16-10-2005, 19:02 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-10-2005, 19:04 PM ja muutjaks oli JyrkaEE.)
Sassile: ei oska minagi öelda, kuidas see genekas 22 volti sai ühtpidi välja anda. Ausalt öeldes ei huvita ka enam nii väga. Vaja lihtsalt uus gene saada.
Räägiks siis sellest, mis sel nädalavahetusel tehtud sai.
Kõigepealt on rõõm teistele ja kõige rohkem muidugi endale teatada, et Dnepr hakkab vaikselt ilmet võtma ning üsna lähedane lõppilme on saavutatud. Ehk siis lähemalt.
Kõigepealt hakkasin numbri ja tule alust plekist välja lõikama. Leidsin paraja jupi, mida rellaka puudumisel tavalise rauasaega pikalt saagima pidin. Järgmisel päeval käisin kohalikus ehitusmaterjalide kaupluses ja ostsin kinnituse toru ümber, millega sain kogu krempli kenasti vasakule küljele kinnitatud.
Pilt värgist: http://www.pilt.ee/photo/538382/14177734/
Kinnitused: http://www.pilt.ee/photo/538382/14177735/
Plaat on küll roostes, aga see saab värvitud jne.
Mõtlesin välja ka koha suunakate jaoks. Ise olen küll arvamusel, et kõige ilusam oleks ilma oranzide tuledeta, kuid mugavuse ja ka liiklusohutuse seisukohalt tuleb siiski need külge panna. Seega ilma summutite ja (veel ilma) tagumise sadulata peaks tagumik välja nägema hakkama enam-vähem selline (ajutiselt suunakad maalriteibiga kinni):
http://www.pilt.ee/photo/538382/14177739/
Vaikselt hakkasin ka sadulat ette valmistama. Selle aluspleki lõikasin välja vana arvuti korpusest (jälle rauasaega)- täpselt õige paksuse ja jäikusega. Istme mõõtmed tulevad 22 x 11 x 4 (cm). Et järgmisel nädalal saaks edukalt jätkata, oleks tarvis nii suurt tükikest vanast tsiklisadula poroloonist.
Kui kellelgi on pakkuda, siis oleksin väga õnnelik järeletulija.
Alusplekile jätsin ääred kahel põhjusel:
1) Äärtesse sisse augud ning nendesse needid (sarnane esiistmega)
2) Tänu äärtele peaaegu võimatu, et nahk vastu teravat serva puruneb.
Küll jäid aga servad liiga kõrged, mis tuleb hiljem rellakaga madalamaks lõigata.
Pilt: http://www.pilt.ee/photo/538382/14177730/
Ja muud rohkem ma eriti teha ei jõudnud.
Mõlgutan mõtteid, kuidas taguporikas nii kõvasti kinnitada, et see tagaistuja (enamiku ajast ~50kg) välja kannataks (ka suurtematest aukudest läbi sõites). Selleks keevitan arvatavasti 17mm toru amordi ülemise kinnituse ja porika välimise mutri vahele nii, et keermelatt sealt läbi läheks (mõlemale poole). Praegune lahendus on vaid tühise keermelati näol võrdlemisi õrnuke: http://www.pilt.ee/photo/538382/14177741/
Praeguseks kõik.
Räägiks siis sellest, mis sel nädalavahetusel tehtud sai.
Kõigepealt on rõõm teistele ja kõige rohkem muidugi endale teatada, et Dnepr hakkab vaikselt ilmet võtma ning üsna lähedane lõppilme on saavutatud. Ehk siis lähemalt.
Kõigepealt hakkasin numbri ja tule alust plekist välja lõikama. Leidsin paraja jupi, mida rellaka puudumisel tavalise rauasaega pikalt saagima pidin. Järgmisel päeval käisin kohalikus ehitusmaterjalide kaupluses ja ostsin kinnituse toru ümber, millega sain kogu krempli kenasti vasakule küljele kinnitatud.
Pilt värgist: http://www.pilt.ee/photo/538382/14177734/
Kinnitused: http://www.pilt.ee/photo/538382/14177735/
Plaat on küll roostes, aga see saab värvitud jne.
Mõtlesin välja ka koha suunakate jaoks. Ise olen küll arvamusel, et kõige ilusam oleks ilma oranzide tuledeta, kuid mugavuse ja ka liiklusohutuse seisukohalt tuleb siiski need külge panna. Seega ilma summutite ja (veel ilma) tagumise sadulata peaks tagumik välja nägema hakkama enam-vähem selline (ajutiselt suunakad maalriteibiga kinni):
http://www.pilt.ee/photo/538382/14177739/
Vaikselt hakkasin ka sadulat ette valmistama. Selle aluspleki lõikasin välja vana arvuti korpusest (jälle rauasaega)- täpselt õige paksuse ja jäikusega. Istme mõõtmed tulevad 22 x 11 x 4 (cm). Et järgmisel nädalal saaks edukalt jätkata, oleks tarvis nii suurt tükikest vanast tsiklisadula poroloonist.
Kui kellelgi on pakkuda, siis oleksin väga õnnelik järeletulija.
Alusplekile jätsin ääred kahel põhjusel:
1) Äärtesse sisse augud ning nendesse needid (sarnane esiistmega)
2) Tänu äärtele peaaegu võimatu, et nahk vastu teravat serva puruneb.
Küll jäid aga servad liiga kõrged, mis tuleb hiljem rellakaga madalamaks lõigata.
Pilt: http://www.pilt.ee/photo/538382/14177730/
Ja muud rohkem ma eriti teha ei jõudnud.
Mõlgutan mõtteid, kuidas taguporikas nii kõvasti kinnitada, et see tagaistuja (enamiku ajast ~50kg) välja kannataks (ka suurtematest aukudest läbi sõites). Selleks keevitan arvatavasti 17mm toru amordi ülemise kinnituse ja porika välimise mutri vahele nii, et keermelatt sealt läbi läheks (mõlemale poole). Praegune lahendus on vaid tühise keermelati näol võrdlemisi õrnuke: http://www.pilt.ee/photo/538382/14177741/
Praeguseks kõik.
Pots ja postivahe.