[valdo]

Leidsin netist hr.Ülo Tootseni kodukalt tolle 1976.aasta reisi (uazikuga Tallinnast Vladivostokki) päeviku käsikirja.
Link:
http://www.hot.ee/ylot/kahe_mere_vahel.htm

See jutt näitab kujukalt, kui pikk tee on N.Liidul / Venemaal USAle ja teisetele lääneriikidele järele jõuda.

Nimelt algas Venemaa poolt Siberi hõivamine ning USA poolt Metsiku Lääne sihiteadlik hõivamine enam-vähem samal ajastul 19. sajandil. Veel 1840-50tel aastatel ei olnud ei USAl Läänerannikuga ega Venemaal Kaug-Idaga korralikke ühendusteid.

USAs hakati aga 19. sajandil lõpul vägagi hoogsalt raudteid ja hiljem ka maanteid ehitama. Venemaa sai meeletute jõupingutuste ja tohutu töö tulemusena 1904 valmis esimese ühendustee - Siberi raudtee. Ja enne Vladivostokki kulges see läbi Hiina (Harbiini) - põhjapoolne mägine maastik loeti ühendusteede ehitamise jaoks sobimatuks.

N.Liidu ajastul ehitati Siberi raudteele ka looge, mis võimaldas Vladivostokki pääseda Hiinasse põikamata. USAs ehitati tollal Läänerannikule jõudmiseks välja aga ülikorralik maan- ja raudteede võrk!
Samal ajal aga jäi Siberi raudtee ainsaks Kaug-Ida ühendusteeks N.Liidus ja on seda tänini! Kardan, et autoga liikleja oleks täna samas seisus kui need vaprad Eesti poisid 30 aastat tagasi. Ehk siis vaevalt Ulan-Udest Birobidžani saab praegugi muud moodi kui vaid rongiga. Võibolla vaid "kõikjalsõitja" Hummer H1 oleks ehk erandiks... aga ma ei ole ka selles kindel.

Igatahes müts maha nende kolme mehe ees selle eest, mis nad 30 aastat tagasi korda saatsid!