Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

A tulge Halliste surnuaeda kursustele, seal mees päevast päeva langetab vigaseid, ülekasvanud puid, ainult koormarihm abiks. Aiad-ristid terved siiamaale. PS! Siis teda pole, kui mõni tähtsam moto- või bagikross EU`s, Venemaal toimub- nüüd eakana pealtvaataja.

hargiga saab ka rihma kõrgemale lükata.
ma olen mõnikord suure mutri nööri otsa sidunud ja visanud üle piisavalt kõrgel olevate okste.
enamasti peab küll mitu korda viskama, enne kui sobilikust kohast läeb.
siis panen rihma külge ja sikutan nööri abil rihma üles.
ja samase 2/4 t käsivintsiga puule pinge peale sikutanud.
üldjuhul saab õige suuna kätte. vahel vaja juurde pingutada ja kiiludega alt ka abistada

Ma oskan ka koormarihmaga langetada. Kui neid pinguteid 3tk vahel saab päris pikalt tõmmata ka. Ja kui lõpus veel puudu jääb hüppan ise rihma külge ja tõmban, siis tuleb ludinal kohe

(31-01-2019, 21:30 PM)diesel Kirjutas:  üldjuhul saab õige suuna kätte.

suuna langemisele annad ikkagi saega sälku saagides ja see sälk on hingeks.jah toore julma jõuga väänab ka hinge puruks.

kalmistul saab kenasti puu otsa ronida ja siis oksad ees ja tüvi meetriste juppidena alla ja vajadusel seod igale jupile paela taha ja paelaga lased alla.

(01-02-2019, 09:13 AM)muska71 Kirjutas:  suuna langemisele annad ikkagi saega sälku saagides...
jah muidugi.
pean vabandama, mina nii osav saemees ei ole ja seetõttu on "valesti kasvanud" puude langetamisel vahel ikka vaja rihmad appi võtta.

See mitte ei näita osavust. Alati pole võimalik langetada sinna kus puu tahab langeda. Minul on näiteks ühel pool kraav kuhu ei taha langetada ja teisel pool raudtee kuhu ei tohi langetada. Seega on vaba 2 suunda, ja selle asemel, et silmad punnis lükata teeks abivahendi mis lükkab ise minu eest ja ma ei peaks higistama. 
Pigem näitab osavust see, et vahet pole mis vahenditega aga puu läheb alati sinna suunda kuhu just sina tahad seda langetada...
Eelmine talv enamus puid vedasin elektri liini kohalt teisele poole kukkuma ja oligi kõigemõistlikum kasutada koormarihmasid ning mul oli puu mida sai ankruks kasutada. See kord aga puudub ankurdus võimalus ja vajadus kõvasti lükata, lihtsalt vaja väikest suunavat lüket ja kiilutamiseks jäävad puu diameetrid piiri peale, alati pole võimalik kiilu kasutada. Iga olukord on erinev ja selleks tuleb kasutada erinevaid vahendeid, et alati saavutada võimalikult parim tulemus... Kobad on need kes kõvatavad, et langetavad ilma abivaheniteta ja lõpptulemusena on puu kuskil maja või elektriliini seljas nagu tihti saab youtubest vaadat Big Grin

Oli vaja läinud aastal üks naabrimehe kuuri poole tugevalt kaldu lepp oma hoovi poole maha tõmmata. Ohutuse mõttes ja igaks juhuks ankurdasin puu ca 5 m kõrguselt kahelt poolt oma suunas koormarihmadega ja nende vahelt tõmbasin siis taliga, pingutades kõiki kordamööda. Langetussälgu ja lõike tegin nagu vaja. Aga mis tegi puu- kuna oli ikka tugevalt teiselepoole kaldus siis enda poole tõmmates murdus keskelt pooleks ja ülemine tüveosa lendas hooga naabrimehe maale, õnneks küll kuurist meetrijagu mööda ja ladvaosa maandus küll kuuri katusele kuid õnnelikult, midagi purustamata.
Peale seda vaatan Youtubest neid õnnetu langetamise videoid teise pilguga...

(01-02-2019, 13:03 PM)Meelis2 Kirjutas:  Oli vaja läinud aastal üks naabrimehe kuuri poole tugevalt kaldu lepp oma hoovi poole maha tõmmata. Ohutuse mõttes ja igaks juhuks ankurdasin puu ca 5 m kõrguselt kahelt poolt oma suunas koormarihmadega ja nende vahelt tõmbasin siis taliga, pingutades kõiki kordamööda. Langetussälgu ja lõike tegin nagu vaja. Aga mis tegi puu- kuna oli ikka tugevalt teiselepoole kaldus siis enda poole tõmmates murdus keskelt pooleks
...

Rahulikult läbi lõigatud ja seni täiesti murdumata elus puu läks lihtsalt pooleks, kui taliga sujuvalt pinge peale pandi? No ei usu. Rolleyes

Traktoriga rapsides olen isegi pooleks tõmmanud trossi kohalt. Sad


Palju pidepuud jätsid? Kui jäi üle kaheksandiku puu diameetrist, siis seda oli palju. Isegi see on palju, kui puu diameeter meetri kanti kipub. Siis on kümnest sentimeetrist küll.

Vähemalt lepaga on küll see teema, et talvel külmaga on lepp seest külmunud ja läheb krõpsti pooleks kui mingile osale jõudu rakendada liiga palju. Soojal ajal on lepp vähe vastupidavam. Seda vahet on hästi näha jõulise haaratsiga mille kontrollimine ei ole tänapäevaselt lihtne  Toungue

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(01-02-2019, 13:40 PM)v6sa Kirjutas:  
(01-02-2019, 13:03 PM)Meelis2 Kirjutas:  Oli vaja läinud aastal üks naabrimehe kuuri poole tugevalt kaldu lepp oma hoovi poole maha tõmmata. Ohutuse mõttes ja igaks juhuks ankurdasin puu ca 5 m kõrguselt kahelt poolt oma suunas koormarihmadega ja nende vahelt tõmbasin siis taliga, pingutades kõiki kordamööda. Langetussälgu ja lõike tegin nagu vaja. Aga mis tegi puu- kuna oli ikka tugevalt teiselepoole kaldus siis enda poole tõmmates murdus keskelt pooleks
...

Rahulikult läbi lõigatud ja seni täiesti murdumata elus puu läks lihtsalt pooleks, kui taliga sujuvalt pinge peale pandi? No ei usu. Rolleyes ...

usu, on võimalik, kui puu kalle on nii 45 kraadi kandis, mul oru kaldal sihukesi on ja ei mingi väega tule vastumäge maha ...

Nojah, kui hakatakse füüsikaseadusi eirama, siis on iseasi. Kuigi endiselt jääb õhku küsimus, kuidas seesinane puu küll seni murdumatuna üldse püsti püsis.

Isand honkomees ilmselt teab, et vastumäge langetajaid on darwini auhinna nimistus õige mitu... Big Grin

(01-02-2019, 13:40 PM)v6sa Kirjutas:  Palju pidepuud jätsid? Kui jäi üle kaheksandiku puu diameetrist, siis seda oli palju. Isegi see on palju, kui puu diameeter meetri kanti kipub. Siis on kümnest sentimeetrist küll.

Täiendaks.Pideriba selliste tööde juures on üks tähtsamaid asju mille möödapanekul läheb puu just sinna kuhu ise arvab. Kuigi paljud ei pea seda pideriba millekski.
Pideribaga veel selline nipu, et kui jätad liiga laia pideriba siis see kipub korraga läbi murduma ja laseb puu tuvest liiga vara 
lahti ja kaob ära pideriba suunav efekt. Algul jätad laiema pideriba ja kui puu hakkab juba vajuma tuleb kiiresti pideriba järgi lõigata samas mitte läbi lõigata. Samas saab veel selle viimase lõikega teha peenhäälestust ja näiteks ühte poolt rohkem läbi lõigates anda puule viimane vihje kuhu kukkuda.
Tehakse isegi nii et pideriba lõigatakse keskelt läbi langetussälgu läbi nii et kandma jäävad ainult ääred. Seda just jämedate puudega. Siis jõuab veel langema hakkamisel teha viimast korrektuuri.

Aquila captas non muscas.

Kõik õige, aga ... säärased labased asjad peavad ju olema selged, kui probleemsete puude kallale minna. Rolleyes 

Nagu ka see, et haiged ja surnud puud on alati kahtlased ja nende langetamine "kindla peale" on võimalik vaid olulise välise vägivalla toel.

Minu jaoks kõige keerukam on lumiste kuuskede korral hinnata okstel oleva lume massi mõju raskuskeskmele  - kui palju seda pideriba tuleks langemise alguses korrigeerida, et kukuks soovitud kohta... Päris tihti läheb meeter-paar nihu. Kuna päris iga päev seda tööd ju ei tee ka. Aga aastas paar korda tuleb ikka ette.

Viimane apsakas oli saare langetamisel kahe meetriga eksimine kevadel, mistõttu tuli ehitada uus koerte aediku värav. Põhjus: sae tõrkumine (oma hooletus - õhufilter puhastamata) kriitilise kolme-nelja sekundi jooksul.

Daff teab millest räägib. Kasutan ise ka sellist peenhäälestuse tehnikat. Lisaks on oluline et langetuskiilu vastas lõige tehakse sõltuvalt puu jämedusestkiilu põhjast 5....10cm kõrgemalt mis kindlustab, et pideriba paindub mitte ei murdu lahti....

Kõige tüütumad on kraavikalda, seal reeglina puud ikka kraavi poole kaldu ja see on viimane koht kuhu tahaksid neid langetada kui just kõva jääd peal pole. See on ka üks põhjuseid miks hetkel peamiselt jõe kallaste korrastamisele keskendus, jääga on tunduvalt lihtsam puid ära vedada ja langetada.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB

(01-02-2019, 13:40 PM)v6sa Kirjutas:  ...
Traktoriga rapsides olen isegi pooleks tõmmanud trossi kohalt. Sad


Palju pidepuud jätsid? Kui jäi üle kaheksandiku puu diameetrist, siis seda oli palju. Isegi see on palju, kui puu diameeter meetri kanti kipub. Siis on kümnest sentimeetrist küll.

ot. küll, aga meenus aastatagune langetamine, kus õuest oli vaja meetrise kännuga tamm  maha saada. Abiks oli belaruss koos kogemustega juhiga ja paarkümmend meetrit trosse, mis pidi välistama puu langemise  maja poole õuele.
Traktorist sai käsu tross kergelt pingesse tõmmata ja hoida. Saemees tegi korraliku sälgu, jättis lahtilõikamise küljele stopp pinnu, pani kiilud  ja hakkas siis rahulikult kännust lahti lõikama. Traktorist, kärsitu nagu oli, pani käigu sisse ja andis talda, lootes kangelaseks saada. 3 tonni traktorit, teist samapalju puud ja peenemat sorti tross... Loomulikult jäi tross nõrgemaks lüliks, tamm paindus hetke õiges suunas, siis lendas tross lahti ja puu pani vibuna maja poole minema... Kiilud ja stopper pind päästsid päeva ja maja... traktorist õppis kiirelt selgeks mõisted: natuke ja tundega...


(01-02-2019, 21:44 PM)hulgus Kirjutas:   Kiilud ja stopper pind päästsid päeva ja maja... traktorist õppis kiirelt selgeks mõisted: natuke ja tundega...
Kujutan ette, kuidas kõhuli tõmmatud traktoristile rihmülekande abil mõisteid kiirsisestati...  Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

Südamesse lendas vist lihvketta tükk, , mitte lõikeketa oma. Ei tea kas "tavalise" 125 mm masina oma võib tõesti sellise läbistusjõuga ollavõi peaks see suurema lõikuri oma olema? https://tarbija24.postimees.ee/6516299/k...uda-viinud?

(05-02-2019, 23:29 PM)veix__ Kirjutas:  Südamesse lendas vist lihvketta tükk, , mitte lõikeketa oma. Ei tea kas "tavalise" 125 mm masina oma võib tõesti sellise läbistusjõuga ollavõi peaks see suurema lõikuri oma olema? https://tarbija24.postimees.ee/6516299/k...uda-viinud?

Lugesin just seda artiklit ja jäi küsimus: millisel kettal või pakendil on see best before kuupäev leitav? seisab karbitäis Tyrolite 1,6x125mm kettaid, pole kirju ei karbil, ei kettal.
Oletades, et kettaid hoitakse kuivas, pimedas ja jahedas, siis mis saab seal niimoodi ikalduda, et tükkideks lendab?


Eks seal muutub ohtlikuks sideaine vananemine ja selle kvaliteet võib olla väga suure erinevusega.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 11 külali(st)ne