14-09-2005, 13:28 PM
Nõndaks. Võiks ju vahepeal siia midagi lisada.
See reis, millest esimeses postisusest tsipa rääkisin, läks ülilahedalt ja sõnulselatamatult.
Tsipa pikemalt ehk siis.
Teekond kaardil nägi ette nõndamoodi- Kadrina- Hulja- Paide- Türi- Metsaonn. Leppisime kokku, et kui tsikkel vastu peab, siis Põltsamaa ja Jõgeva kaudu tagasi.
Eelmisel õhtul pakkisin madratsid ja telgi (juhuks, kui onne ei leia või need hõivatud on) ratta külge ja vaatasin veel kiire pilguga dnepri tehnilise olukorra üle. Kõik oli OK.
Lõunaks sõitsin Huljale naisele järele ja tema juures pakkisime magasmiskotid peale. Ühe magasmiskoti kinnitasin lenksu ja esitule peale- seega spidomeetrit polnud näha. Hakkasime siis tulema minu mäletamist mööda mingi 3 ajal.
Äkitselt tee peal sureb mootor välja- mõistus ütleb- süüde väljas. Tegin hoo peal veel käega kaare üle magasmiskoti ja lükkasin võtme tagasi sisse. Mõistus ei valetanud. Kuna aga see magamiskott tiris ikka pidevalt võtit välja, tuli teha peatus ja pahatekitaja ümber paigutada. Naise seljakoti peal oli selleks hea koht.
Sõit jätkus kenasti ja mootorit säästes 70-80km/h. Järgmine peatus peale Tapat. Tüdrukul silmad märjad, kuna sadul, mille olin eelmisel õhtul valmis meisterdanud oli ikka kivi, mis kivi. Kähku seljakotist minu kampsun istumise alla ja kohe teine asi.
Peagi saabus Olerexi tankla, kust ostsin janukustutit. Jõudsime kenasti Paidesse, tegime peatuse suure linnakaardi juures. Otsustasime mitte linna sisse sõita ja seda uurida, vaid mööda linnaäärt Türile sõita. Tee äärde jäi suur Maksimarket. Kuna õhtuks oli söögi- ja joogipoolist tarvis, tegime peatuse ka seal. Kell oli seks ajaks vist juba mingi 5. Kokku sai ostetud igasugust träna, mis ei tahtnud kusagile ära mahtuda ning seeläbi šaslõkianum jäigi lenksu otsa rippuma. Paidest Türile ainult 10 km ringis- väga hea- varsti oleme kohal. Väike peatus veel Türi Säästuarketisse, veel pisikraami ja edasi.
Peagi tuli maanteelt maha kruusateele pöörata. Võtsin välja paberi, kuhu olin kodus rmk kodukalt kirjutanud onni juurde pääsemise juhendi. Kruusateed jätkus hea paarteist kilomeetrit. Kuna kaks metsaonni asusid üksteisele väga lähdal, otsustasime kõigepealt esimest otsida. Juhend nägi ette, et tuleb 15 km pärast Tagametsa poole pöörata. Dnepri odomeeter näitas juba 18 km maanteest, aga Tagametsa silti ei olnud. Tegin otsuse peatuda ja kaarti silmitseda. Just enne seda silmasin midagi hirmuäratavat. Esitule korpusel põles punane õlirõhu tuli. Mõtlesin, et ah sitta- puhkab siis 10 min mootorit ja asi korras. Otsustasime otsa ringi pöörata ja siis igast teeotsast vasakule pöörata.
Käivtasin peale peatust mootori- tuli ei kustu. Proovisin käivitada mitu korda- ikka ei midagi. Kuna edasi oli vaja sõita, me seda ka tegime. Sõitsin madalatel pööretel. Igast vasakust teeotsast pöörasin sisse, aga onni eikusagil. Pöörasime siis jällegi mingi aja pärast otsa ringi ja pöörasime sisse sealt, kus enne peatuse tegime. Sõitsime mitu kilomeetrit kuni nägime metsalisi. Küsisin abi, kuid ka nemad ei teadnud metsaonnidest mitte midagi. Ots ringi ja tagasi. Vastu tuli sõiduauto. Peatasin ka selle kinni ning juht teadis täpselt, kus onn asub.
