KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4)

Kohe peale pahandust tuleb koer sellili panna ja kõrvast hammustada.

Siis paned paika kes on boss.


Ning koju tulles kui koer jookseb sulle vastu sind tervitama, siis ära tee välja, kõnni mööda nagu teda poleks. 

Sööd nende nähes perega ja siis pöörad neile tähelepanu, annad toitu.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(13-06-2023, 20:40 PM)muska71 Kirjutas:  Keegi piksekaitsest oskab midagi rääkida?Maja ca 12m pikk,kas piisab 1 allatulek või peab 2 olema?Keset maja on korsten ja sinna plaaniks varda panna.Kuna paas väga ligidal siis maase rammida ei saa ja tuleb kraavi panna,aga kui pikalt peaks maa sees maandus jooksma?Hetkel vana maandus oli mingi 8mm latt tuli katuselt alla ja läheb maase,väidetavalt peenike.Netist leidsin,et onninen müüb tarvikuid,või pakub veel keegi?Tegin ka koogelmooglit,aga targemaks ei saanud...
No katusele ma varrast ei paneks, ikka maja kõrvale ja varda tipu ümber oleva koonuse sisse peaks jääma kaitstav objekt. Katust kaitstakse teisiti. Kui on viilkatus, siis mööda katuse viilu veetud ja iga pooleteist-kahe meetri tagant plastist alusega toetatud 8mm teras vardaga. See läheb mõlemast maja otsast alla mõniteist cm maapinnast. Poltühendusega pannakse maasse pandud maanduse külge, et oleks võimalik megeriga mõõta maandust. Metallkatused ka maanduse külge. Ega tänase põuaga seda maaühendust ei pruugi saadagi. Kui sügavalt on maa kuivanud??? 

Niipalju minu poolt. Kõik mis puudu või valesti, täiendavad teadjamad. Olen vaid ühe maanduse ehitanud angaaride katustele, eeskujuks naaberkatusel olev ca 20 a tagasi.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Veefiltri valikut tasubalustada sellest analüüsist. Siis on endal pilt ees mis olukord on ja saab analüüsi tulemuste põhjal hinnapäringuid teha.
Vasta

Tsitaat:Aga justnimelt närimisega ei oska nagu peale hakata midagi.
Hammaste kasvuaeg saab kunagi läbi ja ei sügele enam. Vanusega peaks vähemaks jääma närimist ja karistamine on looma meelest sinu poolt tähelepanu avaldus. No peaaegu kiitus. Paljudel juhtudel aitab rahuliku häälega selgitamine ja loomad saavad jutust ja toonist hästi aru. Oleks neil aasta-kaks vanusevahet, vanem oskab nooremat õpetada. Ühevanused on nagu vallatu poistekamp, mida me kunagi ise olime.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(13-06-2023, 20:40 PM)muska71 Kirjutas:  Keset maja on korsten ja sinna plaaniks varda panna.
Meelde on jäänud, et tänapäeval ei tohi aktiivkaitset kasutada, ainult passiivpüüdur. Ehk pikk varras on keelatud, harja kohal jooksev traat ja/või maandatud plekid, kui paksus lubatust õhem pole.

E: https://www.rescue.ee/files/Juhendid/202...ntroll.pdf
Vasta

(13-06-2023, 20:55 PM)nustu826 Kirjutas:  Natukene teistmoodi küsimus siin majavalvurite teemal: Kuidas teha koerale selgeks et päris kõike närida ka ei tohi?
Minu koertekoolitaja esimene küsimus oleks kirjeldatud juhtumi korral - mitu km pikk on nende igapäevane jalutuskäik?
Vasta

(13-06-2023, 20:55 PM)nustu826 Kirjutas:  ...
Kuidas teha koerale selgeks et päris kõike närida ka ei tohi?
...
Aiamaale on korduvalt sisse murdnud. Mul võrguga piiratud erinevate koerte tõttu. Ühel õhtul nägin kuidas praegustest üks koer võttis hoogu ja jooksis pea ees aiamaad piiravasse võrku sisse. Taganes kümmekond sammu ja põrutas uuesti samasse kohta. Piirasin ala elektrikarjusega. ...

Kas on mingeid ideid kuidas kahjusid vähendada või loomi koolitada. Kasvõi mõni nipp. Väikeses aias või ketis ma neid paraku hoidma ei hakka.
...
Samuti on eraldi tarastuse saanud põnni aianurk kus ta mängib - ca. 1000m2 . Aga ikka satub vahest mänguasju välja.  ...

Tundub, et Sa pole neid koolitanud ka? 

KÕIK koerad võtavad karja juhtiva alfa rolli, kui seda neil teha lastakse. Aastaselt alustamine nõuab palju tööd, aga veel jõuad. Muidu jäädki aias elama, koerte valitsuse all.

Jõuga ei tee midagi, ainult tigedaks ajad. Hästi töötab positiivne tagasiside: annad näksikese või mängid paar minutit hea käitumise korral. Negatiivse tagasisidena on hea ajutine ketti/aedapanek peale järjekordselt sigaduselt tabamist. Aga sellele PEAB järgnema siis mõne aja (need on kümned minutid) järel tähelepanu (kui just ei ole kogu selle aja üritanud end lahti närida). Enese/mõne väärtusliku asja kaitseks sigaduselt tabamisel töötab ka natist tõstmine ja raputamine. Aga seda ei tee paarikümnekilosele koerale enam igaüks ja selles ebaõnnestumine annab koerale selge signaali Sinust üleolekus. Seda ei tasu lasta juhtuda.

Elektrišokirihmaga on kaks häda. Esiteks ei näe koer füüsilist takistust ja ei saa aru, miks teda hammustatakse. Ning KES seda teeb. Seost ei teki. Ning teiseks,  arvestades kahekaupa toimetamist ja kirjeldatud sigaduste paletti, siis ilmselt üsna varsti närivad üksteiselt võrud kaelast ära.

Praeguse kirjelduse alusel elab Su pere koerte valitsuse all kaitsetarade taga. Kui teile nii sobib, siis andke minna, aga ühel hetkel hakkavad tegevuseta penid oma huviala laiendama ja võõrad võivad sissetungijatele reageerida letaalsete vahenditega. Ning ei oska neile ka seda pahaks panna, kui paarikümnekilone lõugav peni irevil hammastega peale tulema peaks.

Sakslane on nutikas ja algatusvõimeline, temaga PEAB tegelema: https://www.purina.ee/koerad/koeratoud/k...n_shepherd
Bernlane on sihuke mõnus diivanipadi: https://www.purina.ee/koerad/koeratoud/k...e_mountain

Kirjelduse järgi on sakslase iseloomuga...
Kui sihukesed kord ära koolitad, on ägedad kaaslased. Aga lihtne see enam ei ole. Ning ühtegi "nippi" ei ole, üldkuulekuse õpe tuleb läbi teha.
Vasta

(14-06-2023, 07:42 AM)margus61 Kirjutas:  
(13-06-2023, 20:55 PM)nustu826 Kirjutas:  Natukene teistmoodi küsimus siin majavalvurite teemal: Kuidas teha koerale selgeks et päris kõike närida ka ei tohi?
Minu koertekoolitaja esimene küsimus oleks kirjeldatud juhtumi korral - mitu km pikk on nende igapäevane jalutuskäik?

Minu küsimus oleks kui vana koer on? Mul kutsikast peast näris ka kõiki asju, lemmik tundus olema haagise pistik.
Peitsin seda nagu oskasin, aga 3x sai juhtmeotsast kätte.
Kord virutas laua pealt täis rummi pudeli ja näris korgi pealt ära. Mulle jättis ainult ühe kokteili jagu, kahju oli seda suurem, et asi oli otse Kuubast Sad
Vasta

(13-06-2023, 20:40 PM)muska71 Kirjutas:  Keegi piksekaitsest oskab midagi rääkida?Maja ca 12m pikk,kas piisab 1 allatulek või peab 2 olema?Keset maja on korsten ja sinna plaaniks varda panna.Kuna paas väga ligidal siis maase rammida ei saa ja tuleb kraavi panna,aga kui pikalt peaks maa sees maandus jooksma?Hetkel vana maandus oli mingi 8mm latt tuli katuselt alla ja läheb maase,väidetavalt peenike.Netist leidsin,et onninen müüb tarvikuid,või pakub veel keegi?Tegin ka koogelmooglit,aga targemaks ei saanud...

Õige oleks neli allatulekut. Igast nurgast üks. Ning maa sees olev traat teeb ringi ümber maja. Katusel jookseks traat mööda harja. See tagab kaitse maksimaalselt umbes 120 kraadi ulatuses traadi all. Et kui katus 30 kraadi või lamedam, siis enam ainult harja traadist ei piisa. Maja otstest läheb traat üle. Ca 50 cm suunaga 45 kraadi üles. Korstna juurde varras panna on õige. 
Aga ei tohi tervikplaani unustada. Ka elektriseadmete maandus peab vastama nõuetele, muidu tekitad pikselöögi korral väga suure potentsiaalse erinevuse kõigisse oma elektriseadmetesse. Ehk piksest tulev vool leiab tee alajaama suunas läbi su külmkapi ja teleka (sest alajaama maandus on pikselöögi hetkel oluliselt madalama potentsiaaliga kui sinu maandus). Võid ette kujutada mis elektriseadmetest siis alles jääb. Mul maksis maanduse ja piksekaitsme projekteerimine ca 100 EUR. Väärt iga senti.

Ps. Maa sees tsingitud teratraat (10mm). Katusele sobib alumiiniumist, mida oluliselt lihtsam painutada. Iga ülessemineku juures spets lahutusklemm.
Vasta

Plaanis valada betoonist garaazi kanali kessoon varemehitatud hoonesse. Välimine saalung on juba paigas ehk viimane aeg midagi muuta.
Kuna pinnavesi võib tulla vahel päris kõrgele ning asja paigast tõsta, tekkis küsimus, kuidas ankurdada?
Kahes küljes on hoone vundament lähedal ja võimalik lasta ankrutega keermelatid läbi välimise saalungi vundamenti ja hiljem siduda armatuuriga.
Ülejäänud kaks külge on sellised, kus küljel ega all pole midagi peale savipinnase. Kas lüüa lihtsalt rauda läbi saalungi pinnasesse või kasutada kruvivaiu vms?

Võib anda ka vihjeid, kuidas tagada kessooni veekindlus? On siin mingi miinimum-seinapaksus või peaks põhja ning külgedele paigaldama kile?

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta

Kile on naljanumber. Geomembraan ehk. Kuidas seda kokku voltida või keevitada, kogemus puudub. Tasapinnalistel ja väikestel ebatasasustel olen kasutanud, toimib hästi.
Vasta

(13-06-2023, 20:03 PM)alfredo Kirjutas:  
(13-06-2023, 16:58 PM)vwt2 Kirjutas:  
(13-06-2023, 16:11 PM)alfredo Kirjutas:  Juhuslikult hakkas huvitama kodukasutusse sobiv pöördosmoosifiltriga veesüsteem. Otsing andis miljon eri seadet, eri hinnaskaalal. On kellelgi kogemusi, mis võiks kodukasutuse puhul mõtet omada, kui rõhuda keskmisest suuremale tootlikkusele ja võimalikult madalale hinnale?
Esmane küsimus-mis on vee põhiprobleem?

Katlakivi ja raud ikka. Lisaks ka kerge kloor, mida vee-ettevõtja profülaktiliselt kasutab... 
...
Koguseliselt oleks see oma hea 30m3 kuus. Seade seadmeks, aga kardetavasti läheb filtritega sebimine kalliks. Lubatakse neile küll 36 kuud kestvust, aga kes seda teab, kaua nad piiri peal tootlikkuse puhul kestavad.
Too on 5 käeotsas tassitavat ämbritäit tunnis??? See on isegi filtersüsteemidele paras väljakutse ja kaugelt mitte odav lõbu! Siin peaks jagama asja kahte: köögi söögi-joogivesi ja ma absoluutselt parima veega harjununa 100% mõistan soovi! Ma ei suuda veepuhastusjaama veega isegi hästi hambaid pesta, 130-meetrise puurkaevuvee nõmmeks nagu ma olen. Sinna need pakutavad odavama otsa RO-seadmed klapivad hästi.

Teine pool on soolad ja raud ja muud lisandid mangaanist viirusteni, mis on Eestis ülitavaline. Omal õnneks puudub probleem seega ka isiklik kogemus, Sõbrad ja tuttavad aga võitlevad küll. Ja ega ei tea, et oleks mingi universaalne, odav ja lihtne lahendus kellelgi! Mädamunaka ja muude samade probleemidega üks Sõber on saanud parima tulemuse suure mahuga aga tavaliste filtritega! Ma ei mäleta mis täpses järjekorras Tal need seinal on aga 3 või 4 on järjest ja tõesti on täitsa OK vesi kraanis. Algab nailoniga ja lõppeb kristalli või aktiivsöega, lihtsalt need pisut suuremad jurakad. 10-tollised? Aastas korra vahetavat elemente aga tegu suvemajaga. Kõiksugu pehmendajad jms pidevat kulu nõudvad ei õigustavat.

