[kr8nik]

Võib-olla polnud kõik rekvireeritud sõidukid nii heas tehnilises korras, et neid kõiki oleks saanud kasutada. Seepärast jäid osa neist "doonoriteks", mille küljest oli hea vajalikke osi võtta teiste sõidukite liikvel hoidmiseks. Kolhoosile antud lehma või hobusega polnud peremehel midagi ette võtta, kuid kalli raha eest soetatud (ja seda kallima) sõiduki juures võis ju mõne väiksema vidina lahti kruvida või siis hoopis eemaldada, mis sõiduvahendit pikalt kasutada ei võimaldanud. Nii oli lootust oma auto hiljem päris tervena kätte saada ja uuesti sõidukõlbulikuks muuta.
Aga miks neid siis saksa ajal ära ei viidud? Võib-olla osa viidigi endiste peremeeste poolt minema, kuid ei maksa unustada, et enne sakslaste siiajõudmist oli toimunud küüditamine ning paljusid autoomanikke polnud võib-olla enam üldse Eestimaa pinnal. Tol ajal piisas ehk ainult auto omamise faktist, et Siberi rongile priipiletit saada. Pealegi oli ka sakslastel sõiduvahendeid vaja ning oma auto äratoomine ja korrastamine omaniku poolt oleks olnud päris kindlaks garantiiks sellest ilmajäämisel.
Ja miks neid ei õhitud? Arvan, et taganevatel punavägedel oli kümneid ja kümneid tähtsamaid asju teha kui selle "vrakigalerii" õhkimine.