[valdo]

Esiteks - kas jutt puudutab ainult Moskva tehase M-1-A rattaid? Teatavasti hakkas sõja järel DKW RT 125 enam-vähem 100% replikat valmistama lisaks Moskva tehasele ka Minski ja Degtjarovi nimeline tehas. Minski töö kandis ka tähist M-1-A (kuigi ta oli Moskva omast erinev), kuid Degtjarovi nimelise tehase töö kandis tähist K-125 ja oli ja Moskva omast veelgi enam erinev (sh elektrisüsteemi osas).

Teiseks - millise põlvkonna mudelist käib jutt? Teatavasti muutus kõigi kolme tehases aastatega nii mitmeidki detaile - tööriistakarp, esiotsa vedrustus, bensiinipaak ja selle kirjade kuju jms. Need pisimuudatused muselitähist ei puudutanud, hiljem suurte muudatustega kaasnes kõigis kolmes tehases ka mudelinime muutus - M-1-A asemele tuli M-1-M, K-125 asemele K-55 jne. Algselt jäika tagaossa ilmus siis vedrustus, muutus porilaudade kuju jms. Muide - rahvasuus nimetati neid aparaate "moskvateks" ikka edasi, seda niikaua kui DKW RT 125-lt "laenatud" 125ne kolmekäiguline mootor veel kasutuses oli.

Kasuta foorumi otsingut, kunagi aastat poolteist-kaks tagasi sai kõiki "moskvalaste" mudelid ja nende eripärasid siin foorumis palju lahatud.

Mis puudutab töömahtu, siis kõik Vene 125sed on selles osas 1939. aastal debüteerinud DKW RT 125 koopiad, omades 52 mm silindriläbimõõtu ja 58 mm kolvikäiku. Väike matemaatiline tehe annab töömahuks 123,175 kuupsentimeetrit. Muide - Vene Minskid olid samade (52/58 mm) näitajatega veel 1980ndatelgi...

Mis piltidesse puutub, siis http://www.autogallery.org.ru/moskva.jpg abiks. Sama ratast võid muide restaureeritruna kaeda Kurtnas, Urmas Teeraule kuuluvas mootorrattamuuseumis.