[tõnn]

RB ei tundugi hetkel mõttekas kuna selle eesmärk ja tasuvus on ikka 100 aasta plaanis.
100 aastat tagasi oli auto ka ohtlik ja hirmutas hobuseid. Tänapäeval ei suudeta hakkama saada ilma autota, isegi hobusega sõitmine on mõeldamatu.

[DevilDeVille]

RB ei tundugi hetkel mõttekas kuna selle eesmärk ja tasuvus on ikka 100 aasta plaanis.
100 aastat tagasi oli auto ka ohtlik ja hirmutas hobuseid. Tänapäeval ei suudeta hakkama saada ilma autota, isegi hobusega sõitmine on mõeldamatu.

Selline arvamusavaldus on pehmeltöeldes piinlik lugedagi. Fail Balticu apologeetidel on vägevad tasuvusarvutused, mis näitavad kasumlikkust sisuliselt eile. A kui nüüd võtta naeruväärne perspektiiv, et sada aastat maksame selle kuritegeliku skeemi kahjumit maksurahadest kinni ja siis ühtäkki muutub imetabaselt kasumlikuks... ohh jah. Pigem on selleks ajaks tomivad teleportatsioonisüsteemid leiutatud.

[2715]

Kui see Fail Baltic peaks miski imeläbi 100 aasta pärast tasuvaks muutuma siis oleks sinna avaliku raha paigutamine eriliselt kuritegelik.
See ehitatakse valmis 10 aastaga ja umbes 90 aasta pärast võib uuesti teema üles võtta.

Sellele rahale on paremaid paigutusi ka senini.
Ma ikka salamisi loodan, et see tohutu rahasumma jääb sinna panemata ja seda kasutatakse millegi praktilisema jaoks.
Näiteks tuumajaam või isegi teine et me konkurentsivõime tõuseks odava elektriga mis lubaks siin ka neid asju tootma hakata mida siis saaks laiali vedada.

Ah et tuumajaam pole populaarne ja keegi ei taha seda oma lähedusse?
Pakun tasuta välja turundusnipi et kõik kellele maapinnalt tuumajaam kätte paistab saavad omale 10A kaitsme jagu tasuta elektri kinnistule kuni jaam elektrit toodab ja vastuseis väheneb pääris uhkelt.

[jaan mmc]

Õnneks pole meil enam nõukogude reziim ja ilma rahvalt küsimata selliseid suuri maad poolitavaid asju ei ehitata, onju.

[robvill]

Mis riigi tengelpunga puudutab, siis kas keegi mäletab millal oli viimati juttu sellest kuipalju kalõmmi peaks Eesti riik saama Danske Panga rahapesumenetlusest? Hetkel meenub ainult see et reffid ühe endise FBI peadirektori asja ajamiselt minema peksid kuid mis edasi on saanud, pole aimugi. Seal peaks ikka mitmedsajad milkud leos olema kui mitte enamgi. Kuipalju Eestile? kas mõni ametnik teab või ei huvita neid.
Mis RB-d puudutab siis siinkandis Põlmal Raplamaal sai just valmis uhke viadukt tulevasele kiirraudteele. Põlma-Kehtna tee oli oma aastajagu kas täitsa kinni või piiratud läbipääsuga. Kuhjati kokku kaks hiiglama hunnikut liiva ja valati betoon sinna peale ja vahele. Fotot pole hetkel käepärast, kohalikud kutsuvad seda ausambaks otsalõppenud mõistusele (kus lõpeb mõistus seal algab raudtee).

[Aare R.]

Teame ju kõik seda "väiksed võllas, suured tõllas"- ütlust.

Muuseas, mis puutub riigi asjadesse, siis eile kuulsin sellist asja, et 200 milli on lihtsalt "kadunud". Kui need asjad nii jätkuvad, ehk siis kui riik oma laamendamist ei lõpeta, võiks uusi makse lisada ja praeguseid tõsta nii, kuidas pähe tuleb, aga sellest ei muutu riigi olukord karvavõrdki paremaks.

[DevilDeVille]

Teame ju kõik seda "väiksed võllas, suured tõllas"- ütlust.

Muuseas, mis puutub riigi asjadesse, siis eile kuulsin sellist asja, et 200 milli on lihtsalt "kadunud". Kui need asjad nii jätkuvad, ehk siis kui riik oma laamendamist ei lõpeta, võiks uusi makse lisada ja praeguseid tõsta nii, kuidas pähe tuleb, aga sellest ei muutu riigi olukord karvavõrdki paremaks.

Kas nüüd just 200 miljuuni kadunud, aga kuna arvepidamine riigieelarve üle istubki reaalselt ühe lontkõrva exceli tabelis, siis "näpukaid" ikka juhtub - näiteks ühele valitsusalale sai 100+ miljuuni lisaks ja kuna vigasel tabelil baseeruv otsus oli juba allkirjastatud, siis asuti ühiselt ringkaitses perset katma, et asi avalikuks ei saaks. Valitsusalal justkui oleks see lisaraha ilma küsimata olemas, a isegi kui küsiks, siis tšinovnikud seda kasutada ei laseks

[vant]

siin on küll ohjeldamatult lolli juttu aetud, seega jätkan.
Ei tea kuskohast tuleb selline luuseri jutt nagu "kaevandamisest riigile makse ei laeku ja jääb ainult auk maasse".
Fosforiidi kaevandamine peaks kindlasti jääma riigi kätte ja tulud sellest riigikassasse. Narrus on see rikkus kasutamata jätta. 
Enne muidugi kindlaks teha, kas see kaevandamine tänapäevaste vahenditega oleks piisavalt keskkonnasõbralik. Kindlasti tasuks seda vähemalt uurida - aga näib et isegi seda ei julgeta. Lihtsam on ju elada nagu kärbsed sitahunnikul. 

Tselluloosivabriku puhul kuses Jüri Ratas püksid täis ja andis uhhuukarja lärmamisele alla. Isegi ei uuritud mitte midagi. 
Ja nüüd veetakse meie puit toorainena Soome või Rootsi, kus see väärindatakse. Seal millegipärast osatakse ja saadakse sellega hakkama ja see on ka põhjus miks meie iialgi nendega võrreldavalt rikkaks ei saa. Meil siin on banaanivabariik. Kui kellelegi läks öeldu hinge ja peab taaskord vajalikuks lämisema hakata nagu antud kombinaat ei annaks peaaegu kellelegi tööd, siis esiteks pole see tõsi ja teiseks on see ainult näide. Iseloomustamaks Eesti riigi suutlikkust.

Lämiseva luuserina uhhuukarja seast pean siiski vajalikuks märkida, et pasatehasele pani bänni ikkagi Urmas Klaas. Asjaolu, mida poleks uskunudki, arvestades seda, kuidas tema peakontor "miljarditehasele" kaasa elas. Seda, kas J. Ratas s.ttus või kusi ennast täis, ei tea, ekskremendihuvilisest ksf teab paremini. Igal juhul võttis Tartu linnapea oma uhhuudest alamaid kuulda. Ega seal Tartus ju peale uhhuude kedagi polegi, ei saada heast asjast aru ja kirtsutavad paha haisu peale nina.
Veel kord- Soomes ja Rootsis, kus suuri jõgesid on mitte kordades, vaid kümnetes kordades rohkem kui meil, saabki lubada luksust tehaseid nende äärde rajada. Ühes jões läheb midagi vussi, teised kolmkümmend jäävad alles.
 Küsimus oli ärajäämise seisukohalt eelkõige küll Tartu elanike vastuseisus, mitte Emajões, aga hea et niigi läits. Kui 100 tuhande hääl ka midagi ei loe, siis ei loegi ju miski. Oma nottinmaibäkkjaard jutud võite ka sel juhul sinna samusesse pista, kui linnatäis inimesi ei taha mingit s.tahaisu sisse hingata, siis nii ongi.
 Kohe nüüd muidugi tuleb jutt sellest, et tänapäeva tehnoloogia jne. Ma olen seal samas Rootsis, kes nüüd meie metsa ära ostvat, ühe tehase kõrval seisnud ja veendunud, et lõhn on täitsa olemas ja mitte meeldiv. Et meie teinuks moodsama ja parema ja lõhnavaba? Kindel või? Ei kõlanud need lubadused tehasest jõkke tagasi lastavast ülipuhtast veest eriti veenvalt. Sellelegi ei tahetud vastust anda, kust raha pärineb, millega tehas püsti pannakse, miks siis mingeid ülipuhta tehnoloogia lubadusi uskuda.
Jutt sellest et meie toore veetakse Rootsi ja Soome ja seal sellest tselluloosi tehakse- on sel mingi kindlam teadmine ka? Kui meie tublide ametnike tõttu oli meie puidu hind vahepeal juba sealsest kallim, kas nad siis ostavad omale toorme meilt puhtalt empaatia ja ligimesearmastuse pärast?

[tõnn]

"lõhn on täitsa olemas ja mitte meeldiv"

Mingisuguse lõhna pärast ei tohiks küll asi katki jääda.
Samamoodi ebameeldivalt lõhnavad ka agronoomid ja fekalistid kuid söömist ja shtumist pole siiamaani kusagil ära keelatud.

[aavu]

Mis RB-d puudutab siis siinkandis Põlmal Raplamaal sai just valmis uhke viadukt tulevasele kiirraudteele. Põlma-Kehtna tee oli oma aastajagu kas täitsa kinni või piiratud läbipääsuga. Kuhjati kokku kaks hiiglama hunnikut liiva ja valati betoon sinna peale ja vahele. Fotot pole hetkel käepärast, kohalikud kutsuvad seda ausambaks otsalõppenud mõistusele (kus lõpeb mõistus seal algab raudtee).

Riisipere viadukti ehitamise aegu tuli minu pähe mõte: Miks ei tohi viadukti alla teha kartulihoidlat või muud vajalikku ruumi? Jääks ära liiva vedu hiiglakogustes ja augu teke karjääri. 

Tallinnas hendriksoni küüru alust kasutab TLT busside hoidlana ja ruum kasulikult töötab. Hea, et sinna liiva ei veetud nagu tänapäeval Laagna ja Peterburi tee viaduktile.

[Walter]

"lõhn on täitsa olemas ja mitte meeldiv"

Mingisuguse lõhna pärast ei tohiks küll asi katki jääda.
Samamoodi ebameeldivalt lõhnavad ka agronoomid ja fekalistid kuid söömist ja shtumist pole siiamaani kusagil ära keelatud.

Käis kunagi grupp siinmaalasi ühes Saksamaa linnas asuvas asutuses kaasaegse ettevõttega tutvumise eesmärgil. Asutus oli prügi sorteerimis- ja ümbertöötlusjaam ning asus see sisuliselt kesklinnas. Ei eritanud see mingeid aroome ega elu välistavaid muid asjaolusid. Seda et tegu on prügijaamaga saadi aru alles siis kui väravad-uksed avanesid ja hoonesse sisse lasti. Tegelikult saab ikka küll kui tahta ja vaja.

[Peeter2]

Lämiseva luuserina uhhuukarja seast

Et terve Tartu linna elanikkond uhhuude hulka kuulub, on selge ülehinnang. Tühjad tünnid kõmisevad valjusti. 
Minu jaoks on nad samasugune seltskond nagu need "emapuu kaitsjad" Haabersti ringil ning Nursipalu laienduse vastased. Kõigevastased. 
Mul pole mingit vahet kas põlve lasi nõrgaks linnapea või peaminister, tulemus on oluline. 
Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetada otsustas vabariigi valitsus. 
Targa inimese tunnus on oskus eristada olulist ebaolulisest, ja oluline oli seal see, et isegi mingeid keskkonnamõjusid, üldse mitte midagi uurida ei lubatud.
Oli ka teisi omavalitsusi, kes olid tehase rajamisest huvitatud. Aga ei, tõmmati vesi peale. 
Tehase rajajad tegid muidugi suuri vigu, nemad tegid oma arust head asja. Mida nad arvestada ei osanud, oli, et tühjade tünnide kõmin valjuks muutub ja riik ning omavalitsus seda kartma hakkab. Oleks tulnud hoida algusest peale madalat profiili, uuringud ära teha ja siis oleks olnud juba millelegi toetuda.

[ivo86]

Lämiseva luuserina uhhuukarja seast

Et terve Tartu linna elanikkond uhhuude hulka kuulub, on selge ülehinnang. Tühjad tünnid kõmisevad valjusti. 
Minu jaoks on nad samasugune seltskond nagu need "emapuu kaitsjad" Haabersti ringil ning Nursipalu laienduse vastased. Kõigevastased. 
Mul pole mingit vahet kas põlve lasi nõrgaks linnapea või peaminister, tulemus on oluline. 
Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetada otsustas vabariigi valitsus. 
Targa inimese tunnus on oskus eristada olulist ebaolulisest, ja oluline oli seal see, et isegi mingeid keskkonnamõjusid, üldse mitte midagi uurida ei lubatud.
Oli ka teisi omavalitsusi, kes olid tehase rajamisest huvitatud. Aga ei, tõmmati vesi peale. 
Tehase rajajad tegid muidugi suuri vigu, nemad tegid oma arust head asja. Mida nad arvestada ei osanud, oli, et tühjade tünnide kõmin valjuks muutub ja riik ning omavalitsus seda kartma hakkab. Oleks tulnud hoida algusest peale madalat profiili, uuringud ära teha ja siis oleks olnud juba millelegi toetuda.

Kas ma saan õigesti aru, et Sinu jaoks on terve Tartu linn, nagu need "emapuu kaitsjad" Haabersti ringil ning Nursipalu laienduse vastased. Kõigevastased.

Lugupidamisega,
Uhhuu.

[Peeter2]

Oma arust ma väljendasin seda esimeses lauses, et uhhuude arv Tartus on ülehinnatud. Neid on kindlasti seal selge vähemus nagu igal pool mujalgi. Lihtsamas keeles, et kogu Tartu elanikkond polnud kindlasti tselluloositehase vastu. Ja seal polnudki millelegi oma arvamust toetada peale ajuvabade loosungite, uuringuid ju ei tehtud.

[honkomees]

1. Kõigevastased ... See on terve ühiskonna tunnus kui inimesed võitlevad kogu ühiskonna heaolu eest, mitte ainult oma isikliku heaolu pärast. 
Kui lähtuda loogikast, et mind see ei puuduta, minu olukorda ei halvenda siis jõuame diktatuuririikide seisu, kus võib demonstrante peksta küll aga suurt massi see ei morjenda, kuna neid ju keegi peksa.
Võidelda tuleb kõigi valitsuse jms lollluste vastu, nii RB, Nursipalu laiendamise kui uute saastavate tehaste rajamise vastu ja mitte ainult Eestis vaid ka nt Soomes ja Rootsis, kogu see s!tt jõuab "puhastatud" kujul ikka merre ja meie kõigini.

Teemast ka 
2. Automaks. Seda ei tohi lubada. Selle asemel tuleb ära kaotada kogu ühistranspordi subsideerimine, kuna ühistranspordil on mõtet ainult linnades ja suurte linnade vahel. Viimane on niikuinii kommertsalusel. 
Maakonnasiseste liinide rentaablus on võimatu meie rahvastiku tiheduse juures ja kasutamine töötavatel inimestel on praktiliselt võimatu, puusalt tulistades 95% inimesi ei saa sellest abi ja peavad omama isiklikku autot. Pensionärid ja loovtöötajad võib-olla suudavad maakonnliine kasutades oma asjad ära ajada nt 5 km bussipeatuseni kõndides/rattaga sõites ja siis ümberistumistega terve päev tegelda. 
Kui aga jätta alles dotatsioon linnatranspordile siis õigluse mõttes tuleks maaelanikele maksta proportsionaalne osa peo peale isikliku auto kompensatsiooniks. Administreerimise mõttes oleks lihtsam ära kaotada kõik dotatsioonid transpordile.

[ivo86]

Oma arust ma väljendasin seda esimeses lauses, et uhhuude arv Tartus on ülehinnatud. Neid on kindlasti seal selge vähemus nagu igal pool mujalgi. Lihtsamas keeles, et kogu Tartu elanikkond polnud kindlasti tselluloositehase vastu. Ja seal polnudki millelegi oma arvamust toetada peale ajuvabade loosungite, uuringuid ju ei tehtud.

Lihtsamas keeles - kes oli selle tehase vastu, on uhhuu.
Mina, väga tiheda Emajõel käijana, olen siis kindlasti uhhuu ja sinna ühte sellist tehast ei taha.
Olles kursis maailmas ja Eestis juhtunud reostusjuhtmitega, väidan, et olenemata kui hea ja moodne tehas teha, vahel juhtub asju. Asjad tekivad, lähevad katki, keegi lülitab midagi valesti.
Taolise tehase puhul tähendaks see täielikku katastroofi antud vesikonnale. Kes on tuttav riskihindamise maatriksiga, saab aru, et isegi kui tõenäosus on madal, aga tagajärg ülitõsine, on risk väga suur.
Meil on Eestis just uhtunud väike leke jõkke, mis tulemus oli?
Ja noh, et kuhu siis see tehas teha?
Üks selline nali ringleb netis, et " Kui sa peaksid valima Eesti ühe linna, mis maapealt ära kaob, siis millise sa valiksid ja miks just Jõhvi?".

Ahjaa, mina ei tea ühtegi Tartlast, kes oleks seda tehast sinna tahtnud ka. Ju siis neid uhhuusid ikka jagub.

[Peeter2]

Mina, väga tiheda Emajõel käijana, olen siis kindlasti uhhuu ja sinna ühte sellist tehast ei taha.

Taaskord, nagu ma ka oma arust väljendasin, siis point ei olnudki tingimata Tartus, see oli üksikjuhtum, vaid Eesti riigi suutlikkuses.
Nagu ikka, tervikust võetakse välja üksikud endale sobivad punktid ja hakatakse nende kallal närima. 
Kõik su jutt on sinu arvamus, mis toetub sinu peas väljakujunenud pildile. Mina eelistaksin, et oleks võimalik toetuda faktidele, konkreetsel juhul oleks tulnud teha keskkonnauuringud.
Kui usaldusväärsed andmed näitavad, et sinna tõesti seda tehast ei tohi rajada, siis hästi, olgu nii. 
Teiseks taaskord nagu öeldud, siis oli ka teisi omavalitsusi hoopis mujal, mis oleksid olnud sellest tehasest huvitatud. Valitsus lihtsalt keelas projekti ära ilma millelegi toetumata. Avalik arvamus olevat olnud vastu!
Eesti riigi suutmatuse ja tahtmatuse tõttu on mitmeid teisi suuri investeeringuid tühja läinud, serveripargid, tehased. Need läksid sinna, kus riigid on ühiskonna ning majanduse arengust ja kasvust huvitatud.

[Jesper]

Kui aga jätta alles dotatsioon linnatranspordile siis õigluse mõttes tuleks maaelanikele maksta proportsionaalne osa peo peale isikliku auto kompensatsiooniks.

Linnatransporti korraldatakse linna eelarvest, ehk siis seda "peo peale" osa mine ja küsi oma vallast. Tõenäoliselt kulub see kohalikele teedele, mida mööda sa oma isikliku autoga sõidad.

[2715]

Natuke mõtteainet teemal kuhu me teel oleme.
Näiteks selline uudis tootluse kohta meie riigis.
Ega siin polegi midagi muud lisada, et asi ei taha edeneda ja näitlikustame seda kalapüügiga.
Kalandusega tegeleb 20 inimest ja seda kõrgtehnoloogiliselt nagu meie edulugu tahetakse maalida.
Nii on meil paat säästliku elektrimootori ja päikesepaneelidega ning viimasepeal kajaloodiga kus istuvad kolm kalameest kes püüavad latikat selleks spetsiaalselt arendatud ussidega.
Tänu tehnoloogiale saavad nad kõvasti kala-igaüks ämbri päevas.
Päeva lõpuks tulevad nad kaldale kus ootavad ülejäänud 17 ja pistavad ühe ämbri kinni.
Teine ämber müüakse ära aga kellele?
Naabritele ei saa müüa sest seal on samasugune firma 20 töötajaga kes kasutavad tavalisi usse ja püüavad  päevas 10 ämbrit kala.
Ainuke esinevus on, et nad istuvad kaldal ja igaüks püüab, küll vähe aga lõpuks on kala rohkem ja ämber kala maksab vähem.
Et meie näidisfirma kala oleks konkurentsivõimeline on neil palk väga väike ja õige ka sest kulu on suur.
Nii oleme hinnatasemelt jõudmas rikaste riikide tasemele aga palgatasemelt pigem kuhugi nimekirja teise poolde.

Niisiis perspektiivid millega tegelemine on edukas kui me enam tööjõukuludelt konkurentsis pole?
Järgi jäävad need alad millega teised ei taha tegeleda ja kus võiks konkurentsi pakkuda.
Näiteks fosforiidi kaevandamine, tselluloositehas ja miks mitte ka radioaktiivsete elementide eraldamine diktüoneemakildist.
Kindlasti on veel alasid millega teised ei taha tegelda, näiteks liitiumi eraldamine maagist ja selleks ongi see raudtee et tuua siia tooraine ja viia vajalik osa tagasi.
Sekka võetakse veel muid asju ka mis maast saada nagu turvas ja kasvõi kruus.

Aga sellest olukorrast väljapääsu ka näha pole sest need 17 kalurit hakkaks kohe streikima kui nad peaks hakkama käsitsi püüdma...
Näiteks õpetajad ähvardasid streikima hakata kui nende palgatõus ära jääb.
Aga äkki peakski laskma neil streikida kuni arved hakkavad laekuma ja tekib arusaamine, et parem pool käes kui terve katusel?
Enne muidugi ma teeks sellise nalja, et telliks analüüsi sõltumatult spetsialistilt kas haridusministeeriumis on kokkuhoiukohti ja kui neid leitakse saab tulemust analüüsida ja astuda samme.
Seda nalja peaks muidugi tegema kõigis ministeeriumides.
See kokkuhoid mida praegu kõnelustel etendati ei ole päris see vaid meenutab rohkem asendustegevust.
Kui ministeeriumidele antakse peaministrilt suunis kärpida summa x ja sellega hakkama ei saada on kaks võimalust: kas peaminister tahab võimatut või minister ei allu peaministrile.

Kujutate ette, et firmajuht käsib mul säästa kütust 25% ja ma ei hakka ökonoomselt sõitma vaid lasen pedaal põhjas edasi?
See saab lõppeda vaid nõnda, et mind vallandatakse, kütus saab otsa või tuleb vahe kinni maksta...
Minna uudistesse rääkima, et mu autolt võeti osa kütust ära ei tee asja paremaks.

[entson]

Olles läbi lugenud eelnevad postitused tootluse ja muude sel teemal  käsitletud asjade kohta , siis ei saa ma aru ,kuidas samasuguse töö tegija siin peab tegema tootlikumalt (ehk rohkem ) tööd ,kui mujal . Ehk siis on loodud eeldus ,et bussijuht või rekkajuht siin peab tegema sama raha saamiseks  rohkem tunde tööd, aga ei saa ju, seadusega on pandud piirangud . See bussijuhi näide tuleb alati esimesena pähe ,kui hakatakse rääkima efektiivsusest ,sest see töö on liinibussijuhtidel igal pool ühesugune . Olen ikka vist loll ja paras mulle! Ei tööta ei bussi- ega rekkajuhina. Äkki keegi annab mõistliku selgituse ?