Tõesti- onn oli olemas. Täpselt selline nagu rmk kodukal Saeveski nimega majake pildistatud. Paraku olid selle juba mingid suvalised ratturid ööseks hõivanud. Nii palju rabelemist ja ikka ei midagi. Midagi- hakkasime Vanapagana onni otsima, mille juurde saamiseks pidi mööda seda suurt kruusateed edasi sõitma. Seda ka tegime ja kuna olime ammu juba rmk juhendi usaldusväärsuse kaodanud, hakkasime jälle kõiki teeotsi ja metsaalust dnepriga läbi kammima. Tunne oli juba nagu rattast oleks vahepeal enduro saanud. Lõpuks- peale 50 km metsa all otsimist leidsime täiesti vaba ja ülinunnu Vanapagana metsaonni.
Tsipa räämas ta oli, kuivõrd olid eelmised puhkajad sinna palju prügi jätnud, kuid siiski soe katusealune meile kahele kusagil paksus metsas. Kas saab olla veel midagi romantilisemat?
Koristasime tsipa kaminasaali ja tõime asjad sisse. Dnepr oli vastu pidanud- mis oli head meelt tekitav. Õhtu saabus ja lõin kamina alla tule. Küpsetasime eksperimendi mõttes vahukomme ning ajasime šaslõki vardasse ja süte peale. Kodust olime veel kaasa võtnud fooliumi ja kartulid (mis küll lõpuks ikkagi veidi tooreks jäid). Sõime ja rääkisime pikalt ja läksime lõime magamisasemed. Lõppude lõpuks sain mina öösel max 2 tundi magada, temake aga kiitis hommikul kui hea uni tal olnud oli.
Hommik saabus päiksega. Veel parem kui oli ilm väljas, olid meie meeleolud. Tegime veel mõnusa hommikusöögi ja kella ühe ajal me sealt lahkuma ka hakkasime. Kuna õlituli ähvardas ikka veel mootori kokku lasta, otsutasime mitte läbi Jõgeva koju sõita, vaid tuldud teed koju naasta.
Pakkisime asjad kenasti ratta peale tagasi. Kuidagi kummaline oli see, et tsikkel väga kehvasti käivitus ja esi- ja tagatuli ei töötanud. Suunad plinkisid aga jõudsasti. Sitta sellega- oli olemas vähemalt mingisugune transport, millega mõni maa sõita saab. Liikumiskiiruseks võtsin max 50 km/h (ka maanteel). Paides käisime veel ühes armsas restoranis, kust odavalt head süüa sai. Üritasin veel parklas tulesid tööle saada, kuid millegipärast see mul ei õnnestunud. Sõitsime edasi parem suund pidevalt sees.
Tagasiteel suurt midagi enam ei juhtunud. Käisime veel Aravete kardirajal, mis oli rohkem minu soov hinda uurida.
Ja niimoodi me koju jõudsime. Kõige lahedama suve lõpuks.
Ja need RMK metsaonnid on üle kõige. Kui kellelgi on vaba nädalavahetus, võiks selle seal veeta. Usun, et kahetsema ei pea.
Pildid sellest trip\'ist üritan üles panna selle nädala lõpuks, et reisi veelgi paremini iseloomustada
---------
Tsipake veel sellest õlirõhu tulest.
Kuna süda valutas, aga Automoto foorumikaaslased mind rahustasid, öeldes , et mootor ei pea 200km ilma õlita vastu, läksin ostsin Männiärist õlirõhu kella ja kruttsisin selle peale- raisk- õlirõhk 5 bari kandis. Ja mis veelgi vägevam- tuli, mis põles, näitas hoopiski laadimist. Kuradi lahe oli mõelda, et aku nii hästi vastu pidas. Sõitsin ju peale reisi veel paar päeva \"punase tulega\". 14Ah aku, kui täpne olla.
Nüüd nädalake tagasi ostsin lada laadimisrelee ja panin selle peale, kuna aga aku tühi, saan seda proovida alles selle nädala lõpus.
Praeguseks vist kõik.
Jürgen
PS! Talvel plaanis hakata taguosa ümber tegema. Valmisprodukt peaks välja nägema midagi sellist http://www.dnepr.at/ga_bogdan/bn_009.jpg
Erinevus aga selles, et numbri ja tagatule (mis koosneb kahest ümmargusest tulest) toon vasakule küljele. Varase Planeta/Jupiteri tagaporikas juba olemas ja puha.
See reis, millest esimeses postisusest tsipa rääkisin, läks ülilahedalt ja sõnulselatamatult.
Tsipa pikemalt ehk siis.
Teekond kaardil nägi ette nõndamoodi- Kadrina- Hulja- Paide- Türi- Metsaonn. Leppisime kokku, et kui tsikkel vastu peab, siis Põltsamaa ja Jõgeva kaudu tagasi.
Eelmisel õhtul pakkisin madratsid ja telgi (juhuks, kui onne ei leia või need hõivatud on) ratta külge ja vaatasin veel kiire pilguga dnepri tehnilise olukorra üle. Kõik oli OK.
Lõunaks sõitsin Huljale naisele järele ja tema juures pakkisime magasmiskotid peale. Ühe magasmiskoti kinnitasin lenksu ja esitule peale- seega spidomeetrit polnud näha. Hakkasime siis tulema minu mäletamist mööda mingi 3 ajal.
Äkitselt tee peal sureb mootor välja- mõistus ütleb- süüde väljas. Tegin hoo peal veel käega kaare üle magasmiskoti ja lükkasin võtme tagasi sisse. Mõistus ei valetanud. Kuna aga see magamiskott tiris ikka pidevalt võtit välja, tuli teha peatus ja pahatekitaja ümber paigutada. Naise seljakoti peal oli selleks hea koht.
Sõit jätkus kenasti ja mootorit säästes 70-80km/h. Järgmine peatus peale Tapat. Tüdrukul silmad märjad, kuna sadul, mille olin eelmisel õhtul valmis meisterdanud oli ikka kivi, mis kivi. Kähku seljakotist minu kampsun istumise alla ja kohe teine asi.
Peagi saabus Olerexi tankla, kust ostsin janukustutit. Jõudsime kenasti Paidesse, tegime peatuse suure linnakaardi juures. Otsustasime mitte linna sisse sõita ja seda uurida, vaid mööda linnaäärt Türile sõita. Tee äärde jäi suur Maksimarket. Kuna õhtuks oli söögi- ja joogipoolist tarvis, tegime peatuse ka seal. Kell oli seks ajaks vist juba mingi 5. Kokku sai ostetud igasugust träna, mis ei tahtnud kusagile ära mahtuda ning seeläbi šaslõkianum jäigi lenksu otsa rippuma. Paidest Türile ainult 10 km ringis- väga hea- varsti oleme kohal. Väike peatus veel Türi Säästuarketisse, veel pisikraami ja edasi.
Peagi tuli maanteelt maha kruusateele pöörata. Võtsin välja paberi, kuhu olin kodus rmk kodukalt kirjutanud onni juurde pääsemise juhendi. Kruusateed jätkus hea paarteist kilomeetrit. Kuna kaks metsaonni asusid üksteisele väga lähdal, otsustasime kõigepealt esimest otsida. Juhend nägi ette, et tuleb 15 km pärast Tagametsa poole pöörata. Dnepri odomeeter näitas juba 18 km maanteest, aga Tagametsa silti ei olnud. Tegin otsuse peatuda ja kaarti silmitseda. Just enne seda silmasin midagi hirmuäratavat. Esitule korpusel põles punane õlirõhu tuli. Mõtlesin, et ah sitta- puhkab siis 10 min mootorit ja asi korras. Otsustasime otsa ringi pöörata ja siis igast teeotsast vasakule pöörata.
Käivtasin peale peatust mootori- tuli ei kustu. Proovisin käivitada mitu korda- ikka ei midagi. Kuna edasi oli vaja sõita, me seda ka tegime. Sõitsin madalatel pööretel. Igast vasakust teeotsast pöörasin sisse, aga onni eikusagil. Pöörasime siis jällegi mingi aja pärast otsa ringi ja pöörasime sisse sealt, kus enne peatuse tegime. Sõitsime mitu kilomeetrit kuni nägime metsalisi. Küsisin abi, kuid ka nemad ei teadnud metsaonnidest mitte midagi. Ots ringi ja tagasi. Vastu tuli sõiduauto. Peatasin ka selle kinni ning juht teadis täpselt, kus onn asub.
Tõesti- onn oli olemas. Täpselt selline nagu rmk kodukal Saeveski nimega majake pildistatud. Paraku olid selle juba mingid suvalised ratturid ööseks hõivanud. Nii palju rabelemist ja ikka ei midagi. Midagi- hakkasime Vanapagana onni otsima, mille juurde saamiseks pidi mööda seda suurt kruusateed edasi sõitma. Seda ka tegime ja kuna olime ammu juba rmk juhendi usaldusväärsuse kaodanud, hakkasime jälle kõiki teeotsi ja metsaalust dnepriga läbi kammima. Tunne oli juba nagu rattast oleks vahepeal enduro saanud. Lõpuks- peale 50 km metsa all otsimist leidsime täiesti vaba ja ülinunnu Vanapagana metsaonni.
Tsipa räämas ta oli, kuivõrd olid eelmised puhkajad sinna palju prügi jätnud, kuid siiski soe katusealune meile kahele kusagil paksus metsas. Kas saab olla veel midagi romantilisemat?
Koristasime tsipa kaminasaali ja tõime asjad sisse. Dnepr oli vastu pidanud- mis oli head meelt tekitav. Õhtu saabus ja lõin kamina alla tule. Küpsetasime eksperimendi mõttes vahukomme ning ajasime šaslõki vardasse ja süte peale. Kodust olime veel kaasa võtnud fooliumi ja kartulid (mis küll lõpuks ikkagi veidi tooreks jäid). Sõime ja rääkisime pikalt ja läksime lõime magamisasemed. Lõppude lõpuks sain mina öösel max 2 tundi magada, temake aga kiitis hommikul kui hea uni tal olnud oli.
Hommik saabus päiksega. Veel parem kui oli ilm väljas, olid meie meeleolud. Tegime veel mõnusa hommikusöögi ja kella ühe ajal me sealt lahkuma ka hakkasime. Kuna õlituli ähvardas ikka veel mootori kokku lasta, otsutasime mitte läbi Jõgeva koju sõita, vaid tuldud teed koju naasta.
Pakkisime asjad kenasti ratta peale tagasi. Kuidagi kummaline oli see, et tsikkel väga kehvasti käivitus ja esi- ja tagatuli ei töötanud. Suunad plinkisid aga jõudsasti. Sitta sellega- oli olemas vähemalt mingisugune transport, millega mõni maa sõita saab. Liikumiskiiruseks võtsin max 50 km/h (ka maanteel). Paides käisime veel ühes armsas restoranis, kust odavalt head süüa sai. Üritasin veel parklas tulesid tööle saada, kuid millegipärast see mul ei õnnestunud. Sõitsime edasi parem suund pidevalt sees.
Tagasiteel suurt midagi enam ei juhtunud. Käisime veel Aravete kardirajal, mis oli rohkem minu soov hinda uurida.
Ja niimoodi me koju jõudsime. Kõige lahedama suve lõpuks.
Ja need RMK metsaonnid on üle kõige. Kui kellelgi on vaba nädalavahetus, võiks selle seal veeta. Usun, et kahetsema ei pea.
Pildid sellest trip\'ist üritan üles panna selle nädala lõpuks, et reisi veelgi paremini iseloomustada
---------
Tsipake veel sellest õlirõhu tulest.
Kuna süda valutas, aga Automoto foorumikaaslased mind rahustasid, öeldes , et mootor ei pea 200km ilma õlita vastu, läksin ostsin Männiärist õlirõhu kella ja kruttsisin selle peale- raisk- õlirõhk 5 bari kandis. Ja mis veelgi vägevam- tuli, mis põles, näitas hoopiski laadimist. Kuradi lahe oli mõelda, et aku nii hästi vastu pidas. Sõitsin ju peale reisi veel paar päeva \"punase tulega\". 14Ah aku, kui täpne olla.
Nüüd nädalake tagasi ostsin lada laadimisrelee ja panin selle peale, kuna aga aku tühi, saan seda proovida alles selle nädala lõpus.
Praeguseks vist kõik.
Jürgen
PS! Talvel plaanis hakata taguosa ümber tegema. Valmisprodukt peaks välja nägema midagi sellist http://www.dnepr.at/ga_bogdan/bn_009.jpg
Erinevus aga selles, et numbri ja tagatule (mis koosneb kahest ümmargusest tulest) toon vasakule küljele. Varase Planeta/Jupiteri tagaporikas juba olemas ja puha.
Pots ja postivahe.