[valdo]

Meenutus sellisest piirkonnast Tallinnas nagu Keldrimäe. Keldrimäe hakkas muutuma peale seda, kui alustati paneelmajade ehitamistega ja muidugi olümpiamängudega. Paneelmajade vahele alles jäänud puitmaju on lammutatud aegamööda kogu 80-ndate aja vältel ja ka praegu tõmmatakse seal maha vanu maju. Eestiaegsetest hoovidest on mõnes kohas siiani järgi viljapuid.

Eriti omapärane oli minu arvates Imanta tänava lõpp. Nimelt praegune Lauteri tänav kandis varem Imanta nime ning ta ei lõppenud Paberi tänaval ära, vaid läks sellest üle, suubudes terava nurga all Juhkentalisse (mis tollal Liivalaja nime kandis). Mäletan üsna hästi just Imanta tänava lõpu ja selle ümbruse hoonestust.

Olümpia esine, kus hetkel veel on parkimisplats, mäletan ähmaselt lammutatavaid puumaju ja tänavaid, mille nimetused ei meenu. Olümpia asemel olla olnud puidust koolimaja. Ühe tänava munakivi sillutise

See oli puumaju täis jah. Kuni vana Härjapea jõe seängini muide, mis Juhkentali tänavast Kaasani kiriku poole on lohuna veel praegugi selgelt näha mingil lõigul. Õnneks jäi alles ajalooline (müüride osas isegi keskaega ulatuv) Pleekmäe veskihoone, selles hoones (praeguse aadressiga Juhentali 11) asub ITC Arvutite jt kontorid, kuigi maja on tohutult ümber ehitatud.

Tartu mnt.-l, Eha kino vastas oli juuksur, selle kõrval suur silt "Ülekäiku ei ole! - Прохода нет! Maja veel alles, kuid Tartu mnt. laiendamisega seoses ilmselt mitte kauaks.

Eriti kahju on Eha enda kohal asuvast puitmajast, millel oli kõigile muule lisaks veel kultuurilooline tähendus, kuna 20. sajandi algul on siurulased seal koos käinud. Aga noh... N.Liidu ajal oli Marie Under kui "sotsialistlikult kodumaalt" põgenenu põlu all ja eks see oli üheks põhjuseks, miks maja lammutati. Suured puud Eha läheduses on sellest ajast veel.

tehas, mille katuselt veerisin suure vaevaga kokku - PROMBRIBOR, siiamaani vaevab, et mida see tähendas. Bussijaama vastas, Jakobi

Tööstusaparaat. PROM nagu промышленность (vene k. tööstus) PRIBOR nagu прибор (vene k. aparaat).

Maakri tän piirkonnas olid veel tänavad Kuke, Kana, Pääsukese... Kuke ja Pääsukese tulevad eelnimetatud regio kaardil veel nähtavale. Kuna Maakri tän. ümbrust on enne juba siin lahatud, siis ei hakka seda kordama. Ühispanga maja asemel mäletan puumaju, hiljem oli seal trammide ümberkeeramise koht, mis tehti vist mingi suurema

Oi, sellest paigast on väga kahju! Tegu on ju Tallinna kivisilla eeslinnaga(Jaani seegi tagusega), mis jäi 1710. aastal Põhjasõja ajal ainsana Tallinna eeslinnadest hävitamata! Eks kardeti seegis olnud leeprahaigeid... Seepärast ma usun, et osalt 1944. aasta märtsipommitamises hävinud hoonestuses (Väike-Tartu mnt, Töölisteater, sünagoog jne) ning edasi 1950-90te aastate lammutuses hävinu seas võis olla isegi rootsiaegseidki puumaju. Kas just tervikuna, aga osalt kindlasti. Vähemalt Väike-Tartu mnt, Maakri tänav, Kuke tänav, Kana tänav jt olid 1680te aastate Waxelbergi plaanil kenasti olemas (minul on selle plaani koopia)!

Kõigepealt hävis 1944. aasta pommitamises Kuke tänava läänepoolne osa ja Väike-Tartu maantee ümbrus. Sealt lõuna poole olid vanad puitasumid aga säilinud veel hiljemgi! Mäletan, et neid lammutati jupphaaval 1970-80tel aastatel, kui kerkisid Kaubamaja juurdeehitus (B-korpus) Ametiühingutemaja, Maanteeameti arvutuskeskus, Turisti pood jne. Ja veel 1980tel oli Ametiühingute maja ja Maakri t vahelisel alal väga arhailisi puitmaju - selgelt on meeles, kui neid lammutati! Ma kahetsen üliväga, et ma siis (erinevalt praegusest) ei päästnud aktiivselt akna sepisnurki, viilukaunistusi jms... On ka üliväga kahju, et ei päästnud lammutustööde käigus paljandunud Väike-Tartu mnt eestiaegset tänavasilti ühel majal!

Maakri, Kana ja Kuke tänav läksid maha viimasena, kui alustati Astlanda hotelli ehitusega. Tühi plats seisis seal kaua, seni kuni lõpuks ehitati sinna Radissoni hotell.

Ja lõpuks viimane detail. Kui 1982 (või ka 1981, täpselt enam ei mäleta) alustati Turisti poe (praegune klubi Parlament) kohal asunud puithoonete lammutamisega, siis mäletan üht kitsast pikka kinnistu sügavusse jooksnud arhalist puithoonet. Kui ekskavaator seda segi mudrama hakkas, paljandusid ümarpalgid ja sepanaeltega konstruktsioonid ning kaupluseruumis faasitud servadega talalaed, millelt võis aimata midagi maalingutetaolist. Tollal ma ei teadnud väga palju arhitektuuristiilidest, kuid nüüd tagantjärele võin nende detailide järgi hinnata seda hoonet pärinevaks kas 18. sajandi algusest või koguni 17. sajandi lõpust.