Sinine isoleer
#41

Riideisoleer oli tegelikult omas kohas päris asjalik toode 

Laialdaselt kasutati näiteks gaasimaskides, olen proovinud sinna mingit itaalia ilusat riideisoleeri moodi toodet , kerib lahti aga riideisoleer peab vastu
Vasta
#42

(03-06-2018, 00:11 AM)rollfix Kirjutas:  BF liimi ei mäleta...

BF oli vene ajal päris levinud. Mingi number taga näitas liimi kasutuskohta. BF-2 ja BF-6 on millegipärast meelde jäänud.
Vasta
#43

Liimide BF sisust ja hingeelust lähemalt originaalvalmistaja keeles.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#44

БФ-6 — для склеивания гибких материалов: кожи, тканей (прочность шва не меньше, чем при сшивании); Применяется в медицине.
Jah, justnimelt, haavaliim eesti keeles.

Leukoplaaster, sõbrad, koosneb kahest sõnast. Leuko ja emplastrum. Kreeka- ja ladina keele segalaen kokkuvõttes ehk valge kleepuv pael, teip. 
Teip (jälle laen!) = skotš idanaabri uuemas sõnavaras. Sama kõlaga (Scotch), mida progressiivne maailm tunneb Šotimaal valmistatud viskina Big Grin
Pöörane, kas pole?
Vasta
#45

vähem progressiivne maailm teab seda ühe minnesota kaevandus ja tootmisfirma kleepuvate asjade kaubamärgina.
https://en.wikipedia.org/wiki/Scotch_Tape
Vasta
#46

Ega vist ei tule ära sinise isoleeri üks tähtsatest kasutusaladest. Kuna rullid olid lõigatud perfektse täpsusega ja külje puhtusega, siis ühegi auto triibud ei saadud värvitud ilma sinist isoleeri kasutamata... Maalriteipi ei olnud siis veel ja hädapärast sai kasutada "ahnakleepimispaberit" mis oli ühelt poolt kaetud kondiliimiga, nagu margid ümbrikute peale.

Nüüd sai siia postitusse niipalju uusi tundmatuid sõnu, et "laulva revolutsiooni aegsetel lastel" on tegemist, et aru saada.

https://osta-ee.postimees.ee/aknakleepep...23128.html

ja sellised triibud Nõukamasinatel mäkisid juba mehe staatust .. "rallimeest"

http://www.usaraud.ee/?id=19_56_57_84

  Parimat h2rra

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#47

Milleks üldse värvida, paljud triibud tehtigi ainult isoleeriga.
Vasta
#48

Jah väga paljud asjad tehti nõuka ajal lihtalt kättesaadavate vahenditega , tänapäeva ininestele pole see päris mõistetav 

Mida parajasti oli seda siis ka kasutati ja eks ta muidagi käis ka 

Eriti ekstreemseks läks kättesaadavate vahendite kasutamine sõjaväes kui demblitele anti käsk enne vabadusse saamist valmis ehitada mõni müür või sein 

Matejalid kästi leida ( varastada kusagilt või kasutada sõduri taibukust)- kaugel põhjas siis valmistasidki demblid müüre ilma tsemendita- segu asemel vesi

Mis siis et kevadel ümber kukkus aga ülesanne oli täidetud ja antud isik ammu vabaduses ning kihistas naeru kui selle peale mõtles

Ja ratsionaliseerimisettepanekud olid veel omaette teema 

Mul mingi natsalnik painas hirmsasti sõjaväes et kuule tee mõni ratsionaliseerimisettepanek ja  vormista, saad preemiat

Aga ei ma viitsinud sellise juraga tegeleda ja nii ta jäi
Vasta
#49

(03-06-2018, 17:04 PM)motamees Kirjutas:  Milleks üldse värvida, paljud triibud tehtigi ainult isoleeriga.

Siis oli paela laialt käes.
Kokkuhoidlik maamees rullis päält värvimist isoleeri kokku tagasi ja kasutas siis väikestviisi ja kokkuhoidlikult sihipäraselt edasi.
Vasta
#50

(03-06-2018, 18:23 PM)kalleb Kirjutas:  Jah väga paljud asjad tehti nõuka ajal lihtalt kättesaadavate vahenditega , tänapäeva ininestele pole see päris mõistetav 

Mida parajasti oli seda siis ka kasutati ja eks ta muidagi käis ka 

Eriti ekstreemseks läks kättesaadavate vahendite kasutamine sõjaväes kui demblitele anti käsk enne vabadusse saamist valmis ehitada mõni müür või sein 

Matejalid kästi leida ( varastada kusagilt või kasutada sõduri taibukust)- kaugel põhjas siis valmistasidki demblid müüre ilma tsemendita- segu asemel vesi
 Isegi tankodroomil betooni valanud, kus parema puudumisel läksid täiteks lõhkemata mürsud. Esimesi oli küll kõhe tunne süles tassida, aga töö edenedes oli juba suht suva. Eks me lohutasime ennast sellega, et suurem osa neist olid nn "õppemürsud". 
Vabandust, et OT.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#51

See ongi kättesaadavad vahendid- tankist valab betooni müsrskudega , sidemees virutab betooni sisse antennijätkusid , autoroodu mees aga hoopis vanad autovedrud 

Kättesaadavate vahendtega tehti ka kodus remonti , ka autosid remonditi kättesaadavate vahenditega 

Kõik tehnikaajakirjad olid täis sellist jura et näe vedeles selline värk ja asendasime mingi osa ning töötab paemini kui originaal

Taolise asja tingis materjalide suur defitsiit , ladudes isegi oli aga proovi sa kätte saada 

Kauplustest oli ka aegajalt midagi saada aga enamus vajalikke asju liikus ainult tutvuste kaudu
Vasta
#52

(03-06-2018, 01:22 AM)Janka Kirjutas:  БФ-6 — для склеивания гибких материалов: кожи, тканей (прочность шва не меньше, чем при сшивании); Применяется в медицине.
Jah, justnimelt, haavaliim eesti keeles.

Leukoplaaster, sõbrad, koosneb kahest sõnast. Leuko ja emplastrum. Kreeka- ja ladina keele segalaen kokkuvõttes ehk valge kleepuv pael, teip. 
Teip (jälle laen!) = skotš idanaabri uuemas sõnavaras. Sama kõlaga (Scotch), mida progressiivne maailm tunneb Šotimaal valmistatud viskina Big Grin
Pöörane, kas pole?

  Idakeele veidras muutumises: Tallinnas oli üheksakümnendate teisel poolel üks väga intelligentne vene poiss, pani autodele Clifford alarme ja ehitas sisse kõike mis sooviti: puitsisu, LCD teleka (mis oli tollal müstiliselt innovaatilne), muusikat. Ja kuulen, kuidas klientidele räägitakse 'dinamiki'. Ma küsin siis, miks _dinamiki_ kui vene keels on olemas sõna 'gromkogovoritel'? Ja Misha vastab, et tead, minu klientide jaoks on see liiga keeruline sõna ...
Vasta
#53

(06-06-2018, 15:48 PM)hydrofoil Kirjutas:   Ja kuulen, kuidas klientidele räägitakse 'dinamiki'. Ma küsin siis, miks _dinamiki_ kui vene keels on olemas sõna 'gromkogovoritel'? Ja Misha vastab, et tead, minu klientide jaoks on see liiga keeruline sõna ...

See sõnapaar on ametlikult ikkagi veel keerulisem. Mõni ime et seda lühendada ja lihtsustada tahetakse. Электродинамический громкоговоритель.
Vanamoodne kah. 
Ka eesti keeles ei kõla "valjuhääldi" pooltki nii lühidalt ja ägedalt kui kõlar (mis ju tegelikult ei ole valjuhääldi, vaid akustiline süsteem).
Vasta
#54

(06-06-2018, 15:58 PM)TeeTL Kirjutas:  Ka eesti keeles ei kõla "valjuhääldi" pooltki nii lühidalt ja ägedalt kui kõlar (mis ju tegelikult ei ole valjuhääldi, vaid akustiline süsteem).

nojah, nooruses ei teadnud me sellist sõna nagu kõlar, ikka öeldi valjukas, nt too need suured kuuekümnesed valjukad ja võim kaasa ... Ka venemaal on pärast NL lagunemist tekkinud niipalju uusi sõnu, igasugu lääne laene nii et ei saa poolest jutust aru, kui ei ole iga päev selles keskkonnas.
Sama uussõna on teler, televiisorit lühendati omal ajal kõnekeeles telekaks, aga mingi aeg tulid keeleuuendajad ja tegid ära.
Mul oli kunagi üks kolleeg, vana isakest Nikolai II neiuna oma silmaga näinud daam, kes alati ütles, et ei tohi kirjutada kaksteist, vaid tuleb kirjutada sõna täielikult välja: kaksteistkümmend. Niipalju siis vanamoodsast keelest.
Vasta
#55

Tallinnas Sikupilli kõrval on söögitarvikute superäri

http://www.gemoss.ee/

Sealt leidsin kõige suurema diameetriga pizzalõikuri (12 cm) ja valida oli Hiina ja India valmistajate vahel.  Kaldusin India poolele rohkem, magnet reageerib metallile ja nüüd treiterale 6 mm auk keermestada ja otse külge kruvida. Lõikur ise messing puksi peal.
Hinnaks oli 3,98 €.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne