Kõik mida rahaeest antakse on ju odav, sestap 500 jewrot paarist ei kõlagi liiga ebaloogiliselt. Pealegi üks täiendav tagavara peaks unerahule positiivset mõju avaldama niiehknaa.
(13-07-2021, 01:12 AM)DevilDeVille Kirjutas: Kõik mida rahaeest antakse on ju odav, sestap 500 jewrot paarist ei kõlagi liiga ebaloogiliselt. Pealegi üks täiendav tagavara peaks unerahule positiivset mõju avaldama niiehknaa.
Ega mul muud üle ei jää, need kummid tuleb ära osta. Praegu all ka enam-vähem uued papud, läbisõit 1500 km (Kiiev-Võru). Jumal teab kuna ma järgmise 1500 km-ga maha saan kui üldse. On ju elukas jube janune (c 27 L/100 km peale). Vahel kuiva ilmaga tuleb teda ikka liigutada.
Aeg muudkui veereb aga on suvi, kuum suvi, kõik tahavad puhata. Mõnus on istuda kuskil järve kaldal ja jälgida õngekorki, libistada õllekest ja lihtsalt nautida elu. Kes see loll tahaks garaazis higistada ja käppasid õliseks teha. Nii on ka minu projektidega, kõik seisab ja ootab jahedamat aega. ZIL-li juures ainult niipalju, et suuna- ja gabariit tulede raamid said lõpuks Narvas ära kroomitud. Nende külge kruvimine pole enam kõrgem pilotaaz. Jäänud on veel kaitseraudade kummi ribad ja ekraniseeritud süüde. Muidugi tahavad pidurid veel testida, õhutada ja jumal teab mis üllatusi veel võib tulla.
Kuna sai lubatud Messil ka ZIL 115 välja panna, siis täna sai autole hääled sisse aetud ja treilerile ja suur silla peale, et õhutada ära pidurid. Tuli välja, et keeruline ülesanne. Topelt piduri pea silindrid, kolm võimendit ja igal rattal kaks ketas pidurdajat. Pumpamine võttis 3-4 tundi. Kõige huvitavam, et tava pumpamisel töötab autol ainult igal rattal üks silinder. Lõpuks avastasime, et teine süsteem hakkas tööle kui süüte sisse lülitasime. Igatahes pidurid said korda. Teine probleem on aku-starteri probleem. Originaal akud on küllaltki väikesed ja paradoksaalselt on autot käivitama mõeldud ainult üks aku. Teine on nagu tagavaraks, millele saab armatuuri all olevast nupust ümber lülituda kui esimene peaks otsad andma. Eelmises elus oli see probleem lahendatud mõlema aku paralleelselt ühendusega. Meie aga taastasime selle elektri skeemilt näpuga järge ajades. Eks ajan selle auto ka messile, kuigi mõned asjad veel ripakil.
Nende vormide järgi võib arvata (tegelikult väita), et need autokered tehti käsitööna. Mitte ühtegi stantsimiseks sobivat vormi ei ole näha, ainult haamriga mehe abinõud, šabloonid.
Tegemist tundub siiski olema esimese otsa kontseptsiooniprototüüpidega. Huvitav leid igatahes, aga nende säilitamisväärtus sõltub vist tugevalt konkreetse mudeli fänluse astmest. Tõsi, mõnda kogusse 0-masina uks seinale rippuma panna - miks mitte
No aga neid tehtigi ju põlveotsas ja haamriga plekki tagudes kuni viimaste autodeni välja. Seda kõike on näha 2013 a. filmist Posledni Limuzin / The Last Russian Limousine
Sai Kiievis käidud. Seal ka iga sügisene autonäitus, vaadata polnud midagi. Andsin intervjuu Ukraina televisioonile, jõin pitsi hrenovuhat ja hammustasin salat peale. Täiesti talutav kooslus. Sain kätte ZIL-lile kaitseraudade kummiribad ja GAZ M1 istmed. Suurem osa koormast kuulus teistele kaaskannatajatele. Kätte anda ei saa veel midagi. Auto seisab hoovis plomm peal. Homme pole aega aga eks ülehomme tuleb tolliga maad jagama hakata. Käisin koos vanema pojaga ja see ei lubanud enam jalgagi Ukrainasse tõsta kui nägi millise kadalipu pidime Ukraina-Poola piiril läbima. Hea, et vaseliin endast kaasas oli , muidu oleks tolle eest ka veel raha küsitud. No loodan, et poiss unustab ära. Üksi on seda teekonda raske ette võtta aga mõned projektid veel pooleli ja juppe vaja. L-1 projekti jaoks sai ka mitu tellimust sisse antud. Sinna sai viidud eelseeria GAZ 21, esialgu keretöödeks ja eks hiljem näe mis edasi saab. Seda projekti nagu lubatud hakkan kuskil Oktoobris kajastama, nagu siin kuskil eelnevalt lubatud. Tagasi lootsin tuua Moskvich 407-e. Suuresti nostalgia laks, sain ju oma naisega selle auto abil esimest korda kokku. Juhtus see 40 aastat tagasi. Kuigi omanik saatis mulle päris ahvatlevad pildid ja hind oli ka meie kahe kuu keskmise palga kandis, siis mõtlesin, mis ikka ja läbisõiduks väideti olevat 43000, siis palju polnud vaja mõtelda. Kohale jõudes avanes palju trööstitum pilt. Auto oli üle värvitud ja töö kvaliteet vilets. Kõik kummi tihendid pragunenud või üldse laiali jooksnud. Kogu kroom vajab uuesti tegemist, samuti salong. Kõik plast osad (armatuur, rool, jne) tugevalt deformeerunud. Läbisõit võis isegi õige olla, sest mootori nr. ühtis etiketil oleva numbriga. Käivitus ja töötas hästi. Lõin mõttes kokku, et alla 15K pole võimalik seda autot Eestis taastada, mis teeb kogu projekti maksumuseks juba üle 20K. Oleks ta veel sama auto, mis kunagi mul oli aga too on juba ammu Kuusakoskis. No Ukraina mehed lubasid ka mulle täis taastamise hinna öelda ja eks näe, mis sealt tuleb.
Zil sai Tartust ära toodud. Ülejäänud puudused tuleb kohaliku rahvaga kõrvaldada. Mingi kamm on veel elektri süsteemis. Paigaldada varjestatud süütesüsteem ja pagasniku põhja ja külje polsterdus ka veel.
Kaitseraudade kummid said paika. Nii, et lootus on valmis saada see, mis pidi juba ammu valmis olema.
Selle põneva teema lugemine tekitas ka endas tahtmise sellist ZIL-i omada, kuid kuna enda rahakott on siiski üsna piiratud sügavusega, siis sain endale vaid 18 korda väiksema ZIL-i soetada. Edu ja jõudu selle masina taastamisel!
Täna teeme pisikese ekskursiooni ZIL-li kõhu alla. Vaevalt kaasfoorumlastel tuleb võimalust selle küllalt haruldast autot altpoolt studeerida. Selleks vaja kahte asja: esiteks muidugi ZIL autot ja teiseks vähemalt 4T tõstukit ja kui need kaks asja kokku viia ongi järgmine pildi seeria sündinud. Tegelikult oli asi palju proosalisem - vajadus õhutada pidureid.
Pärast motomessi oli kena ilm ja sai autost väike seeria pilte tehtud. Momendil on elektri süsteemiga põhiliselt asjad ühel pool. Tuled põlevad, viled puhuvad, istmed ja klaasid sõidavad ette-taha või üles-alla. Jäänud on varjestatud süütesüsteem ja pagasnikule teha uus sisemine polster.
Täiesti teemaväline asi,aga kui selle autoga minna näiteks Moskvasse,siis huvitav kui kaua oleks võimalik seal sõita enne kui mõni uusrikkur su dollaripakiga oimetuks lööks?
See ikka väga tuus auto ju. Mega töö sul tehtud. Jõudu ja jaksu ülejäänud projektidega.
Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid. MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
(24-10-2021, 19:34 PM)wagoneer Kirjutas: Täiesti teemaväline asi,aga kui selle autoga minna näiteks Moskvasse,siis huvitav kui kaua oleks võimalik seal sõita enne kui mõni uusrikkur su dollaripakiga oimetuks lööks?
See ikka väga tuus auto ju. Mega töö sul tehtud. Jõudu ja jaksu ülejäänud projektidega.
Vastust sellele ei tea vist Vana Jumal ise ka. Tal tähtsamaidki toimetusi teha. Mul kadunud ämm ütles alati, (et Jummal kui aigu saat, karista Lätimaad) ja eks ta vist nüüd ongi lätlased käsile võtnud . Selle auto renoveerimine läks ikka kolossaalse summa maksma ja lükkas muid projekte kõvasti edasi. Vaevalt keegi mulle need kulud hüvitab + väikese hüvitise mitme aasta töö eest. Kuna mootor on autol nii suur 7,5L ja Vene toll c 40 000.-€ siis tõenäoliselt jääb see auto Eestisse.
(24-10-2021, 19:51 PM)Formika Kirjutas: Vastust sellele ei tea vist Vana Jumal ise ka. Tal tähtsamaidki toimetusi teha. Mul kadunud ämm ütles alati, (et Jummal kui aigu saat, karista Lätimaad) ja eks ta vist nüüd ongi lätlased käsile võtnud . Selle auto renoveerimine läks ikka kolossaalse summa maksma ja lükkas muid projekte kõvasti edasi. Vaevalt keegi mulle need kulud hüvitab + väikese hüvitise mitme aasta töö eest. Kuna mootor on autol nii suur 7,5L ja Vene toll c 40 000.-€ siis tõenäoliselt jääb see auto Eestisse.
Kas seal pole mingist vanusest vabastatud autod sellest kosmilisest tollimaksust?
Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid. MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
(24-10-2021, 19:51 PM)Formika Kirjutas: Vastust sellele ei tea vist Vana Jumal ise ka. Tal tähtsamaidki toimetusi teha. Mul kadunud ämm ütles alati, (et Jummal kui aigu saat, karista Lätimaad) ja eks ta vist nüüd ongi lätlased käsile võtnud . Selle auto renoveerimine läks ikka kolossaalse summa maksma ja lükkas muid projekte kõvasti edasi. Vaevalt keegi mulle need kulud hüvitab + väikese hüvitise mitme aasta töö eest. Kuna mootor on autol nii suur 7,5L ja Vene toll c 40 000.-€ siis tõenäoliselt jääb see auto Eestisse.
Kas seal pole mingist vanusest vabastatud autod sellest kosmilisest tollimaksust?
Praegu tegeleme selle asjaga ja eks varsti ole pilt selge. Mingid võimalused on aga üldiselt väga raske. Eel informatsiooni kohaselt peab auto olema vähemalt 50 aastat vana ja läbima ekspertiisi. Näiteks Eesti must number on väga aktsepteeritud, et kultuuri ministeeriumist vastav luba saada.
Hiljaaegu aitasin ühe III seeria musta numbriga Volga Venesse müüa. Selle saaga pole seal veel lõppenud. Kui asi ühel pool, siis panen ka siia üles. Üks on selge, poolikuid projekte üle piiri enam võimalik viia ei ole. Nii, et minu GAZ 11-40 projekt sai veel üle noa tera ära müüdud. Minu ZIL sellesse kategooriasse nii kui nii ei mahu, on ju tal ainult 42 aastat kukil.
(24-10-2021, 20:27 PM)sturmbannführer Kirjutas: usun,et selle väikse 40 tonni taha asi toppama ei jää.see ju köömes võrreldes auto oma maksumusega
Venes need ZIL-d ikka odavamad, tõsi nad pole ka nii pulkadeks lahti võetud kui minu oma ja suht halvasti restaureeritud. Eriti transsmissiooni osas. Momendil pole küll kusagilt näha, et müügi korral oma raha tagasi võiks saada. Nii et esialgu jääb küll auto Eestimaale. Ei hakka isegi kellelegi pakkuma. Vaja see M1V8 valmis saada ja rahaks teha. Siis saaks kõik pooleli olevad asjad ära lõpetada. Momendil ZIS 110 ja L1 seisavad. Mingi tegevus toimubki ainult M1 ja GAZ 21g juures. Originaalse M1V8 olen momendil täitsa plaanist välja lülitanud.
, muidu oleks tolle eest ka veel raha küsitud. No loodan, et poiss unustab ära. Üksi on seda teekonda raske ette võtta aga mõned projektid veel pooleli ja juppe vaja. L-1 projekti jaoks sai ka mitu tellimust sisse antud. Sinna sai viidud eelseeria GAZ 21, esialgu keretöödeks ja eks hiljem näe mis edasi saab. Seda projekti nagu lubatud hakkan kuskil Oktoobris kajastama, nagu siin kuskil eelnevalt lubatud. Tagasi lootsin tuua Moskvich 407-e. Suuresti nostalgia laks, sain ju oma naisega selle auto abil esimest korda kokku. Juhtus see 40 aastat tagasi. Kuigi omanik saatis mulle päris ahvatlevad pildid ja hind oli ka meie kahe kuu keskmise palga kandis, siis mõtlesin, mis ikka ja läbisõiduks väideti olevat 43000, siis palju polnud vaja mõtelda. Kohale jõudes avanes palju trööstitum pilt. Auto oli üle värvitud ja töö kvaliteet vilets. Kõik kummi tihendid pragunenud või üldse laiali jooksnud. Kogu kroom vajab uuesti tegemist, samuti salong. Kõik plast osad (armatuur, rool, jne) tugevalt deformeerunud. Läbisõit võis isegi õige olla, sest mootori nr. ühtis etiketil oleva numbriga. Käivitus ja töötas hästi. Lõin mõttes kokku, et alla 15K pole võimalik seda autot Eestis taastada, mis teeb kogu projekti maksumuseks juba üle 20K. Oleks ta veel sama auto, mis kunagi mul oli aga too on juba ammu Kuusakoskis. No Ukraina mehed lubasid ka mulle täis taastamise hinna öelda ja eks näe, mis sealt tuleb.
