:13 PM)aavu Kirjutas:  Selgitus joonise juurde: kuna auto ratta surve maapinnale ümberehituse käigus eriti ei muutu (see poolemeetrine jupp ei kaalu autokaaluga võrreldes tühjagi), siis muutuvad drastiliselt nii vedrule avaldatav surve kui ka ühendusele sillatalaga avaldatav surve.

Ehk siis auto kukub karteriga vastu maad, aga kuna karteripõhja nagunii ei ole ei saa see ka katki minna.

Veel lisaks sellise info teemaalgatajale, et PRIA-lt toetuse saamiseks tuleb kas hein purustada või siis niita aga niitmise korral tuleb see hein sealt ka ära viia. Aga selle vastu on ravim: mersule heina koristuseks looreha taha. Cool
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne