[klaabu]

minu arust on korraldajad saanud muuhulgas hakkama kahe asjaga, mis küll eriti ületamatud ei tundu, kuid tegelikult enamasti suuri probleeme valmistavad:
1) on usaldatud auditooriumit. väljapanek oli unikaalne ja publiku usaldusele toetuv. au ja kiitus julguse eest.
2) on oma tegevust ka teistele demonstreeritud. olen kohanud vanatehnikahuvilisi, kes aastaid midagi nokitsevad (ja enamasti saavad midagi valmis ka), kuid siis ei toimu enam midagi (ei sõida ja kõik! kulub ju...). muidugi pole ju kohustus tehtut ka teistele näidata, kuid võiks ju. kasvõi üldharival eesmärgil.

üks väike kriitikanool ka mõnede osalejate pihta: vastava ajastu stiil tähendab minu mõtetes seda, et riietus on (lisaks sellele, et ta on ajastukohane) ka komplektne. lausa valus on vaadata mõnda komplekti, mille üksikelemendid on küll teatud kohas väga õigel kohal, aga tervikuna jätab karnevali mulje. asja eesmärk ei olnud ju sovjeti kummardamine (ja sellest tulenevalt mõnede arvates selle mõnitamine), vaid ajastu taasesitamine. ah, võibolla norin liiga palju, aga stiilipuhtus on minu arvates palju väärt.

kokkuvõttes siis - unustamatu mälestus minule ja kiitus korraldajatele.