Teedest, ehitistest ja sildadest

Meenutus sellisest piirkonnast Tallinnas nagu Keldrimäe. Keldrimäe hakkas muutuma peale seda, kui alustati paneelmajade ehitamistega ja muidugi olümpiamängudega. Paneelmajade vahele alles jäänud puitmaju on lammutatud aegamööda kogu 80-ndate aja vältel ja ka praegu tõmmatakse seal maha vanu maju. Eestiaegsetest hoovidest on mõnes kohas siiani järgi viljapuid.

Olümpia esine, kus hetkel veel on parkimisplats, mäletan ähmaselt lammutatavaid puumaju ja tänavaid, mille nimetused ei meenu. Olümpia asemel olla olnud puidust koolimaja. Ühe tänava munakivi sillutise jäänuseid võib praegugi veel näha - läheb Olümpia eest, parkimisplatsi aia kõrvalt alla paneelmajade poole. Kogu ala sai nimetuse seal asunud suure kivist keldri järgi. Asus see praeguse tasulise parkla asemel, mis jääb Liivamäe tän. hetkel ehitatava uue maja kõrvale. Kelder lammutati kuskil 80-ndate alguses. Ei ole kindel, et praegu parkla ühes servas olev kivisein on meenutus sellest keldrist.

Aidsiennetus asutus, mis asub Mardi tänaval, oli eesti ajal lõbumaja (kogu Mardi tän oli kahtlase kuulusega). Vastas olev Lennuki tän. saun oli 80-ndatel pikka aega "remondis", muutudes sisuliselt varemeteks. Siiski enne vene aja lõppu ehitati see ilus paekivist asutus siiski üles. Seal samas oli Veski tän. Vaatasin huvi pärast regio.delfi.ee annab siiani tänava koha, kuigi seal enam ühtegi maja ei ole.

Keskturu hoone ehitamisega tuli keskturg oma piiridest välja parklatesse, kui hoone valmis sai (ehitati oma 5-6 aastat vähemalt), siis turg oma platsile enam tagasi ei kolinud vaid jäigi laiutama. Mäletan, et aegajalt korraldati keskturu parklas vigursõidu võistlusi. Sügiseti oli parklas mitmeid suuri veoautosid (Kamaz, Maz jms) lõunavabariikidest arbuuside ja melonitega. Et sooja saada, panid nad oma autod ööseks tööle, levitades hirmsat haisu. Kohalikud poisikesed turult arbuuse ei ostnud. Alguses oli parklad ilma asfaltkatteta liiva väljakud. Suviti olid tuulega hirmsad liivatormid. Seal kus praegu on keskturul Grossi pood oli enne avalik kemmerg.

Tartu mnt.-l, Eha kino vastas oli juuksur, selle kõrval suur silt "Ülekäiku ei ole! - Прохода нет! Maja veel alles, kuid Tartu mnt. laiendamisega seoses ilmselt mitte kauaks.

Bussijaama juures, Odra tän miilitsa asutuse kõrval olid stendid, kus võis piltidelt näha erinevaid avariisid, kõrval tekst kuidas ja miks need juhtusid. Pea alati oli samas asuvas parklas mõni avarii teinud sõiduk, ilmselt miiltsatele ettenäitamiseks sinna veetud. Bussijaama taga oli suur tehas, mille katuselt veerisin suure vaevaga kokku - PROMBRIBOR, siiamaani vaevab, et mida see tähendas. Bussijaama vastas, Jakobi tänava alguses oli punasest plekist putka, asutus, mis võttis vastu kaltse ja vanapaberit, tasuks võis osta WC paberit näiteks.

Praeguse Gildi (Pioneeride) tänava Juhkentali (Liivalaia) poolses otsas oli mingi tehase tootmistsehh. Meenuvad sellise asutuse sildid nagu "Teras". Praegu on seal lasteaed. Tootmishoonetest on vist veel järgi lasteaia hoovis asuv paekivist müürike. Selle tehase territooriumilt sai õhukesi, 3-4 mm läbimõõduga alumiiniumist litreid. Need olid heaks "valuutaks" koolis.

Maakri tän piirkonnas olid veel tänavad Kuke, Kana, Pääsukese... Kuke ja Pääsukese tulevad eelnimetatud regio kaardil veel nähtavale. Kuna Maakri tän. ümbrust on enne juba siin lahatud, siis ei hakka seda kordama. Ühispanga maja asemel mäletan puumaju, hiljem oli seal trammide ümberkeeramise koht, mis tehti vist mingi suurema trammiteede remondi ajaks. Rööbaste kohad on seal asuvast parkimisplatsi olematust sillutisest täitsa aimatavad.

Lõpetakski siia oma lapsepõlve maastiku kirjeldamise.

----
Kirjutist üleluguedes tundub, et mõni osa sellest sobiks rohkem teemasse "Meenutusi nõukogude ajast", ärge siis väga lööge.
Vasta


Sõnumeid selles teemas



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne