Kalevipojad siinpool ja sealpool piiri.

Igast riisumiste jms asemel peaks koolis tegelema nende õppimistega, mis riisumise tõttu koduseks tööks jäävad ja vanemadki selle tõttu peavad õhtuti selle jaoks oma vaba aega panustama. Aru ma ei saa, miks üldse ei võiks koolis saada kõike ära õppida, miks peab õppimist koju kaasa võtma? Me (täiskasvanud) ju ei pea tööd koju kaasa võtma.
Vasta

Ma just mõtlesin nende praegust väikeste koolilaste peale,kes praegu ütlevad kas oma vanematele või õpetajatele,et nemad seda ja seda ei tee,tehku kojamees,makske raha jne. Saavad maigu suhu,et nii peakski olema ja hiilivad alati kõigest ära mis neile tundub tüütu,raske jne. Mida need lapsed suuremast pärast siis mõtlevad ja teevad? Kas ka juba tööealisena hakkavad ülemuse käsule vastu ja jonnivad nagu väiksed plikad,et ei tee seda ja ei tee toda. Big Grin Muutuvad ülbikuteks?  Või on aeg ja kasvamine,arenemine teinud neist arusaajad inimesed. Aitavad oma vanemaid või vanavanemaid kes enam ise ei jõua suurt teha. Või küsivad raha aitamise eest? Big Grin
Iseseisvas  elus on palju asju mida tuleb teha. Kõige eest ei saa ka raha küsida. Ja ei saa ju suurest pärast seda leheriisumist kellegi teise kaela ajada.... Ma ei usu,et kõik nii hästi teenima hakkavad,et lastakse kõik asjad kellegil teisel ära teha. Mis siis elul viga oleks. Vedele,õgi ja ära midagi tee. Big Grin
Vasta

(18-01-2018, 21:02 PM)Marko Kirjutas:  Laps, kes eelmine päev kooli juures riisus, ei viska täna jäätisepaberit sinnasamasse maha.

Laps kes käib haiglas surevaid suhkruhaigeid hooldamas, ei hakkagi kunagi jäätist sööma.

BS ühesõnaga. Sa eeldad automaatselt, et kõik lapsed loobivad kooli juurde prügi maha ja neil puudub kodune kasvatus ning profülaktika mõttes oleks vaja nad kooli kasuks tööle rakendada.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Asi huvitavaks läinud.NN.noortele kalevipoegadele paistab igasugune lihttöö ahistamisena.Härrased ,enamik Teist elab oma talus .kes Teil lehti riisub või porgandeid rohib.Kas ainult kallis kaasa või ämm. Rolleyes Rolleyes Lapsed kõik nutikates... Big Grin Big Grin .Järgmine generatsioon siis ainult Rimide sabas...
Vasta

Lakku täis olete või? Big Grin Toungue Toungue

Kuramuse lehtede riisumine pole veel kelleski inimest teinud... Seda teeb pigem kodune kasvatus.
Sai ka koolis neid riisutud kuid selle asja point jäi suht segaseks, ei ütleks et need kes riisumisest ära viilisid nüüd tänapäeval kehvemal järjel oleks või lihtsalt laiskleks. Kõik aktiivsed ja toimekad noored, pole vahet kas käisid riisumas või mitte...
Enda tegemata tööd ei saa kooli kasvatuse süüks lükata, et kui järelkasv on laisk kui porikärbes siis on automaatselt kool süüdi, kes kuradid enam koolilapsi kõplama ei saada. Bläät olete ikka kursis missugust mahtu tuleb õppekavade kohaselt tänapäeval õppida ja milline koormus on koolilastel? 12a tagasi lõpetatud gümnaasiumist on meelest päris korralik trivooga, nüüdsel ajal asi veel pingelisemaks aetud... 


Oma laste pealt vaatan et neil niigi tamp taga, trennid jne. Kui koolis lehtede riisumisega ka veel laste abi vaja siis istutagu kuramuse kuused kooli ümber.... Big Grin Big Grin Big Grin

Noo lugege pool huumoriga aga üldiselt jah olen Viplalaga sama meel et mis neist lehdedest sitta ikka riisu, las olla murule väetiseks.. Toungue Toungue

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(18-01-2018, 21:36 PM)viplala Kirjutas:  
(18-01-2018, 21:02 PM)Marko Kirjutas:  Laps, kes eelmine päev kooli juures riisus, ei viska täna jäätisepaberit sinnasamasse maha.

Laps kes käib haiglas surevaid suhkruhaigeid hooldamas, ei hakkagi kunagi jäätist sööma.

BS ühesõnaga. Sa eeldad automaatselt, et kõik lapsed loobivad kooli juurde prügi maha ja neil puudub kodune kasvatus ning profülaktika mõttes oleks vaja nad kooli kasuks tööle rakendada.

Mis kuradi kasu? Milline raha? Jutt ei ole ju üldse sellest. Lugupeetav on vahelduseks ennast ära tinistanud?
Neid oinaid, kes ei tea sedagi, mispidi reha kätte võetakse, on süsteem juba praeguseks ajaks metsikult tootnud. Kõigil on tähtsad paberid kõlavate nimetustega oskuste kohta ette näidata...

EDIT: see riisumine on pigem kujund, millest auväärne väänas välja kojamehe palga kokkuhoidmise ja kaitsetute laste kiusamise

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(18-01-2018, 22:19 PM)mlsluik Kirjutas:  ...... olen Viplalaga sama meel et mis neist lehdedest sitta ikka riisu, las olla murule väetiseks.. Toungue Toungue

Vaat seda tulekski koolis õpetama hakata. Praegu muidugi ei ole veel õpetajad nii haritud,et selleni jõuda Big Grin
Vasta

(18-01-2018, 22:19 PM)mlsluik Kirjutas:  Lakku täis olete või? Big Grin Toungue Toungue


Oma laste pealt vaatan et neil niigi tamp taga, trennid jne. Kui koolis lehtede riisumisega ka veel laste abi vaja siis istutagu kuramuse kuused kooli ümber.... Big Grin Big Grin Big Grin

Noo lugege pool huumoriga aga üldiselt jah olen Viplalaga sama meel et mis neist lehdedest sitta ikka riisu, las olla murule väetiseks.. Toungue Toungue

Küsimus ei ole minu silmis niipalju selles lehtede riisumises, vaid sellises idootses suhtumises, et MINU laps on VIP ja MINU laps ei võta ilma raha maksmata reha kättegi. Ühesõnaga ehtne broilerikasvatus.

Lehtede riisumine on lihtsalt väga lihtne näide sellest, kuidas väikese ühistegevusega kannatab keskkonda jupp maad paremaks muuta, ilma et keegi sellest rahaliselt rikkaks läheks. Nagu igasugused muud talgud.

Selline põhimõtteline igasuguse vabatahtliku panustamise vastasus on minu jaoks üle mõistuse. Muudkui aga teised tehku, seni kuni lumehelbekesed "juhtimist" õpivad.



Tänapäevane laste üleekspluateerimine on hoopis teine teema.
Vasta

(18-01-2018, 21:32 PM)veix__ Kirjutas:  .... Aru ma ei saa, miks üldse ei võiks koolis saada kõike ära õppida, miks peab õppimist koju kaasa võtma? Me (täiskasvanud) ju ei pea tööd koju kaasa võtma.
See oleks üks võimalus, kuid praktikas on võimalik vaid väga vähestele üliandekatele või individuaalõppe korras, kui õpetaja saab ühe-kahe õpilasega tundi läbi viia. Mitmed ained nagu keeled vajavad pikemat tööd, nt 2 tundi nädalas aga sõnu vaja üle korrata iga päev vähemalt poolt tundi, parem 2x pool tundi. Lisaks näen selles kodutöös ikkagi rohkem positiivset, sama tuleb ka ülikoolis ja hiljem tööl ... 
pea kõik nö paberitöö tegijad istuvad õhtud läbi arvuti taga ja teevad tööasju. Pooled meilid erinevate dokumentidega tulevad peale tööaega, kõige hilisemad on tulnud ka kella 2-3 ajal. Tavaline on kirjavahetus k 19-23, meil on ju riik ja ka firmad nii õhukeseks viilutatud, igale inimesele on varasema 3 inimese tööülesanded peale pandud. Lisaks on lihtsam keskenduda, kui seda va avatud kontori suminat ümberringi pole ja erinevate jooksvate asjade peale lõhki ei tõmmata.
Igasugu hinnapakkumisi saadetakse välja õhtul, päeval seebitatakse otse või telefonitsi.
Vasta

Need kes nõuka aeg käisid kõrvad lontis kooli juures riisumas ja rohimas on riigikorra muutudes jäänud tossikesteks, kõigile lükata tõmmata. Aga lapsed kes tegid kooli aeg pätti viilisid kõrvale kõikvõimalikest kohustustest on uue riigikorra ajal saanud lugupeetud pätid Big Grin
Vasta

Ehhh.... ja.... möhh....
Mul 6 kratti kasvamas, eks istuvad ka oma lutifonides, aga teavad kõik, et raha ei tule seinast niisama pinni teadmise eest.  Vanem poiss (13) ütles kunagi kuradi kuldsed sõnad: tead mulle ei meeldi kõike teha, aga ma näen ,et vahest on asju mis on vaja teha isegi kui ei meeldi. Eelmine kevad istutasin koos vanemate poistega metsa, väiksemad põnnid küsisid iga kord kui koju jõudsime kas neil ka midagi teha oleks. Jääme ikka selle juurde, et kui kodune õpetus selline, mis põlastab lihttöölisi, siis tulem paraku samalaadne. Kui nüüd kedagi solvasin, siis kindlasti leiate kellegi kes selle siit kustutab, aga ma ei austa uusrikkaid, kes arvavad, et kõvade meeste lapsed prügi maast ei pea korjama
Vasta

Tema jätkuks  Big Grin
https://www.ohtuleht.ee/852765/soome-tel...-remondiga
Vasta

Kuna avalik "laimamine" on väga mitme otsaga asi, siis oleks mõistlik, kui suuremad huvilised saaks privaatsõnumi abil oma vastused. Mul ka paar lugu, mida võiks rääkida, kuid mõistlik oleks  nimed suurest plaanist välja jätta.
Vasta

Aga anna tulla ,A.la juhtumid elust enesest.Kes siin niiväga kedagi laimanud on,Sõbralik diskuss ju. Smile Teemad aga ju sellised ,et ehk teistelegi lõbus lugeda.Kui aga peale ei lähe ,klikka järgmist teemat.Nii lihtne see ongi. Rolleyes Rolleyes
Vasta

(18-01-2018, 22:19 PM)mlsluik Kirjutas:  Lakku täis olete või? Big Grin Toungue Toungue

Kuramuse lehtede riisumine pole veel kelleski inimest teinud... Seda teeb pigem kodune kasvatus.
Sai ka koolis neid riisutud kuid selle asja point jäi suht segaseks, ei ütleks et need kes riisumisest ära viilisid nüüd tänapäeval kehvemal järjel oleks või lihtsalt laiskleks. Kõik aktiivsed ja toimekad noored, pole vahet kas käisid riisumas või mitte...
Enda tegemata tööd ei saa kooli kasvatuse süüks lükata, et kui järelkasv on laisk kui porikärbes siis on automaatselt kool süüdi, kes kuradid enam koolilapsi kõplama ei saada. Bläät olete ikka kursis missugust mahtu tuleb õppekavade kohaselt tänapäeval õppida ja milline koormus on koolilastel? 12a tagasi lõpetatud gümnaasiumist on meelest päris korralik trivooga, nüüdsel ajal asi veel pingelisemaks aetud... 


Oma laste pealt vaatan et neil niigi tamp taga, trennid jne. Kui koolis lehtede riisumisega ka veel laste abi vaja siis istutagu kuramuse kuused kooli ümber.... Big Grin Big Grin Big Grin

Noo lugege pool huumoriga aga üldiselt jah olen Viplalaga sama meel et mis neist lehdedest sitta ikka riisu, las olla murule väetiseks.. Toungue Toungue

Sinu tarkuses ja osavuses mina vähemalt ei kahtle ja sinu tutvus ringonnas vöivad ju olla aktiivsed ja toimekad noored.
Eks igaüks suhtlebki ju enmjaolt enda sugustega....
Vaata veidi ringi ja vöta roosa prill eest ära siis ehk näed kui palju on see heaolu sisteem tootnud pehmeid tolasid...
Ja pingeline on kölava nimega gümnaasiumis selle pärast algkoolis pole ju tuhkagi öpitud seal mängitakse lihtsalt lolli.
Mida mina koolis viiendas klassis tegin teevad siinsed lapsed umbes kaks klassi hiljem...
Kool on saanud kohaks kus öpilane vöib öpetaja p.....vöi p..... saata ja öpetaja peab selle lihtaslt alla neelama
Eks minagi proovisin kooli aeg neid saata sinna aga asi löppes kas dierktori kabinetis vöi keldris kehalise öpetja
ruumis kus said korralikult vastu körvu ja oli hea meel et asi nii löppes,hea et vanematele ei teadatud jäi sealt
vähemalt koosa saamata.
Krt tänapäeval tahavad enamus oma lapsed vati sisse pakkida ja keskeani enda körval kussutada Sad

Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta

Ega kellelgi ole mõnda tuttavat noort, kes kooli lõpetades või koguni poole kooli pealt Austraaliasse põrutas? Kas noor on juba tagasi ja kuidas on tema silmaring ja tegemised muutunud?
Vasta

See koolis käimise ajal tehtav ÜKT , oli Magdaleena haigla ümbruse pargist ja nn. pasatski pargist lehtede koristamine , töö nagu iga teinegi , aga millised olid selle aja töövahendid : tavaline raudreha ja tööõpetuse tunnis kokkuklopsitud sangadega kast , vist anti ka presendist labakud , pole enam meeles .
 Talvel sai ka ÜKT d teha , see oli aeg , kus kõnniteed hoiti lumest ja jääst puhtad , siis aitasid kojamehel / majahoidjal kangiga jääd kõnniteelt lõhkuda , kojamees kirjutas õpilaspäevikusse Edvard oli abis kõnnitee puhastamisel kas tunni või kaks , igatahes koolis seda sissekannet arvestati .
 Tänapäeva noored / lapsed , ilmselt palju on kinni koduses kasvatuses , mõni pillub maha jäätisepaberi , mõni puistab poe juures tänavale kassast tagasi antud sendid .
 Aga selle va kõik on lubatud mentaliteedi tekitasid ju taasiseseisvumise algusajal Liia Hänni ja Rein Lang , kes muudkui korrutasid: kõik mis pole keelatud , on lubatud , see olevat demokraatia .
 Vaatamata kõigele jamale , mis Meie ümber toimub , on Eesti üks väga vahva koht elamiseks , veel on mõned laastamata metsad , reostamata veega veekogud , neli aastaaega ja enamasti toredad inimesed meie kõrval .
Vasta

(19-01-2018, 09:13 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Ega kellelgi ole mõnda tuttavat noort, kes kooli lõpetades või koguni poole kooli pealt Austraaliasse põrutas? Kas noor on juba tagasi ja kuidas on tema silmaring ja tegemised muutunud?
Mitu tuttavat. Üks nendest jäi sinnamaale. Õppis Eestis ameti selgeks. Läks Inglismaale, sealt edasi Kängurumaale ja sinna ta jäi. Õpib seal koolis miskit treeneri sarnast ametit. Vist sai juba kodakondsusegi. Pidi väga  rahul olema. 
Kursavend, kes läks, tuli poole aasta pärast tagasi. Muutustest ei tea midagi, pole suhelnud. 
Tahtsin isegi minna, aga see koht tundub liiga ära leierdatud olevat. Süda tõmbab mujale, aga praegune töökoht ja olemine on liiga hea, et seda jätta, samas süda es anna rahu...

Ja nagu eelkõneleja ütles, siis pole siin häda midagi. Smile

Almost Again
Vasta

Et elus mingi kardinaalne muutus toimuks on vaja mingit päästikut või sütikut. Juhuste kokkulangevust. Minu puhul läks firma pankrotti. Tööriist võeti käest ära. Ma olin puhkusel. Kui tahtsin tööle minna, polnud enam rekkat millega kilomeetreid mõõta Sad Austraaliasse vast ei põrutaks aga Norra ju pooleteist tunni kaugusel ja lennupilet võib olla alla 30 € Big Grin Alles olid 188 NOKised pakkumised, läinud Sad
Vasta

(19-01-2018, 10:03 AM)Necro Kirjutas:  
(19-01-2018, 09:13 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Ega kellelgi ole mõnda tuttavat noort, kes kooli lõpetades või koguni poole kooli pealt Austraaliasse põrutas? Kas noor on juba tagasi ja kuidas on tema silmaring ja tegemised muutunud?

Läinud minulgi päris palju sõpru-tuttavaid. Nendest tubli kolmandik ei tule ilmselt enam kunagi püsivalt siia tagasi. Mõni on seal abiellunud, mõned on Briti saartele edasi liikunud ja seal paikseks jäänud. Päris mitmest on saanud "maailmakodanikud", kes pikalt ühe koha peal ei püsi. Aussi-Tai-Hispaania-Singapur... vaid mõned näited vahepealsetest elukohtadest. Ligi 10 aastat juba niimoodi, eestis käiakse vahepeal mõne kuu kaupa.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne