01-09-2005, 20:48 PM
Kunagi avastasin hea vene lehekülje lendliisist, kuid ei suutnud seda enam leida, seetõttu üritan kirja panna, mis meelde jäi. Pealkiri oli hea: \"Lend-liis ehk kuidas meie omad liitlastele lohvi näitasid.\"
Lendliisi ehk sõjatehnika rentimise olid välja mõelnud Roosevelti nõuandjad, kuna sõja algul USA veel sõjas polnud ja seaduse järgi ühele sõdivale poolele ehk Suurbritanniale relvastust müüa ei tohtinud. Rentimise kohta see seadus ei käinud. Hiljem laienes lendliis ka teistele liitlasriikidele.
Tehnika toodi üle ookeani kokkupakitult, kohapeal tuli see pakendist vabastada ja kokku monteerida. Esimesed monteerimistehased rajati Iraaki, sealt veeti sõidukid Briti vägedele Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, edaspidi ka N-Liitu. Monteerijateks olid muidugi kohalikud araablased. Iraagi sadamate juurde kerkisid terved tööstuslinnakud. Hiljem rajati raudtee Kesk-Aasiasse ja monteerimine jätkus juba seal. Rohkem tuntud on teine üleveotee üle Põhja-Atlandi.
Üks põhjus, miks pärast sõda tagasinõutud tehnika hävitamisele määrati, oli ka montaaži halb kvaliteet. Kes oleks Ameerikas tahtnud veoautot, mille panid kokku venelased või araablased ja millega sõitsid punaväelased. Muidugi soovisid pruugitud sõjatehnikat osta arengumaad, kuid jänkidel oli küllalt oma vägede kasutuses olnud masinaid, millest osa üle ookeani sõtta ei jõudnudki. Ka neid polnud pärast sõda nii suurtes kogustes vaja. Ka Suurbritannia ja Prantsusmaa kasutuses olnud renditehnikast oli osa vanarauda saadetud või merre lükatud.
Miks aga oli pealkirjas nimetatud lohvi? Kogu nõukogude aja armastati ju liitlaste rolli sõjas vähendada ja ka lendliisi tähtsust pisendada. Räägiti, et lendliis oli kasulik Ameerika kapitalistidele, venelastele toodi vananenud ja kehva tehnikat ja küsiti selle eest ränka raha. Tegelikult poleks venelased ilma jänkide tehnikata kuidagi sõjas hakkama saanud ja Stalin olevat isegi osa inglastele mõeldud tehnikat endale nõudnud, hirmutades ameeriklasi sakslaste võimaliku läbimurdega. Renditasud ei katnud kogu tehnika valmistamise ja transpordi kulusid ning tasu hakati maksma alles pärast sõda. Inglased maksid oma rendi 70-ndate alguseks ära, kuid venelased peatasid maksmise 60-ndate lõpul, põhjendades seda ameeriklaste argessiooniga Vietnamis. Selleks ajaks polevat veel pooltki summat ära makstud. Nii et paras lohv küll: moodne tehnika väikese raha eest ja sedagi ei makstud ära.
Muuseas, igal Studebakeril olevat kaasas olnud hülgenahast kasukas autojuhi tarvis, kütteseadet ju polnud. Vaevalt et ükski juht seda kasukat nägi, küll aga olid mitmed punaarmee varustusteenistuste juhtivtegelased veel pärast sõdagi ameerika kasukatega uhkeldanud.
Lendliisi ehk sõjatehnika rentimise olid välja mõelnud Roosevelti nõuandjad, kuna sõja algul USA veel sõjas polnud ja seaduse järgi ühele sõdivale poolele ehk Suurbritanniale relvastust müüa ei tohtinud. Rentimise kohta see seadus ei käinud. Hiljem laienes lendliis ka teistele liitlasriikidele.
Tehnika toodi üle ookeani kokkupakitult, kohapeal tuli see pakendist vabastada ja kokku monteerida. Esimesed monteerimistehased rajati Iraaki, sealt veeti sõidukid Briti vägedele Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, edaspidi ka N-Liitu. Monteerijateks olid muidugi kohalikud araablased. Iraagi sadamate juurde kerkisid terved tööstuslinnakud. Hiljem rajati raudtee Kesk-Aasiasse ja monteerimine jätkus juba seal. Rohkem tuntud on teine üleveotee üle Põhja-Atlandi.
Üks põhjus, miks pärast sõda tagasinõutud tehnika hävitamisele määrati, oli ka montaaži halb kvaliteet. Kes oleks Ameerikas tahtnud veoautot, mille panid kokku venelased või araablased ja millega sõitsid punaväelased. Muidugi soovisid pruugitud sõjatehnikat osta arengumaad, kuid jänkidel oli küllalt oma vägede kasutuses olnud masinaid, millest osa üle ookeani sõtta ei jõudnudki. Ka neid polnud pärast sõda nii suurtes kogustes vaja. Ka Suurbritannia ja Prantsusmaa kasutuses olnud renditehnikast oli osa vanarauda saadetud või merre lükatud.
Miks aga oli pealkirjas nimetatud lohvi? Kogu nõukogude aja armastati ju liitlaste rolli sõjas vähendada ja ka lendliisi tähtsust pisendada. Räägiti, et lendliis oli kasulik Ameerika kapitalistidele, venelastele toodi vananenud ja kehva tehnikat ja küsiti selle eest ränka raha. Tegelikult poleks venelased ilma jänkide tehnikata kuidagi sõjas hakkama saanud ja Stalin olevat isegi osa inglastele mõeldud tehnikat endale nõudnud, hirmutades ameeriklasi sakslaste võimaliku läbimurdega. Renditasud ei katnud kogu tehnika valmistamise ja transpordi kulusid ning tasu hakati maksma alles pärast sõda. Inglased maksid oma rendi 70-ndate alguseks ära, kuid venelased peatasid maksmise 60-ndate lõpul, põhjendades seda ameeriklaste argessiooniga Vietnamis. Selleks ajaks polevat veel pooltki summat ära makstud. Nii et paras lohv küll: moodne tehnika väikese raha eest ja sedagi ei makstud ära.
Muuseas, igal Studebakeril olevat kaasas olnud hülgenahast kasukas autojuhi tarvis, kütteseadet ju polnud. Vaevalt et ükski juht seda kasukat nägi, küll aga olid mitmed punaarmee varustusteenistuste juhtivtegelased veel pärast sõdagi ameerika kasukatega uhkeldanud.
Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.