Minu T-40 AM
#81

otsustasin minna kergema vastupanu teed ja tõin koju taha kinnituva saha.
Ei hakka ette aretama, kui nii palju agasid seal on.
Enda saha panen huugama.
Kui siit keegi huvitatud ei ole, siis viskan Börssi.
Jõhkralt tugev ja korralik tükk paistab muidu.
2.4m lai vist oli ja nurga all.
   
   
Vasta
#82

(26-07-2013, 20:50 PM)tcumen Kirjutas:  Kas see kinnitub tagasilla alla aisapoldi või telje (või kuda see õige nimetus ongi ) külge?
Kui ...

Ahh, mis? Rolleyes
Vasta
#83

(25-10-2013, 21:50 PM)pannkook Kirjutas:  Ahh, mis? Rolleyes
Sain asjast valesti aru ja taipasin seda alles pärast kirjutamist, sestap kustutasin ka postituse.
Vabandust, et eksitasin.
Vasta
#84

Mis küsid selle saha eest? See on nats parem kui mul, rohkem viltu, võibolla paneksin selle hoopis enda masinale.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#85

käratasin algatuseks 450eur.
Mõned huvilised juba on.
Vasta
#86

Börssi visati ränk sahk müüki.
Saarrand, lenda peale. Sa samast maakonnastBig Grin
[Pilt: 8b8f4ded1378bbd99969a095c639d4b8.jpg]
Vasta
#87

(29-10-2013, 20:40 PM)pannkook Kirjutas:  Börssi visati ränk sahk müüki.
Saarrand, lenda peale. Sa samast maakonnastBig Grin
[Pilt: 8b8f4ded1378bbd99969a095c639d4b8.jpg]
Anna täpsem link ka!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#88

http://www.kuldnebors.ee/search/pollumaj...uage_id=et
Vasta
#89

mu sahk läks täna uuele omanikule.
Nüüd, kus ma oman vaid tagakoppa ja see esirattad kole kergeks teeb, siis küsiks, kui rasked need raskused ette pannakse, et taha mõjuks? 50, 100 või 500kg? Mis suurustest võib olla jutt?
Vasta
#90

Iga kilo on arvel Big Grin. Küsimus on rohkem selles, et kui palju see nina kergemaks muutub?

Kas täis kruusa/liiva kopaga sõita kannatab? Kui jah, siis võid ju 100kg rauda juurde visata, siis kallaku peal on nina rahulikum.

Kui aga juba poole kopatäie juures nina taevasse tahab minna, siis tuleb tõesti 500 kg massi manu panna.

Lihtsalt taga rehve tuleb tsekata, ega nendel ka see kande võime kõikse võimsam ole. Orginaal ripp süsteem ei ole ka kõikse võimsam.

Ähh - lõpuks jõuame jälle selleni, et traktorit põle mõtet ümber projekteerima hakata - kasutada tuleb vastavaid tööriistu. Mõistust ka aegajalt Big Grin

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#91

(03-11-2013, 19:35 PM)pannkook Kirjutas:  mu sahk läks täna uuele omanikule.
Nüüd, kus ma oman vaid tagakoppa ja see esirattad kole kergeks teeb, siis küsiks, kui rasked need raskused ette pannakse, et taha mõjuks? 50, 100 või 500kg? Mis suurustest võib olla jutt?

Suurtel traktoritel on klassika 300 kilo pluss 100 kilo iga rippsüsteemil oleva tonni kohta. Rohkem võib olla - neliveolise veovõime sellest vaid võidab.

Ksf! Phyli hoiatust võta tõsiselt: kogu lisanduv mass on tagarehvidele lisakoorem. Seega ei ole üldse võimatu, et vanadusnõtruses rehvid alla annavad juba mõnesaja kilo peale.
Vasta
#92

Ma mõtlesin ette teha saalungi ja valada betoonistBig Grin
Et esiratas natukenegi talvel saaks tööd teha, seepärast uuringi. Ega tagarattale palju suuremat koormust ma ei saavutagi, kui ees vastukaal on.
Vasta
#93

Betoon pole paha mõte, ainult mahukaal on nigel: heal juhul 2,4... "Maakivil" on 2,7.
Vasta
#94

Jah, ja raual on 7,8 kg/dm3 - ligi kolm korda efektiivsema massiga kui betoon.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#95

(04-11-2013, 18:24 PM)phyl Kirjutas:  Jah, ja raual on 7,8 kg/dm3 - ligi kolm korda efektiivsema massiga kui betoon.

Õige. Paraku oluliselt kallim.Sad
Vasta
#96

1.Kui palju on esisilla kandejõud lisaraskuse talumiseks kui tagakopp tühi on? 2.On olnud juhus kus küntakse esisilla ülekanne puruks kuna esiraskused ületasid tagarataste haardepiiri ja vedu toimus ainult esisillas.
Vasta
#97

Ma võin omast kogemusest ütelda ,et mõistlik pole sinna ette ültse lisaraskust panna või kui panna, siis 100kg. Maksimaalselt on lubatud panna kuskil 220kg. Probleem selles ,et sa tõstad endal selle rippsüsteemi puruks. Mul on ehitatud peale kaksikpump ja hüdro on nii reguleeritud, et ilma lisaraskuseta esirattaid õhku ei jõua tõsta. Kui lisaraskus on ees, siis on seda ka kohe rooli keeramises tunda. kui nüüd mingit mulda hakata hullult lükkama, siis hiljem läheb selle vägistamise peale ka esisild tuksi. Pigem olgu siis see raskus seal panemata ja kestab kokkuvõttes kauem. Veel võin omast kogemusest ütelda ,et esirattad maast lahti sõita ei tohi sest õlirõhk kaob ära. Kindlasti ei tohi ka keevitada näiteks rippsüsteemi nuutvõlli sest see on terves pikkuses karastatud ja vastasel juhul läheb katki.
Vasta
#98

(04-11-2013, 19:47 PM)umm Kirjutas:  1.Kui palju on esisilla kandejõud lisaraskuse talumiseks kui tagakopp tühi on? 2.On olnud juhus kus küntakse esisilla ülekanne puruks kuna esiraskused ületasid tagarataste haardepiiri ja vedu toimus ainult esisillas.

Teeneljakümnele paigaldatu esilaadurit PKU-0,8. Selle kaal peaks olema nii 400 kilo kanti... Tõsi, ega need traktorid eriti kesta tahtnud.

Punkt 2 jääb arusaamatuks...
Vasta
#99

selle esilaaduri otsa võeti ju ka pool tonnikest või nii?Big Grin
Vasta

(05-11-2013, 08:01 AM)pannkook Kirjutas:  selle esilaaduri otsa võeti ju ka pool tonnikest või nii?Big Grin

Kaitseklapp oli 800 kilo peal. Tavaliselt visati "tööd segav" vidin vahelt minema...Rolleyes

Staatilist koormust talub sild kenasti. Probleemid tekivad liikumisel, kui dünaamilised koormused hakkavad olulisi koormusepiike tekitama.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne