Kalevipojad siinpool ja sealpool piiri.

(18-01-2018, 19:37 PM)viplala Kirjutas:  ...

E: Kasvatamine ei alga mitte lapse sundimisest vaid kasvataja oskusest lapsele seda soovi ja tahtmist õpetada nii, et laps ka päriselt ja vabatahtlikult tahab.

Õige!

Oda, aga miks siis praegused nooreed tööd teha ei taha? Ega siin ometi ei saa ju olla tegemist sellega, et nende vanemad ei osanud seda soovi ja tahtmist õpetada...

Jah, ma olen sapine ja tige nende lumehelbekestest vanemate peale, kelle arvates nende võsuke on tehtud mingist üllast fluidumist, mistõttu TEMAL ei sobi teistega koos igapäevatoimetusi teha. Enamus nendest nahkadest on igapäevaelus matsid ja litsid, kes jooksevad su uksest väljudes pikali ja kelle arvates vaid neil on õigus elada. Kõik muud alama liigi esindajad peaks neid ainult teenima.  Nad teeks ja paneks, aga nad ei saa, sest neil pole praegu aega....

Ja pärast imestame, miks meie liikluses käib säärane ajudeta trügimine ja miks pargitakse uksed kinni ja miks toimub virtuaalne kiusamine lõustvihus.

Päris valus on vahel kuulata, milline tekst hommikul lasteaias lapse järel naaberruudus seisva auto uksest välja pahvatabSad
Vasta

(19-01-2018, 17:00 PM)v6sa Kirjutas:  
(18-01-2018, 19:37 PM)viplala Kirjutas:  ...

E: Kasvatamine ei alga mitte lapse sundimisest vaid kasvataja oskusest lapsele seda soovi ja tahtmist õpetada nii, et laps ka päriselt ja vabatahtlikult tahab.

Õige!

Oda, aga miks siis praegused nooreed tööd teha ei taha? Ega siin ometi ei saa ju olla tegemist sellega, et nende vanemad ei osanud seda soovi ja tahtmist õpetada...

Jah, ma olen sapine ja tige nende lumehelbekestest vanemate peale, kelle arvates nende võsuke on tehtud mingist üllast fluidumist, mistõttu TEMAL ei sobi teistega koos igapäevatoimetusi teha. Enamus nendest nahkadest on igapäevaelus matsid ja litsid, kes jooksevad su uksest väljudes pikali ja kelle arvates vaid neil on õigus elada. Kõik muud alama liigi esindajad peaks neid ainult teenima.  Nad teeks ja paneks, aga nad ei saa, sest neil pole praegu aega....

Ja pärast imestame, miks meie liikluses käib säärane ajudeta trügimine ja miks pargitakse uksed kinni ja miks toimub virtuaalne kiusamine lõustvihus.

Päris valus on vahel kuulata, milline tekst hommikul lasteaias lapse järel naaberruudus seisva auto uksest välja pahvatabSad

Big Grin päris hea. Eks ta ole, vanasti olid noored nagu kullatükid, vinksis vonksis viisakad. Lapsed rabasid hommikust õhuni tööd ja tõid issidele emmedele leiva lauale. Neiud ei andnud kätte isegi peale abielu mitte ja vallaslapsed sigitas jumala vaim. Ometigi oli liiklus 90'date alguses 10x hullem kui praegu... huvitav kuda need tänapäeva lapsed küll sinna rooli sattusid tol ajal? Ja huvitav, kas need tänapäeva lapsed mõtlevad ise selle teksti välja mis neil suust tuleb, või annavad selle ette needsamad ilma sugutunnusteta inglitest emmed issid, kes meiega koos kasvasid tol heal ja üllal ajal?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Ma arvan, et me arvame, et me oleme viimased saurused kelle teadmiste ja oskuste najal maailm veel püsti püsib. Me arvame, et tulevased põlved 
on juba ette hukka määratud, kuna nad ei oska Jumzi nukkvõlli puhtaks lakkuda õige nurga alt või veedavad oma aega rohkem netist porri vahtides kui kodus nõusid pestes.
Me arvame, et me teame mis tulevik toob, sest me oleme seda ju näinud, muidu meid ei oleks ju siin. Me arvame, et kõige alus siin elus on just meie oskused ja teadmised ning ainus võimalus elus hakkama saada on kasutada just neid tarkuseterasid. Tegelikult meie olemegi kõige targemad Smile

See kõik oleks muidugi õige kui ajaloo kodar ainult ringiratast käiks. Õnneks muudab ratas ka suunda vahepeal ning sama kiirelt kui ader muutub ilma mootorita vanarauaks, muutuvad ka vastavad teadmised folklooriks. Kui täna tuleks mõni ürgne esiisa ja hakkaks teile teadmisi edasi andma, kuidas elu ainus eesmärk on oskus toikaga puukoore seest üraskeid korjata, et muidu surete raskel ajal nälga, see poleks ju eriti tõsiselt võetav või järgitav, või kuidas? Sama teema on ka tänaste põlvedega. Kedagi ei pruugi huvitada see Jumzi lakutud nukk, sest tulevikus on olemas 3D printer, mis suudab molekulaartasandil ise selle valmis printida, vaja oleks hoopis oskust taoline proge kirjutada või seda kasutada. Ja siit jõuamegi sinna, et äkki peaks õpetama oma lastele hoopis Linuxis programmeerimist kolmel erineval viisil, mitte takistama lapsi tatti pidi arvutis istumast. Olete muidu mõelnud selle peale, et äkki see takistamine hoopis pärsib nende tulevikku, erinevalt teie arusaamadest nukkvõlli olemusel baseeruvast elust? 

Muutustega kaasnevad alati ka igasugu muud muutused, nii need mis meile ei meeldi, mida meie ei ole teinud ega teeks, ja ka need mis peale meie ka pea kõikidele teistele eriti ei meeldi. See on kahjuks paratamatus, kuid mitte alati halb. Ka kõige negatiivsemad muutused tekitavad omakorda muutusi millest kasvabki välja tulevik. Kui ma vaatan ajas tagasi läbi inimkonna ajaloo, siis mulle küll meeldib see mis ma siin ja praegu näen. Ma ei usu, et suures plaanis asjad väga hullemaks läheksid ja inimkonna areng seiskuks. Pigem on teema meie kartustel, mis tekivad meile omaseks saanud keskkonna muutuste tõmbetuultes.

Elu on alati olnud muutustes. Alati on tulevik olnud tume, lapsed lollid, noored hukas ja kohe kui ma ära suren kukub maailm kokku. Aga äkki ei kuku. Äkki me ise oleme lollid ja tagurlikud pidurid kelle ainus mure on omi teadmistest ja arusaamadest reegleid kehtestada ning tänu sellele visata võimalikult palju kaikaid kodaratesse uutele põlvedele. Olete sellele mõelnud...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

ma räägin, maailm on hukas Big Grin varsti pole kalevipoegadel vajagi kaugel tööl käia, kuna alkoholi pole kuskil! Big Grin
http://naistekas.delfi.ee/elu/kirevmaail...d=80840397
Vasta

Viplala mõtted on head.

Ainuke asi mis mind häirib,kas tulevikus siis selle arvuti asjaga läheb niipalju areng edasi,et ei pea enam peput pühkima ja kätega süüa suhu toppima.  See asi jääb veel segaseks. Big Grin Ma ikka arvan,et kunagi käib krõps ära ja oleme tagasi paha sees. Ja siis peaks käelisi oskusi jälle vaja minema.

T.
Vasta

Aamen.‌‌‌‌‌



Vasta

Mul tuli sihuke mõte: kui dinosaurustel (meieealised :Smile ) vool ära võtta, on ehk pisutki lootust, helbekestel jääb kindlasti elu seisma.
Vasta

Meil on täna uus Viplala! Eile oli pilk suunatud kojamehe palga kokkuhoidmisele laste ahistamise abil, täna on argumenteeritud jutt. 
Respect on vähemalt minu silmis taastatud.
Loomulikult ei tähenda see, et ma oma seisukohtadest lahti ütleksin Big Grin

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(19-01-2018, 19:04 PM)vant Kirjutas:  Mul tuli sihuke mõte: kui dinosaurustel (meieealised :Smile ) vool ära võtta, on ehk pisutki lootust, helbekestel jääb kindlasti elu seisma.

Igaljuhul hakkab peale voolu kadumist hala kostma.  Nõrgemad kustuvad mõne nädalaga.... surevad või ära,et arvutisse enam ei saa. Big Grin
Vasta

Et arvuti ja 3D ja mis kõik veel , muidugi pole paha ja selles suunas ka minnakse aga , need tulevased tehnikainimesed peavad ka viibima värskes õhus , olema füüsiliselt terved , omama head silmanägemist , üldiselt siis vaimselt ja füüsiliselt hästi arenenud , see oma käega millegi valmistamise oskus on ka tulevikus vajalik.
Vasta

Kodanik Viplalalt väga asjalik kirjatükk. Saaks su kuidagi haridusministriks või äärmisel juhul kantsleriks, et edendaks natuke haridust. Kui sa teaksid, milline santlaager haridus rahaliselt on, eriti kuidas koolipidaja ehk kohalik omavalitsus koonerdab. Mida suurem, seda rohkem koonerdab. Jutt ei ole palgast. On koole, kus on olemas 3D printerid, laserpingid ja CNC freespingid; kahjuks suure osa ajast seisavad, sest hariduses käivad sellised asjad kampaania korras. Asjad muretsetakse projektide rahadega, pärastised jooksvad kulud ei huvita enam kedagi, isegi kui huvitavad, ei ole kooli eelarves selleks raha. Teiseks tahetakse, et õpetaja tegeleks asjaga hobikorras, omast ajast ja oma rahakoti varal. Kindlasti on ka erandlikke koole, ei mõtle siin neid eliitkoole.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(19-01-2018, 18:36 PM)viplala Kirjutas:  Ma arvan, et me arvame, et me oleme viimased saurused .... Olete sellele mõelnud...

Meie erinevus on see, et meie (vanem põlvkond) laste kasvatus tulemus on teada (teame, millest räägime), sina aga ainult arvad oma kasvatuse parema olema. 
Eks sa saad tulevikus omaette arutleda (meid võibolla polegi enam) selle üle, kas siin paukumine oli õige või vale.

hp
Vasta

Tea kas Tapal juba valge lipp ülal(voolukaabel kaevati läbi). Valgust pole, katlamaja läks põlema enne kui tule kateldes maha sai. Külmikud sulavad, kokad teevad sõjaväele käsikaudu ühepajatoitu...
Vasta

See Viplala ajab nii lolli möla, et isegiminusugune antiautomotofoorumlane peab sõna võtma, näis kui kiiresti endistest kesikutest moded mu jutu kaotavad.
Öelda, et praegu on hea aeg, ja läheb  veel paremaks, on ju jama. Inimkonna parim aeg oli 60ndad, kui tulid paljud kasulikud teaduslikud leiutised, inimkond jõudis kosmosesse, arenes kultuur ja tehti väärtfilme, kirjutati maailmaklassikat jne. Siis saavutati lagi, kust enam edasi pole minna, ükski asi ei saa lõputult kasvada, pärast kasvu järgneb stabiilsus edasi langus ning häving. Praegused teaduslikud avastused ja leiutised on on enamikus mõttetud, teenivad klanni rikkuse suurendamist ja halvendavad normaalse inimese heaolu. Vaadake tänapäeva inimesi juba üle poole ei pane nutitelefoni hetkekski käest, või mu kursavend Noorman , kes tõsimeeli räägib kosmose koloniseerimisest, rahvusriigid ja kirjaoskus kaob, praegu on niisuur mustade pealetung, et sealt ei tule küll midagi head, sugudevahelised erinevused kaovad, seksuaalperverdid võtavad üha rohkem võimu -- pederastia, mustadelembus, sooneutraalsus jne. Inimkond on ise oma ahnuse, täitmatuse, edulugudega, saavutusvajadusega jm lollustega enda lõpule alla kirjutanud. Mõttetu rämpsu tarbimishullus on ressursid ära kulutanud, Looduse  ja liikide mitmekesisuse hävitanud ega ilmaasjata Lääneriigid Venemaal demokraatiat luua ei soovi,  vaadake kasvõi, mis Eesti metsaga on juhtunud 20 iseseisvusaastaga, metsast on saanud ressurss, paraku puud kasvavad tagasi , aga ökosüsteem hävib. Hiljuti näidati telekas, et soe talv on Eestis katastroofi põhjustanud -- ei saa piisavalt metsa maha võtta. Ülikiiresti arenev  tehnoloogia, e-värk pöördub varem või hiljem inimese vastu, muutes ta masinatest sõltuvaks zombiks, inimene on loodud elama looduskeskonnas, mitte virtuaalreaalsuses, kus kõike määravad masinad.
Mulle meeldib hapukapsast ning mullas , mitte svammis kasvanud tomatit süüa, rahvusriigis elada, mitmekesises looduses viibida, raamatut lugeda, ise autuga sõita, ei taha pederaste, musti ega maailmakodanikke ja laps1 ja laps2-te ning külmkappi, kes ise toitu tellib, ning mobiiltelefoni, mis on ajju siirdatud, et saaks 24h võrgus olla, ei taha Marsil elada, kuhu inimene on sunnitud pärast Maa ressursside hävimist edasi suunduma. Inimene vajab Loodust, mitte arvutikiipi.

Noormani kosmoseloba kuulates meenub mulle alati omaaegne anekdoot.
Pärast ameriklaste Kuu pääl käimist kutsus Brežnev kosmonaudid välja, ja ütles nüüd tuleb teil Päikse peal ära käia , vastukaaluks imperialistidele. Mehed vastu , me põleme ju surnuks, seal. Brežnev jälle, et ka sellele on partei mõelnud, te lendate välja öösel.

Ennast parem ka imestama, kui loll jutt eelnev on -- inimese kõige tähtsam vajadus on kõige kaasaegsem mobiiltelefon  ning unistus selle vahetamine veel kaasaegsema vastu.
Vasta

(19-01-2018, 09:13 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Ega kellelgi ole mõnda tuttavat noort, kes kooli lõpetades või koguni poole kooli pealt Austraaliasse põrutas? Kas noor on juba tagasi ja kuidas on tema silmaring ja tegemised muutunud?

On läinud ja on muutunud. Vireles Eestis päält kooli lõpetamist siin-seal toitlustusasutustes miinimumpalkade peal. Siis viskas kopa ette, läks Soome, kus rabas  hiinlaste juures köögitöölisena mõne kuu, et Austraaliasse sõiduks raha teenida ja kadus seejärel 2013 Eestist. 
Vedas hullupööra. Esimese aasta töötas ja käitus eeskujulikult ning viisa pikenedes sai teisel aastal täistöölepingu pärlikasvandusse laevale. Siiani seal ning elab mehe ja pisipojaga õnnelikku pereelu.
Vasta

Ka meie perepoeg venitas peale kooli oma lapsepõlve pikemaks  ja sattus  muu hulgas ka Austraaliasse .
Palk oli Eesti mõistes hea ja kohapeal sai selle eest kamba peale korteri üürida ja jäi ülegi . Kahjuks ei olnud meie pere lugu nii õnneliku lõpuga kui ksf Jankal. 
  Asi lõppes sellega ,et aastaga säästetud  raha kulutas poiss mõõda Kagu Aasiat  ringi kolades ära ja oli siis kõpsti Eestis  tagasi.Töötas veel ka Norras ja Rootsis kuid nüüd toimetab juba mõnda aega kodumaal. 
Proovin ise näha asjas siiski ka positiivset, tore on lapselapsi kasvamas näha ja nendega emakeeles suhelda .
Vasta

https://palgaliit.eu
Vasta

(21-01-2018, 12:59 PM)Ferry Kirjutas:  Ka meie perepoeg venitas peale kooli oma lapsepõlve pikemaks  ja sattus  muu hulgas ka Austraaliasse .
Palk oli Eesti mõistes hea ja kohapeal sai selle eest kamba peale korteri üürida ja jäi ülegi . Kahjuks ei olnud meie pere lugu nii õnneliku lõpuga kui ksf Jankal. 
  Asi lõppes sellega ,et aastaga säästetud  raha kulutas poiss mõõda Kagu Aasiat  ringi kolades ära ja oli siis kõpsti Eestis  tagasi.Töötas veel ka Norras ja Rootsis kuid nüüd toimetab juba mõnda aega kodumaal. 
Proovin ise näha asjas siiski ka positiivset, tore on lapselapsi kasvamas näha ja nendega emakeeles suhelda .
Big Grin
Sarkasm on liiga hästi peidetud, ma arvan.

Minu proua esimese poisi käsi käis umbes samuti. 9 klassi-> aasta logelemist-> Austraalia-> tagasi ja sõjaväkke-> uuesti Austraalia-> Hong-kongi pruut ja aasta sealkandis. Ja siis tuli koju tagasi. Natuke oli kapitali ka kaasas. Läks siin tööle ja mitte nii, et äkki saab kellegi tuttava juurde või söögikohta, vaid valis firma välja, mis meeldis, marssis kohale ja ütles, et siin ma olen, hakkan tööle. Enesekindlus oli põhjas ühesõnaga.
Läks täiskasvanute gümnasse, tegi need kolm klassi kahe aastaga.
Kui töökoht end aastaga ammendas, tuli ära. Ostis odava auto, millega sai uberit sõita, et igapäevakulud katta.
Praegu õpib ebs-is.
Uberi vastu kadus huvi, müüs auto maha.
Otsis töö, mis tema õpingutega haakuks, sai muidugi ka.

Ma ei oska nagu midagi halba arvata.

Meiepoolne tugi oli see, et esimeseks Aussi minekuks laenasime piletiraha.
Ja kui tagasi tuli, jätsime talle oma õismäe korteri ehk ta ei pidanud päris nullist alustama.
Vasta

Osad hakkavad kindlasti firmanimesi nõudma ja lõpuks langeb see jutt neil nii kui nii "naised saunas rääkisid" , kuid siiski hea artikkel vist.  https://www.err.ee/655653/kai-vare-toome...-tooturust

Või veel üks artikkel..
http://objektiiv.ee/repliik-kas-balti-ri...uditamist/
Vasta

Teate linnapeast ma eriti puudust ei tunneks aga tänavapuhastajatest tunnen küll puudust.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne