MTZ-50 remont ja kaasajastamine.


Urmet24  - See Mersu mootor on ju kasutusel nii unimogil, kui Mersu enda traktoril, see fasttrack.
- Ehk siis ongi oma olemuselt traktori mootor samamoodi


E303- Mercedese mootor OM 366 sobib belarussile ja saab kuni 130 hj  kätte nagu siit videost näha .

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Sellest mersu mootorist saab normaalse pumbaga 300+ hp kätte. ja jääb kestma.
Vasta

Kunagi tahaks ikka mootori ära vahetada, kuid tsiteerites papa Kiire sõnu, siis nüüd, kui me juba niipalju kahju oleme kandnud ei saa me seda ometigi pooleli jätta.
Tahaks esialgu püüda sellest uuest vanarauast mootorit teha aga eks kripeldab, et selle raha eest mis ta maksis oleks saanud Mersu mootori Poolast ja kõik see jama oleks ära jäänud mis nüüd tuleb.
Defekteerimine käib ja rõõmustavalt on väntvõll kui selle mootori kalleim osa kasutuskõlblik.
Kaelad on küll lihvitud täpselt tolerantsi piirile, kuid saalede pisut suurem lõtk ei tapa seda mootorit ära.
Eriti kui kasutada kasvõi 10W40 õli tehase ettenähtud SAE 30 asemel.
Pikilõtkuga tuleb pisut jebimist, kuna seal on asi vähe mööda läinud ja laiust 0,9mm rohkem kui vanal võrdluseks oleval vändal.
Loodetavasti saab kasutada remontmõõdus pikilõtkuseibe.
Nukkvõlli pikilõtk hakkas ka huvitama ja puhastamise käigus tundus olema hammasratta alune seib loksuga, mis viitab hammasratta lahtiolekule.
Polt oli liigagi kõvasti kinni ja sai silmusvõti puru keeratud lausa aga ei tule polt lahti...
lõpuks sai tehtud spets rakis võlli kinnihoidmiseks ja korraliku padruniga umbes 80cm pikendusega ta pauguga lahti tuli, niiet polti lahtiolekus süüdistada oleks ebaõiglane.
Muidugi ei tulnud hammasratas ka võlli otsast maha ei tõmmitsa ega mu tagasihoidliku 5 tonnise pressiga.
20 tonnisel pressil painutas alusplaadid ära ja kui uued 25mm Hardoxist plaadid alla said pääses ta sellise pauguga liikuma et press ka ehmus...
Miks ta nii kõvasti kinni oli selgitab allolev slaid.
   
Nimelt hammasratta kiilusoon oli "kergelt" kooniline ja "pisut" kõver.
   
Soon koonuses 2 kümnendikku ning au ja kiitus neile dšigittidele, kes selle sinna otsa ajada suutsid tingimustes kus üleliigsel metallil pole kuhugi minna mujale kui seibist läbi.
Selle tulemusel muidu klaaskõva seib mõraga ja nii õnnetult, et murdunud serv on töötanud metallilõike instrumendina ja nukkvõllipuksi 3mm otsast maha freesinud enne nürinemist.
Nukkvõll pisut kõver ka, kuid see sai ära rihitud sest sel mootoril vähe erilisem nukkvõll, mis viie laagri peal keerleb.
Rihtimise käigus põrutamise peale tuli õlikanalist välja piiluma selline asi, et mis värk on?
   
Neid juppe tuli sealt veel välja ja paistab, et seal pole ta murdunud vaid kanalit pidi liikunud järjest edasi ja auk otsast jupikaupa hammustanud teda.
Plokki polnud aga käepärast ja eks see selgub varsti kus augus ta ära väsis.
Tõsisem mure aga paistab nukkide tööpinnalt ja sellist asja ei tohiks veel esineda alla ühe õlivahetuse sõitnud mootoril.
Tegelikult pole sellist asja enne näinud veel ühelgi traktorimootoril, kuid kiire vananemise eest läheb tootearendusele linnuke kirja.
   
Plokil tahab vahetust aga parasiitratta telg, mis annab välja sellise mõõdu ning kulumisjälgi ei paista teisel olevat.
   
Pole teda kunagi vahetanud ja ei kujuta ette kui kõvasti ta seal sees olla võib.
Võiks teise siis juba laagrite peale teha kui ta lahti tuleb võtta ja õlikanal kinni panna sest veerelaager ei pea survega määrimist saama.
Ühtlasi nihutaks siis juba 0,8mm allapoole sest hambumises on ebamõistlikult suur lõtk väntvõlli ja parasiidi vahel, mis oli kolinana kuulda esiotsast ja kui kompressorile näpp ette panna hakkas mootor "haukuma".
Eripärana jäi silma üks inseneritöö möödalaskmine.
Nimelt kütusepumba hammasratta juurde viiva 3 poldiga luugil on ei teagi miks pandud üks polt just allapoole.
   
Tekib aga sinna õlitasku nagu näha ja imbub see õli alumise poldi vahelt välja ja muidugi läheb ka mootorit pidi jooksma kui luuki lahti võtta.

Lõpetaks aga ikkagi optimistliku noodiga, sest tegu pole kuigi suure mootoriga ja palju rohkem porri sinna sisse ära mahutades läheb kitsaks.
Vasta

Tutkisin siin seda punase mootori osa ja tekkis küsimus puht sportlikust huvist. 
Nagu ma aru sain on mootor  eestis paigaldatud bussile.  
Kas ta on tehasest tulnud bussi versioon?
Näiteks mida paigaldatakse PAZidele. 245.7
Bussi versioonil on eelsüüteküünlad plokikaanes. Traktori versioon tuleb ilma.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(22-03-2021, 15:29 PM)Daff Kirjutas:  Tutkisin siin seda punase mootori osa ja tekkis küsimus puht sportlikust huvist. 
Nagu ma aru sain on mootor  eestis paigaldatud bussile.  
Kas ta on tehasest tulnud bussi versioon?
Näiteks mida paigaldatakse PAZidele. 245.7
Bussi versioonil on eelsüüteküünlad plokikaanes. Traktori versioon tuleb ilma.
Mootor on tehasesildi järgi Д245.12С ehk kirjade järgi pisut üle 100 hj ja seda 2400 pöördega.

Mingile autole oli ta kindlasti mõeldud sest sellise lisade paigutusega traktorile ei läheks.
Väänet on ka enneolematud 340 N:m.

Kuidas on saavutatud 4,7 liitrisest turboga mootorist nii vähe väänet võiks muidugi paljudele inseneridele huvi pakkuda.

Näiteks Mercedese diislil on töömahtu gramm alla 4 liitri ja max pöörded 2200 ning väänet on 380N:m ilma turbota.



Mingit tegevust sai ka teostatud ja see oli kaalumine ja käiamine.

Kõigepealt sai terved kepsud ära kaalutud.

Siis eraldi alumine pea ja ülemine.

   

Tulemused on näha sellel slaidil:

   

Esimene paber siis seesolnud kolbide kaalud ja selle all kepsud nagu nad sees olid.

Viisakalt ütelda, siis päris samas kaalus ei ole ning seepärast ka selline vibratsioon et bussil ei püsinud võtmekast istme all paigal ja näidikute osutid olid murdunud.

Viimane leht ja paremal leht on peale töötlemist, milleks pidi ikka üksjagu käiama.

Kolvid olid päris viisakalt samas kaalukategorias, mida pole seni veel juhtunudki.

Pisut sai alt liha maha võetud et vahe väiksem tuleks.

   

Materjal üsna hea vintske vanadega võrreldes, kuid need on ka õigest tehasest liinilt tulnud mitte praagikastist korjatud või Hiinas tehtud.

Selle kinnituseks on pakendil vesimärgid massiliselt venes õigel kaubal kui vaadata netipoodidest või tootja lehelt, kuid millegipärast meil on need tooted ilma vesimärgita...

Sellised kolvid siis...

   

   



Mis veel muret teeb on nukkvõll sest seda meil pole 5 kaelaga.

Ilmselt saab ka 3 kaelaga panna ja kasutada D-243 nukkvõlli, mis kõige suuremate kraadidega, kuid sellest siis kui plokk puhas on ja vända tasakaal kontrollitud.

Võtsin oma vana 52 mootori lahti, mida keegi ei tahtnud 50 euroga ka kui pakutud sai ja midagi ütelda pole, kuna kõik lõtkud on väiksemad teadmata kuipalju töötanud mootoril mis kapitaalis käinud võrreldes uuega, mis pole üht õlivahetust sõitnud.

Ei loksu seal parasiitratas teljel, pole nukal pikilõtku ja vända pikilõtk on kindlasti alla 0,15mm.

Niisama ka hambuvad hammasrattad ilma lõtkuta.

Pannes vana ja uue hammasratta kohakuti on näha, et uuel on välismõõt pea 2mm väiksem ja sealt ilmselt ka tohutud loksud hambumises.

Ei kattu ka nukkvõlli hammasratta märgid ja mööda on pandud üle poole hamba, ehk kiiludega võllil koos on vahe ikka valus silmale vaadata.

Et optimistlikult lõpetada, siis gaasijaotuse paikasaamiseks ei pea nüüd astmega kiiludega jamama vaid piisab hammaka vahetusest.

Sellest aga tulevikus.
Vasta

Kas ma loen pildilt õigesti välja, et kepsu alumine pea ripub nurkraua külge pandud poldil, mitte ei toetu otse kaaluplaadile?

Kas põhjuseks on vaid kaalu (ja näppude) kaitsmise soov olematu tasapinnalise osa tõttu ümber kukkuda sooviva kepsu eest? Või on seal mõni muu kavalus ka?

Ma pole seni taibanud neid riputada, lihtsalt lapiti kaalule pistnud, teist otsa vinkliservale toetades.
Vasta

(23-03-2021, 09:34 AM)v6sa Kirjutas:  Kas põhjuseks on vaid kaalu (ja näppude) kaitsmise soov olematu tasapinnalise osa tõttu ümber kukkuda sooviva kepsu eest? Või on seal mõni muu kavalus ka?
Ma ei usu, et seal majandis käkk kaal on, aga käkkidel on oluline, et kaalutav mass oleks plaadil Õiges Kohas. Ise joonistasin kaaluplaadile sihikuristi, sest kilone tükk ühes plaadi servas valetas ~10g võrreldes plaadi keskele asetamisega.

Aga seal ma üldse ei imestaks kui nurkraua polt oleks ekstsenrik ja keps on kraadi komakoha täpsusega loodi aetud.
Vasta

Tsitaat: kaitsmise soov olematu tasapinnalise osa tõttu ümber kukkuda sooviva kepsu eest? Või on seal mõni muu kavalus ka?
Ikka kavalus, et ei kaalutaks valest kohast vaid täpselt kõigi kepsude ühisest kohast. Punasega valed kohad.


Manustatud failid Pilt (pildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(23-03-2021, 09:34 AM)v6sa Kirjutas:  Kas ma loen pildilt õigesti välja, et kepsu alimine pea ripub nurkraua külge pandud poldil, mitte ei toetu otse kaaluplaadile?

Kas põhjuseks on vaid kaalu (ja näppude) kaitsmise soov olematu tasapinnalise osa tõttu ümber kukkuda sooviva kepsu eest? Või on seal mõni muu kavalus ka?

Ma pole seni taibanud neid riputada, lihtsalt lapiti kaalule pistnud, teist otsa vinkliservale toetades.
Tegelikult seal poldi otsas on veel laager ja teine ots ripub meetrise vabalt liikuva varda otsas.
Laager tsentreerib ise kepsupea ära et kaalujaotus oleks alati sama ja mõõtetulemus korratav.
Niisama lapiti kaalule pannes saan ma küll iga kord erineva tulemuse, kuna see konkreetne kaal muudab näitu kui miski alusplaati kuhugi poole sikutab.
Pealegi teise otsa toetamisel siia või sinnapoole muutub ka kaalujaotus sellellevõrra palju raskust teiselpool tugipunkti on.
Muidugi täpsusklassis +-20 grammi pole sel tähtsust, kuid kuna kaal on grammi täpsusega ja nagunii on tegemine, siis miks mitte juba grammi täpsusega?
Halvemaks sellest midagi ei lähe loodetavasti...
Vasta

(23-03-2021, 10:08 AM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat: kaitsmise soov olematu tasapinnalise osa tõttu ümber kukkuda sooviva kepsu eest? Või on seal mõni muu kavalus ka?
Ikka kavalus, et ei kaalutaks valest kohast vaid täpselt kõigi kepsude ühisest kohast. Punasega valed kohad.


Miks on need punased kohad valed?

Kui kaaluda iga kepsu Just Sellest Kohast, on süstemaatiline viga null. Me ju ei soovi mitte absoluutset kaalu teada, vaid vajame detailidevahelist võimalikult väikest erinevust ja siin pole sisulist vahet, kust täpselt kaaluda. Kuniks iga detaili kaalutakse samas asendis ja toetuspunktist.

Tunnustan isand 2715 rakise teravmeelsust ja lollikindlust - nii saab võrreldavad tulemused hõlpsasti.
Vasta

Tsitaat:sisulist vahet, kust täpselt kaaluda.
Üks keps toetub vasaku punase noole kohaga, järgmine parema noole kohaga ja täpsus kannatab.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(23-03-2021, 13:46 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:sisulist vahet, kust täpselt kaaluda.
Üks keps toetub vasaku punase noole kohaga, järgmine parema noole kohaga ja täpsus kannatab.

Sina räägid praegu olukorrast, kus keps visatakse suvaliselt kaalule. See on ju igasuguse kaalumise reeglite eiramine!

Kuniks IGA keps kaaluitakse TÄPSELT samast kohast TOETATUNA ja samas asendis, on tulemus hea. Teemaomaniku lihtsad rakised teevad hea tulemuse saavutamise oluliselt hõlpsamaks.

Ning kaalumiseelseid jubedaid numbreid vaadates, on säärane kaalumine mootori lahkamisel igati kasulik.
Vasta

Need 245 varuosana toodetud mootorid on venemaal väga kuulsad oma ebakvaliteetsuse poolest. 
Näiteks saadi seal mootorist kätte kepsud mille kaaluerinevus oli 300 grammi.

Aquila captas non muscas.
Vasta

See on ka täna poest saadavate kepsude puhul täiesti reaalne tulem...
Vasta

Kui väga suur saladus pole, siis kust need hülsid ja kolvid soetatud on? Saan aru, et need sobivad ka tavalise D-240 mootri sisse?
Vasta

Kolvid saatis mulle sõber, kes Piiteris elab tuttava veoautojuhiga.
Eripärana müüakse seal neid eraldi ilma hülssideta ja kohalikud huvilised ei soovitanud koos hülsside ja rõngastega osta sest siis ei pruugi asjad võrdsete omadustega olla ja mõõtmerühmi seal ikka on.
Kui aga ostad eraldi kolvid C-rühmast ja kaalurühm on näiteks D, siis see nii ka on sest muidu oleks tegu pettusega ja sealkandis võidakse saasta müüv putka ka õhku lasta, mispärast seal kipuvad korralikus poes, kes tehasest õigelt liinilt asju müüvad hinnad kõrgemad olema kui meil.
Kaanetihenditega aga on neilgi raske, kuna algul tegi Elring häid kaanetihendeid, kuid siis hakkas mingi koperatiiv neid järgi tegema tunduvalt odavamalt ja kuna nad ei kestnud oli maine rikutud ning lõpetati tootmine ära.

Hea ilma puhul aga sai mootori osad ära pestud ja eks tuli üllatusi ka välja.
Puuri jupid olid pärit nukkvõllile minevast kanalist, kuid auk oli läbi ära saadud, kuigi pisut kõveralt.
Ilmselt kas mingi kõva tükk valu sees olnud või tühimik mis on puuri kõrvale suunanud ja siis ära murdnud.
Õlisurve muidugi lükkas seda puuri nukkvõlli poole ja kuna seal auk sees siis hammustas ta iga ringiga jupi maha ja pani need jupid plokikaande minevasse kanalisse tallele.
Üks nukkvõlli puks on aga täiesti valesti sisse saanud ja õlikanal ei vii mitte kuhugi...
Plokk sai hästi puhtaks ka pestud ja torkas silma, et keegi oleks nagu ülevalt värvi mootori peale valanud või pintsliga määrinud.
See võib sellest olla, et igasugu liiteid on keeruline pidama saada kui asjad ei sobi ja kõverad on ning siis pintseldatakse mootori otsakaane, õlivanni nurkade ja pihustite liited paksult üle et need algul ei lekiks.
Väntvõllil aga sai korgid välja keeratud kaeltest.
Võtit selleks vaja ei olnud ja need oleks ära kadunud kui neil splinte ees ei oleks olnud.
Samuti on väntvõlli sees saasta kogumise augud igaüks eri sügavusega ja selleks et tasakaalus oleks peaks nende kambrite õlimahu võrdseks ajama, et korgid läheks võrdsele sügavusele.
Need taskud oleks võinud vabalt ka tegemata jätta ja oleks saanud ühe puurimisega raamlaagrist kepsulaagrisse ava nagu mujal maailmas kombeks on.
Mingi päev katsuks ploki suurde freespinki üles seada ja valamisel kinnijäänud veekanalid ühesuguseks freesida.
Näis kuna aega tekib...
Vasta

Kui transportmasinat ehitada ja korraliku kvaliteediga tulemust tahta siis äkki see masin.  https://www.mascus.ee/pollumajandus/kasu...ai56j.html

Hind on kirves, aga kui investeeringuga võtta, korralikult taastada, siis hind ajas tõuseb.

See masin sobiks teemaalgataja põhjalikkuse ja eesmärgiga paremini. Russ on nagu on.
Vasta

(24-03-2021, 19:52 PM)EST Kirjutas:  Kui transportmasinat ehitada ja korraliku kvaliteediga tulemust tahta siis äkki see masin.  https://www.mascus.ee/pollumajandus/kasu...ai56j.html

Hind on kirves, aga kui investeeringuga võtta, korralikult taastada, siis hind ajas tõuseb.

See masin sobiks teemaalgataja põhjalikkuse ja eesmärgiga paremini. Russ on nagu on.

Selle MB Tracki hind on odav. Võiks öelda isegi tasuta saadaval... Lähiriikides on hind oksjonil algamas number kahega. Sellises hinnaklassis liigub väiksem 700 seeria kiirtraktorid
Vasta

Sellel pole ju kiirust,sama äbarik nagu mistahes russ.
Russ transportööks on muidugi omaette tsirkus.
Vasta

Offtopicu jätkuks mbtrac teemal, siis see on jah hea hind, olles nüüd umbes aasta jälginud neid erinevatel oksjonitel, siis väiksemad saab alates 5k ja suuremad 10k kätte, aga need pigem erandid. Tavaliselt väiksem 10k+ ja suurem 20k+
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne