12-09-2005, 13:18 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 12-09-2005, 13:25 PM ja muutjaks oli valdo.)
Sedavõrd suur kiirus nagu 100 km/h eeldab üldiselt nii ratta täpset reguleeringut kui ka korralikku tasakaalustatust.
Esiteks - ükski rehv/lohv ega ka velg ei ole valmistet nii homogeenselt, et ta oleks täpselt tasakaalus. Minu meelest Kloostrimetsal sai tsiklirattaid tasakaalustada.
Samasugust vibreerimise efekti põhjustab aga lisaks ka mingi (varjatud) kahjustus rehvil (rehvi koordipõhimikus), samuti velje pisimgi viskamine. Velje viskamine võib olla põhjustet näiteks miskist järsuservalisest august läbisõitmisest. Vahel saab seda kodaratest paika ajada (laugjad \"vämpsud\"), vahel on vaja aga oskuslikku õgvendamist vasaraga (järsud \"vämpsud\"), millele järgneb kodaratest timmimine. Ning - tihti ei saagi järskude vämpsudega velgedest enam ideaalset, vähemalt mitte kiirete sõitude jaoks. Muide - kui rehv on maas, siis on velje väiksemgi viskamine perfektselt näha...
Esiteks - ükski rehv/lohv ega ka velg ei ole valmistet nii homogeenselt, et ta oleks täpselt tasakaalus. Minu meelest Kloostrimetsal sai tsiklirattaid tasakaalustada.
Samasugust vibreerimise efekti põhjustab aga lisaks ka mingi (varjatud) kahjustus rehvil (rehvi koordipõhimikus), samuti velje pisimgi viskamine. Velje viskamine võib olla põhjustet näiteks miskist järsuservalisest august läbisõitmisest. Vahel saab seda kodaratest paika ajada (laugjad \"vämpsud\"), vahel on vaja aga oskuslikku õgvendamist vasaraga (järsud \"vämpsud\"), millele järgneb kodaratest timmimine. Ning - tihti ei saagi järskude vämpsudega velgedest enam ideaalset, vähemalt mitte kiirete sõitude jaoks. Muide - kui rehv on maas, siis on velje väiksemgi viskamine perfektselt näha...
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme septembri lõpuni avatud L.P 11-18