Reaalselt vajavad ju ka suured magestajad sellesama osmootse filtri vahetust ehk kulu jääb igal juhul. Madalrõhu ehk magevee puhastamiseks mõeldud RO võib mingist hetkest isegi majanduslikult mõttekaks muutuda. Kui seda mõtet nüüd edasi arendada, siis saab kasutusele võtta ka vihmavee, enam-vähem teda puhtama jõe-kraavi-tiigivee jms. Ise teinud ja joonud nii musta veega sadamas, mis määris meil kere ja vendrid ära, ROga toodetud puhast magevett jahis, et mingit kartust poleks. Aga eelfiltridki tuli varsti ära vahetada Wink 
Lihtsalt on Eestis igasugune magedam puhtapoolne vesi nii odav, et meil vee puhastamsiele ja magestamisele veel mõelda pole vaja. Aga tahaks soojematel maadel odavamalt offgridida, Päikest seal jagub elektriks, siis just puhas mage vesi söögiks-joogiks on probleemiks! Küsimus ongi, kas ma selle odavama Aquaphor vms seadmega julgeks suvalisest kraaviveest joogivett teha? Vihmaveest ja Tallinna koaguleeritud trassiveest küll Wink Kangema seadmega julgeks aga ka omaenda maja hallveest ja ka septiku-biopuhasti immutustoru veest seda teha, ainult vetsupotist tulev vedelik on liiga karm.
Vasta

Kanali puhul esmane valik oleks drenaaž. Väldib nii niiskuse sissetulekut kui ankurdamise vajadust. Aga eeldab et saab vee ära juhtida põrandapinnast madalamal. Võimalik ka väikse kaevu ja pilsipumbaga lahendada. Luuk kanali põrandasse sel juhul.
Vasta

(14-06-2023, 09:40 AM)olli Kirjutas:  
(13-06-2023, 20:40 PM)muska71 Kirjutas:  Keegi piksekaitsest oskab midagi rääkida?Maja ca 12m pikk,kas piisab 1 allatulek või peab 2 olema?Keset maja on korsten ja sinna plaaniks varda panna.Kuna paas väga ligidal siis maase rammida ei saa ja tuleb kraavi panna,aga kui pikalt peaks maa sees maandus jooksma?Hetkel vana maandus oli mingi 8mm latt tuli katuselt alla ja läheb maase,väidetavalt peenike.Netist leidsin,et onninen müüb tarvikuid,või pakub veel keegi?Tegin ka koogelmooglit,aga targemaks ei saanud...

Õige oleks neli allatulekut. Igast nurgast üks. Ning maa sees olev traat teeb ringi ümber maja. Katusel jookseks traat mööda harja. See tagab kaitse maksimaalselt umbes 120 kraadi ulatuses traadi all. Et kui katus 30 kraadi või lamedam, siis enam ainult harja traadist ei piisa. Maja otstest läheb traat üle. Ca 50 cm suunaga 45 kraadi üles. Korstna juurde varras panna on õige. 
Aga ei tohi tervikplaani unustada. Ka elektriseadmete maandus peab vastama nõuetele, muidu tekitad pikselöögi korral väga suure potentsiaalse erinevuse kõigisse oma elektriseadmetesse. Ehk piksest tulev vool leiab tee alajaama suunas läbi su külmkapi ja teleka (sest alajaama maandus on pikselöögi hetkel oluliselt madalama potentsiaaliga kui sinu maandus). Võid ette kujutada mis elektriseadmetest siis alles jääb. Mul maksis maanduse ja piksekaitsme projekteerimine ca 100 EUR. Väärt iga senti.

Ps. Maa sees tsingitud teratraat (10mm). Katusele sobib alumiiniumist, mida oluliselt lihtsam painutada. Iga ülessemineku juures spets lahutusklemm.
Tänud!katus 45 kraadi uus eterniit ja harjaplekiga.Peakilp õues ja see eeldan ikka korralikult maandatud juba vene ajal ja maasees on tõepoolest mingi kilbist tulev tummine traat.
Vasta

(14-06-2023, 13:44 PM)isandpauk Kirjutas:  Plaanis valada betoonist garaazi kanali kessoon varemehitatud hoonesse. Välimine saalung on juba paigas ehk viimane aeg midagi muuta.
Kuna pinnavesi võib tulla vahel päris kõrgele ning asja paigast tõsta, tekkis küsimus, kuidas ankurdada?
Kahes küljes on hoone vundament lähedal ja võimalik lasta ankrutega keermelatid läbi välimise saalungi vundamenti ja hiljem siduda armatuuriga.
Ülejäänud kaks külge on sellised, kus küljel ega all pole midagi peale savipinnase. Kas lüüa lihtsalt rauda läbi saalungi pinnasesse või kasutada kruvivaiu vms?

Võib anda ka vihjeid, kuidas tagada kessooni veekindlus? On siin mingi miinimum-seinapaksus või peaks põhja ning külgedele paigaldama kile?
Savipinnas ja kõrge veetase on keeruline kooslus. Olen näinud ühte tööprojekti kus sarnastesse tingimustesse oli ette nähtud 2x kordse seinaga lahendus: kõigepealt välimine kest valubetoonist ankurdatuna pinnasesse spets ankrutega (suure läbimõõduga spiraalid umbes nagu lennuväljadel kasutatakse maasse keeramiseks otsas aas et saaks midagi kinnitada). Siis oli mingi veetihe plastmembraan vms materjalist kiht kokkukeevitatuna/sulatatuna. Ning seejärel sisemine kest valubetoonist. Kõik betoon muidugi armeeritud. Betoonikihtide paksusi enam ei mäleta aga päris paksud olid. Põhimõte oli et betoonkestade kogumass pidi ületama vee survejõu, ja varuga.
Vasta

Millise pumbaga oleks hea garaazi keldrist vett välja pumbata? On üks tsentrifugaalpump (mis istub küll augus), aga ca 15cm vett jääb ikka sinna auku. Oli kevupump, mis töötas vibreermise pealt, aga see oli vana vena oma, tihendd ei pidanud hästi ning tegi meeletud müra ning viskasin minema. Kas vibrapumbad teevadki tugevat häält või see oli pigem antud nikerdise teema?
Hea oleks kui suudaks imeda siis paneks voolikuotsa sisse ja saaks praktiliselt kõik kätte.
Vasta

Kui kõike vett kätte tahad saada, siis lihtsaim viis on kutsuda paakauto. Edasine oleneb opereerija kogemustest ja kasutada olevatest otsikutest. 
Kui paakauto sinu jaoks liiga kallis, siis leia üks kinnine anum, kuhu vesi ladustada ja säti see käes oleva vooliku ning auto või traktori õhuvõtja vahele.
Nimisõnaks on vaakum. Viimase lihvi teed tolmuimejaga.
Vasta

(15-06-2023, 11:09 AM)oliveer Kirjutas:  Millise pumbaga oleks hea garaazi keldrist vett välja pumbata? On üks tsentrifugaalpump (mis istub küll augus), aga ca 15cm vett jääb ikka sinna auku. Oli kevupump, mis töötas vibreermise pealt, aga see oli vana vena oma, tihendd ei pidanud hästi ning tegi meeletud müra ning viskasin minema. Kas vibrapumbad teevadki tugevat häält või see oli pigem antud nikerdise teema?
Hea oleks kui suudaks imeda siis paneks voolikuotsa sisse ja saaks praktiliselt kõik kätte.

Kui suur see auk on, kuhu vesi sisse jääb?

Ise olen kanali kuivaks saanud nii, et viskan tühjenduspumba ämbrisse ja kühveldan väikese lumelabidaga vee kanalipõhjast sinnasamma ämbrisse. Tavalise 5m pikkuse kanali põhjast paar cm vett niimoodi välja saada pole väga suur töö.
Vasta

Kunagi kanalit tegin siis ka vist vesi hakkas kohe kimbutama ja hea lahenus sai kui kanali nurka väiksem auk/süvend teha nii ca 30x30 cm ja umbes sama sügav ka,sinna paned tühjenduspumba sisse ja tollel ka ujuklüliti ja ise regullib ennast seal urus ja sinu kanal kuiv...
Vasta

(15-06-2023, 11:09 AM)oliveer Kirjutas:  Millise pumbaga oleks hea garaazi keldrist vett välja pumbata? On üks tsentrifugaalpump (mis istub küll augus), aga ca 15cm vett jääb ikka sinna auku. Oli kevupump, mis töötas vibreermise pealt
Musta vee tühjenduspump. Võtab 20..30mm kõrguselt:
https://www.google.com/search?q=t%C3%BChjenduspump

Vibropumba nimigi viitab, et vibreerib (ja lärmab). Nt salvkaevu ei soovitata panna: lõhub seda. Eks lõhub ka puurkaevu.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: Peeter2, zazik, 8 külali(st)ne