Kuivkäimla asendamine
#1

Tere

Kuna siin foorumis on koos tarkasid igast valdkonnast, siis küsiks ka nõu - plaan on omale koduks soetada üks vanakooli majapidamine. Suurimaks puudujäägiks, mis lahendamist vajab on WC puudumine. 
Praegune lahendus on klassikaline malmlehter ja lampkast, soov oleks asendada see millegi inimlikumaga.

Kas keegi oskab põhjalikumalt rääkida kohaliku kanalisatsiooni rajamise võimalustest (tingimused, plussid/miinused, hinnad) ja võimalikest alternatiividest. Tean, et mingid vähese veetarbega laeva-WC laadsed tooted on olemas, aga olen vist liiga loll ja ebapädev, et internetist nende kohta adekvaatset infot leida.

Üldisemat juttu võib siin teemas ajada, kui kellelgi on huvi konkreetselt aidata, siis paluks PS.

Objekt ise asub muidu Tallinna piiri vahetus läheduses.
Vasta
#2

(18-04-2017, 19:22 PM)zazik Kirjutas:  Tere

Kuna siin foorumis on koos tarkasid igast valdkonnast, siis küsiks ka nõu - plaan on omale koduks soetada üks vanakooli majapidamine. Suurimaks puudujäägiks, mis lahendamist vajab on WC puudumine. 
Praegune lahendus on klassikaline malmlehter ja lampkast, soov oleks asendada see millegi inimlikumaga.

Kas keegi oskab põhjalikumalt rääkida kohaliku kanalisatsiooni rajamise võimalustest (tingimused, plussid/miinused, hinnad) ja võimalikest alternatiividest. Tean, et mingid vähese veetarbega laeva-WC laadsed tooted on olemas, aga olen vist liiga loll ja ebapädev, et internetist nende kohta adekvaatset infot leida.

Üldisemat juttu võib siin teemas ajada, kui kellelgi on huvi konkreetselt aidata, siis paluks PS.

Objekt ise asub muidu Tallinna piiri vahetus läheduses.
Mul järeltuleval põlvel maakohas sama probleem.
Lahendus tuleb midagi sellesarnast.
https://torujyri.ee/et/168-septikud?gcli...GQodJ90IJg
Vasta
#3

Enamustes kohtades on laialtlevinud septikud keelatud seega jääb üle ainult suur kogumismahuti kui soov veega Wc valmis teha... Või paigaldad septiku ja kehitad õlgu kui vallast keegi tuleb inspekteerima, aga siis on oht et kästakse see ära koristada ja kohe maapinna reostamine lõpetada....
Vasta
#4

(18-04-2017, 19:45 PM)maisalup Kirjutas:  Enamustes kohtades on laialtlevinud septikud keelatud seega jääb üle ainult suur kogumismahuti kui soov veega Wc valmis teha... Või paigaldad septiku ja kehitad õlgu kui vallast keegi tuleb inspekteerima, aga siis on oht et kästakse see ära koristada ja kohe maapinna reostamine lõpetada....

Konkreetses asukohas, millest jutt, on igasugused keelud eriti päevakorral.

Septikute ja kogumismahutite rajamisele kehtestatud piirangud pakuvad suht huvi. Hea kui keegi oskaks sel teemal lähemalt rääkida või vähemalt nõu anda, kuskohast otsida.
Vasta
#5

Vallamajast ehitusnõunikult saad vajaliku info. Pärast seda visiiti muidugi salaja ehitamine tiba kaheldav.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#6

Jah,see võib olla küll,maapinna nitraaditundlikkus jne.
Ometi neid paigaldatakse ja omakandis pole kuulnud,et keegi
välja oleks pidanud kaevama.
Aga noh jah,sellest võib tulla järgmine saebensiiniga sarnane teema.
Vasta
#7

Tänapäeval vist jah variant kas settepaagiga imbväljak, kus liiv toimib filtrina või siis kogumismahuti. Tiheasustuses ja Põhja- Eestis, kus paekivi lähedal reeglina viimane. Kui just salaja ei tee, siis algab selline asi vallast ehitus või pigem keskkonnaspetsialisti lauatagant. Salaja tehes oht, et rikud oma kaevuvee.
Vasta
#8

Mul oli sama keiss et septikut ei lubatud paigaldada, küll aga vöis rahulikult panna biopuhasti. Alguses tundusid need hirmus kallid ja keerulised, löpuks vist maksis asi ise alla 3k + paigaldus.
Samas naabril arvati, et eks see septik ole kah puhastav ja pani rahulikult selle...

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#9

Mõtetes olen ka maale maja ehitamas. Kui oma mõtetes hädas olen, siis olen läinud oma mõttelisse välipeldikusse. Kui sinna ei saa, kuna parasjagu olen mõttelise rulaatori kusagile kuuri juurde unustanud, siis lähen muidugi mõttelisse majasisesesse tualetti. Sealt vaatab mulle vastu mingit sorti biopeldik. Olgu ta siis külmutav või puistega. Pole vaja palju vett kulutada (kuigi maal on see palju odavam, kui linnas) ja seda kusagile juhtida/setitada. Mõttelise paksu saab aga tasapisi puude alla viia ja siis ühtlasi puu otsast vilju võtta. Ka hoiab selline lahendus sead kaugemal metsas.
Vasta
#10

Terminoloogiliselt peaks olema täpsem: septik ja imbväljak ongi tegelikult puhasti, kogumismahuti, settemahuti, välja veetav või niisama üle voolav seda ei ole.

Suures jaos oleneb sellest, milline pinnas on, üsna lihtsalt arusaadav on asjaolu, et (pragudega) paepinnases läheb kõik otse põhjavette...mis ei ole hea.

Mul on naabrid kaugel ja pinnas ok.  Lahendus on traditsiooniline, number kaks käib südamekujulise väljalõikega uksega klassikalisse kuivkäimlasse. Isegi kõik külalised on harjutatud seal käima, olgu või -40, eksootika ju Big Grin   Nii on lihtsalt mahuti tühjendamine lihtsam, kui seal eriti seda paksu pole.

Number üks maja sise WC-st ja hall vesi käib läbi kogumismahuti..."imbväljakusse" ehk sohu.
Vasta
#11

kui soovid ise, oma kätega ja odavalt teha:

betoonist või metallist mahuti maasisse, sealt edasi ülevool auku, kuhu on pandud teineteise peale veoautorehvid, nende vahel telliskivid, et hallvesi imbuks maa sisse. neid rehvidest mahuteid tuleks mittu teha.
Vasta
#12

(18-04-2017, 21:02 PM)pkmp Kirjutas:  Terminoloogiliselt peaks olema täpsem: septik ja imbväljak ongi tegelikult puhasti, kogumismahuti, settemahuti, välja veetav või niisama üle voolav seda ei ole.

Suures jaos oleneb sellest, milline pinnas on, üsna lihtsalt arusaadav on asjaolu, et (pragudega) paepinnases läheb kõik otse põhjavette...mis ei ole hea.

Mul on naabrid kaugel ja pinnas ok.  Lahendus on traditsiooniline, number kaks käib südamekujulise väljalõikega uksega klassikalisse kuivkäimlasse. Isegi kõik külalised on harjutatud seal käima, olgu või -40, eksootika ju Big Grin   Nii on lihtsalt mahuti tühjendamine lihtsam, kui seal eriti seda paksu pole.

Number üks maja sise WC-st ja hall vesi käib läbi kogumismahuti..."imbväljakusse" ehk sohu.

Kõnealusel krundil on praegu raskema kraami jaoks lampkast ja kergem kraam (dušš, kraanikauss, pesumasin) läheb juba ammu rajatud kaevuraketest ehitatud poollahtisesse kogumiskaevu. 
Kui raskema kraami jaoks paigaldada lihtsalt mahuti, kergemad veed jätta vanaviisi, siis peaks asi vist suht inimlik saama ma arvan. 

Ainus, mida ma kardan on see, et kui hakata mingeid ehituslube ja asju taotlema, võib see vana toimiv süsteem mõnele aktivistile jalgu jääda. Kogu vett mahutisse lasta ei tahaks, siis peaks iga kuu tühjendusauto tellima.
Vasta
#13

Mingit müstilist maasisse minemist ei ole olemas, kõik keemia (alates pesupulbrist) mis oma maalapil muru sisse immutate jääb sinna ei tea kui kauaks. Kus Teie lapsed puhast joogivett - toitu kasvatama hakkavad?

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
#14

Vot selle poollahtisega( alt ainult maapind vastu) ongi aktivistidel norimist Sad . Sai süsteemi vähe ümber ehitatud kuna oli liiga kaevu ligi. Vallas sai küsimas käidud, et kui kaugele võib siis uue teha. Vastuseks oli 60m joogiveekaevust. Kuid kuna uus oli valmis, pigistati silm kinni Wink .

Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Vasta
#15

Üks tuttav lahendas olukorra 90-nendatel vabsee  suurejooneliselt, kõlab nagu anektoot. Sebis kusagilt masuudi vaguni tsisterni. Ja see oli siis tarvis siva maasse pista, et väga palju publikut poleks ja vähem küsimusi. No kopaga  tõmmati auk maasse, tsistern venitati auku ja pealt siledaks. Kaks luuki ilusti kenasti maaga tasa. Kõik tipp-topp. 
A kevadel oli kogu see kupatus jälle maapeal tagasi, nagu vaal oleks nina veest välja pistnud. Mingi vend kes rohkem koolis oli käind, siis rehkendas seal midagi ja arvas, et kui 1/3 tünnist betooni täis lasta, küll ta krt siis maa alla ikka pidama jääb. Kuda see olukord lahendati, seda kahjuks enam ei mäleta.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#16

Kompostkäimla on igaljuhul inimlikum kui lampkastiga pasapaak.

Miinusteks ehk ainult sobitamine olemasolevasse ehitisse ja peenema vedeliku äravoolu vajadus(möned liitrid päevas, oleneb kasutajate hulgast). 

Näiteks selline
https://osta-ee.postimees.ee/en/kompostk...79633.html
Seal kirjeldises tööpõhimõte ka selgitatud.

Igapäevase kasutamise jaoks peaks suurem olema, eriti kui köögijäätmed ka sisse lähevad. 

Suvilasse tegin 1m3 plastikmahutist, lisades kahekordse põhja.
Tühjendamisel tuli välja tõepoolest puhast kulda, -või, ei - mulda. Mis oma lõhnatuses ilmselt isegi sigade peletamiseks ei kõlvanud, sest nuuskima nad sinna  ikka tulid.
Vasta
#17

Pinnaletõusu vastu aitab veega täitmine või maasisse ankurdamine.
Tavaline plastmahuti võib ka pinnase survel kokku vajuda.
Vasta
#18

Mis juhtub looduses, kui vedela üle-äravooluks kasutada maaparandusdreeni? Siiani  maassekaevatud septik ja imbtrass. Vaiksel suveõhtul häirivad spetshaisu pilvekesed...
Kui maaparandus kunagi siinkandis müttas, sai lähima dreeniotsa juurde maetud adrakorpus- leiaks metalliotsjaga vast üles. Dreen läheb avakraaviks üle 800 meetri järel ja siis pärisjõeni 2-3 km.
Kohilas nägin maassepandud 10 m3 masuudimahutit, millele oli laepaneel raskuseks peale pandud ja aasta-paari järel lõigati madalamale ikkagi uus sissetulek. Miski vägi ei keelanud kevadisel ajal paar vaksa kerkimast.
Vasta
#19

Mahuti ja septiku vahe on selles ka, et mahuti on pikka aega tühi ja pinnavesi kergitab seda kui paati üles. Septik seevastu ei tööta tühjana ja vajab veega täitmist kuni äraviiguni, ehk siis, septikut saab ankurdada maa sisse, mahutiga on raskem juba.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#20

(19-04-2017, 12:16 PM)viplala Kirjutas:  Mahuti ja septiku vahe on selles ka, et mahuti on pikka aega tühi ja pinnavesi kergitab seda kui paati üles. Septik seevastu ei tööta tühjana ja vajab veega täitmist kuni äraviiguni, ehk siis, septikut saab ankurdada maa sisse, mahutiga on raskem juba.

Siit tuleb "paratamatu" küsimus, et "äkki" on siis odavam teha maapealne vanakooli "keldirmäe"-sarnane pinnasega kaetud mahuti ja maa-alla toru otsa tekitada vaid pisikese mahuga ülepumpamisjaam Wink No mingi 100-liitrise augu ikka saab maasse teha. Pump ei maksa suurt midagi, küll võib kolekalliks minna mahutile näiteks paekivisse augu tegemine ja selle kohtkindlalt kinnitamine. Mahuti külmakindlamaks tegemine vast nii raske pole.

Ahjah, kuidas kuival maal on? Ma tean ja olen kasutanud köökides toidujäänuste separaator-purustajaid aga kas ka nr.2 potid sellised on? Merel on sellised elektriga potid, mis koheselt kogu jämedama kraami ja õige paberi püdelmassiks teevad, mida on hea septitanki pumbata. Teoorias peaks suutma isegi kogemata sinna sattuda võiva Naiste "tropi" juppideks teha... 
Kolm "koledat" asja, mida Sõber, Keila puhasti päälik, alati näiteks toob ehk mida nad seal võreruumis esimesena solgiveest eemaldavad: hambatikud, kõrvatikud ja needsinased tropid.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne