Jaan Tatika ideed

Kulla ksf Stihl, ära sohki tee. Kui sa ergutusotsa lahti võtsid, kuidas see jääkmagneti tekitatud vool ergutama pääseb. Räägiti ikka ilma akuta(vähemalt + eemaldatud loomkatsena) ja siis vedada mootori pöörded üles- no peaks ellu ärkama?
Õunamahla see aasta jätkub, kui päike või tuul või vesi kellegil 2 kw`ni jõuab, oleks J.T. ökokeevitus võimalik...[Pilt: 19451251a3516b_l.jpg]
Vasta

Midagi eriti huvitavat
http://www.youtube.com/watch?v=Qsieu7cKn...re=related
Vasta

Reaalelus ma nüüd nii noor ikka ei ole(aga kes teab kustmaalt hakkab see piir "õige vanus"), aga jah, magnetergutusega autogeneraatoritega kokkupuude on kahjuks olematu, sessuhtes olen jah liiga noor. Minujaoks hakkab maailm ikka elektromagnetergutusega generaatoritest...

Jalgratta dünamot olen muidu ikka näppind kunagi 15 aastat tagasi - eks see kah sisuliselt ju püsimagnetergutusega generaator....

Aga teema jätkuks - hetkel käib Tatika töö "kompressori" kallal, juttu ja pilte saab siis kui asja valmis saab. Valmis saamine võib aga venida järgmise suveni...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta

Veinipudelist CO2 võtmine on vähemalt teoorias hea idee küll. Ja veidi edasi arendades võiks kuhugi kinnisesse anumasse panna rohelise taime - sealt saaks hapnikku. Atsetüleeni või propaani asemel võiks katsetada metaaniga ja selle saamiseks tuleb voolik pista... Ma parem ei ütle, kuhu Big Grin. Igal juhul oleks täiesti loodussõbralik gaasikeevitus.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

(25-11-2011, 05:46 AM)Mossemees Kirjutas:  Veinipudelist CO2 võtmine on vähemalt teoorias hea idee küll. Ja veidi edasi arendades võiks kuhugi kinnisesse anumasse panna rohelise taime - sealt saaks hapnikku. Atsetüleeni või propaani asemel võiks katsetada metaaniga ja selle saamiseks tuleb voolik pista... Ma parem ei ütle, kuhu Big Grin. Igal juhul oleks täiesti loodussõbralik gaasikeevitus.
Kui ei julge öelda, siis joonista, kõik ei saa ju aru. Hakkavad katsetama ja mine tea, kuhu toru topivad või kuidas süütemomendi ajastavadBig Grin

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Mul mingi vanaaegne arstividin või saksema rahva tarbeasi, pakuks nüüd mossemehele metaanivõtteliks. Klappgi sees, et ikka taspisi tuleks... [Pilt: 199167735ca162_l.jpg] [Pilt: 1]
Vasta

Mina tahtsin minski mootorile trimmeri süütemängu peale aretada. Masin läks käima ja käis väga hästi. kuid mõne minuti möödudes hakkab paukuma ja süüde läheb valeks, tegu on siis mtd 790 trimmeri hooratta ja süütepooliga.
Kas keegi on midagi sellist enne ka proovinud? mul siuke tunne et seal sees on midagi elektroonilist mis ise süüdet muudab. muidugi proovisin süüdet ise muuta nii ühele kui teisele poole mm kaupa. kuid ei saa asja. hakkab paukuma. mootor ise on korras. paar pilti ka:
[Pilt: 2257852.jpg?t=3]
[Pilt: 2257851.jpg?t=3]
Vasta

Viga pildi peal punasega märgitud või on magneti ja pooli südamiku vahe vale või annab vändalaager väikselt loksuda.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(27-11-2011, 18:04 PM)metsakohin Kirjutas:  Viga pildi peal punasega märgitud või on magneti ja pooli südamiku vahe vale või annab vändalaager väikselt loksuda.
vändalaager ei loksu! vahe on mul spets plekiga paika pandud, see millega saagidel pannakse. samuti olen vahetanud süütepooli korduvalt.

Vasta

Kuidas pöörlemise suunaga on, kas sama, nagu doonoril oli?
Siin küll saagide ja mu sarnase spetse päris mitu, aga julgen sellegi poolest väita, et süütenurka ei muuda seal miski peidetud süsteem. Kui sul poole mitmeid, võiksid mõne laiali harutada, saaks kindla vastuse.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(27-11-2011, 22:46 PM)metsakohin Kirjutas:  Kuidas pöörlemise suunaga on, kas sama, nagu doonoril oli?
Siin küll saagide ja mu sarnase spetse päris mitu, aga julgen sellegi poolest väita, et süütenurka ei muuda seal miski peidetud süsteem. Kui sul poole mitmeid, võiksid mõne laiali harutada, saaks kindla vastuse.
vaata pildilt on näha, et mul on hooratas teistpidi pandud,tähendab tuulutusribid seespool. seda tegingi selleks et pöörlemissuund sama oleks.
ma tean et mootorsaagidel on el.süsteem sees mis käivitades süüte hiliseks paneb, et ei toimuks tagasilööki/tõmmet. aga vot kas ka trimmeril see on seda ma ei tea. võibolla et on, sest walbro toodangud on nad enamus. kuid miks ma tal süüdet lõplikult õigeks ei saa seda ma ei mõista. käib 1-2 minutit väga tipp topp hästi ja siis hakkab paukuma. ise mõtlen et äkki asi küünlas? see punase teibiga ühenduskoht on mul joodetud kokku, ühenduse viga ei ole.
kummaline Toungue
Vasta

Mis nägu küünal on? Kas karpaga on kõik korras ja ujuk sulgeb nõelaga bensiini pealevoolu? Äkki karpa uputab, tahmab küünalt. Õhufilter on küljes, kas see on korras, ei ole umbes või hoopis seest tühi.

Vändakaela simmerid on OK?

Kuidas süütenurga välja raalisid? Saab seda muuta? On ikka paigas?

Neid küsimusi võiks veel olla, aga ehk aitavad probleemile jälile jõuda.

Tervitades, IP
Vasta

(27-11-2011, 22:59 PM)Isapull Kirjutas:  Mis nägu küünal on? Kas karpaga on kõik korras ja ujuk sulgeb nõelaga bensiini pealevoolu? Äkki karpa uputab, tahmab küünalt. Õhufilter on küljes, kas see on korras, ei ole umbes või hoopis seest tühi.

Vändakaela simmerid on OK?

Kuidas süütenurga välja raalisid? Saab seda muuta? On ikka paigas?

Neid küsimusi võiks veel olla, aga ehk aitavad probleemile jälile jõuda.

Tervitades, IP
küünalt proovisin mitut, ühte tavalist ngk oma ja mtd trimmeri enda oma ka. küünla värvi ei mäleta. karpat proovisin ka kahte tükki. karpa viga olla ei tohiks. või tegelt peaksin ujuki taset kontrollima, ehk on tõesti tase liiga kõrgel. õhufiltrit küljes ei olnud. sai talle käsi ette pandud, nii umbes veerand suletuks. sest mäletan varasemast ka et minsk hakkas paukuma ilma õhufiltrita. aga need paugud käivad just karpast, et nagu süüde oleks liiga varajane, lööb lonti õhulõõrist välja. vänt,laagrid ja simmerid on ok!
süütenurga panin alguses nagu trimmeril endal. tähendab et kui kolb on üss siis on magnetid hoorattal süütepooliga kohakuti. ja siis hakkasin proovima,liigutama umbes mm kaupa nii varajasemaks kui ka hilisemaks.
ma saan hooratast võllil niipalju liigutada kui tahan, kaotasin kiilu ära ja asi püsib koonuse peal kinni. ära ta ei liikunud, seda juba kontrollisin.

Vasta

Veel üks mõte.

Kas need süütepoolid on ikka korralikud tööloomad? Ehk pole mitte sama veaga kusagilt uue vastu vahetades maha võetud ja on äraviskamiseks mõeldud? Alguses võivad toimida, aga pärast soojaks minnes hakkab jant pihta. See, et neid mitmeid vabalt vahetada käes on andis vihje mõelda, et nad pole ehk terved enam. Ja võimalik, et ka sama veaga.

Jändasin oma LT 16 murutraktori süütega ka pool tundi peale seda, kui olin ta tagasi külge keeranud. Küll paukus ja plärtsus, kui hoorattale liiga lähedale sai, lõpuks sai ca kuulmise järgi vahe paikka ja nii jäi hästi käima siiani.

Proovi veel, ära jäta jonni. Peab käima jääma ju, kui selline operatsioon juba ette võetud.

Terv, IP
Vasta

(27-11-2011, 23:34 PM)Isapull Kirjutas:  Veel üks mõte.

Kas need süütepoolid on ikka korralikud tööloomad? Ehk pole mitte sama veaga kusagilt uue vastu vahetades maha võetud ja on äraviskamiseks mõeldud? Alguses võivad toimida, aga pärast soojaks minnes hakkab jant pihta. See, et neid mitmeid vabalt vahetada käes on andis vihje mõelda, et nad pole ehk terved enam. Ja võimalik, et ka sama veaga.

Jändasin oma LT 16 murutraktori süütega ka pool tundi peale seda, kui olin ta tagasi külge keeranud. Küll paukus ja plärtsus, kui hoorattale liiga lähedale sai, lõpuks sai ca kuulmise järgi vahe paikka ja nii jäi hästi käima siiani.

Proovi veel, ära jäta jonni. Peab käima jääma ju, kui selline operatsioon juba ette võetud.

Terv, IP
Süütepoolid korras! nendel trimmeritel läheb tavaliselt väntvõll puruks ja selliste isendite pealt ma neid maha kruvisin. aga ma ei tahaks ka jonni jätta. mõte on ju iseenesest hea Big Grin ja pealegi keerasin väntvõlliotsa tuksi sellega, niiet eks ma teen mootorile karteri survetesti, vaatan veel karpa üle ja üritan uuesti. isegi kui tal on mingi süütenurka muutev elektroonika sees olla kas on võimalik et trimmeri ja minski süütenurga vahe on nii suur, et mitte kuidagi ei ole võimalik õigeks saada?

Vasta

Kas ei oleks juba õige aeg oma teemaks? Siin siiski Jaan Tatikalikud tehnilised lahendid. See sae süüde minskile on juba korduvalt ja õnnestunult tehtud.
Vasta

Igasugused ilma kiiluta väntvõllile kinnitatud süsteemid muudavad aeg-ajalt oma orientatsiooni. Absoluutselt kindel.
Kõrgepinge juhet pole mõtet lihtlabase teibiga isoleerida, olgugi jätkamine joodetud. Lekib nii ehk naa.
Süütenurk kohe kindlasti teine kui trimmeril, sõltub suures osas pööretest ja kolvikäigust.

--------------
Oma teema võiksi tõesti teha.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(28-11-2011, 23:27 PM)metsakohin Kirjutas:  Süütenurk kohe kindlasti teine kui trimmeril, sõltub suures osas pööretest ja kolvikäigust.

--------------
Oma teema võiksi tõesti teha.

Süütenurk on ju alati kindla väntvõlli asendi juures. Seletad ehk lähemalt, mismoodi see pööretest ja kolvikäigust sõltub?
Vasta

kui muutuv ajastus välja arvata, siis nurga paneb insener paika ikka sinnakohta, kus kone oma põhilises tööpöörete vahemikus kõige paremini käiks. arvata võib, et igasugu saagidel-trimmeritel on see wot asendi jaoks sätitet ja liikumisvahenditel ilmselt pigem kuskil poolte pöörete jaoks optimiseeritud.
Vasta

Ma oma kesiste oskuste ja kasina mõistusega võtaks gaasijaotusdiagrammi ette, kui võõrast süüdet miskile mootorile paigaldama hakkaks. Mingitsorti "harjukeskmise" saaks paika ja siis reguleeriks töötaval mootoril vastavalt vajadusele.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne