15-02-2006, 18:20 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-02-2006, 18:22 PM ja muutjaks oli Ishijupp.)
Loen ja püüan mõistatada millega tegemist on, aga päris hästi pihta ei saa. Ehk keegi targem võtab mõtte otsast kinni ja oskab edasi viia....
1. 200 kraadi madalam sulamistäpp viitab sellele, et tegu on mitte puhta alumiiniumiga vaid sulamiga- ka alumiiniumist suurem tugevus kinnitab seda.
2. Lokaalne kuumenemine kuni 800 kraadini tähendab mingi reaktsiooni toimumist. Samas- selline eksotermiline reaktsioon on reeglina tormiline ja kulgeb sädemepilve saatel (näiteks termiidi põlemine- Al + raudoksiid), lokaalseks sellist reaktsiooni ei saa kuidagi pidada ja fotodelt pole kah midagi sellist näha, mis kinnitaks tormilist reaktsiooni.
3. Alumiiniumi katab väga tihe oksiidikiht, millest on liite saamiseks vaja lahti saada. Al2O3 on tuntud loodusest- nimelt ta on savi põhikomponent, seega passiivne kui kurat. Teoreetiliselt (parandage kui eksin) peaks ta andma termiidile sarnase reaktsiooni endast aktiivsemate metallidega- näiteks magneesiumiga, mille tulemuseks on magneesiumoksiid ja metalliline alumiinium. Kui nimetatud reaktsioon tõesti toimub ja keevitusvarda aktiivkomponendiks on magneesium, siis on see reaktsioon tugevalt eksotermiline, kuumenemine lokaalne (reageerib ainult keevitatava detaili pinnal olev oksiid), oksiidikihist ollakse lahti saadud (v.a. hajali paiknevad magneesiumoksiidi osakesed) ja tee keevisliite saamiseks valla. Muide- alumiiniumi ja magneesiumi sulam on tunduvalt kõvem kui alumiinium üksinda....
Sellised mõlgutused siis. Võin ka rämedalt puusse panna, aga muud ei oska välja mõelda.
1. 200 kraadi madalam sulamistäpp viitab sellele, et tegu on mitte puhta alumiiniumiga vaid sulamiga- ka alumiiniumist suurem tugevus kinnitab seda.
2. Lokaalne kuumenemine kuni 800 kraadini tähendab mingi reaktsiooni toimumist. Samas- selline eksotermiline reaktsioon on reeglina tormiline ja kulgeb sädemepilve saatel (näiteks termiidi põlemine- Al + raudoksiid), lokaalseks sellist reaktsiooni ei saa kuidagi pidada ja fotodelt pole kah midagi sellist näha, mis kinnitaks tormilist reaktsiooni.
3. Alumiiniumi katab väga tihe oksiidikiht, millest on liite saamiseks vaja lahti saada. Al2O3 on tuntud loodusest- nimelt ta on savi põhikomponent, seega passiivne kui kurat. Teoreetiliselt (parandage kui eksin) peaks ta andma termiidile sarnase reaktsiooni endast aktiivsemate metallidega- näiteks magneesiumiga, mille tulemuseks on magneesiumoksiid ja metalliline alumiinium. Kui nimetatud reaktsioon tõesti toimub ja keevitusvarda aktiivkomponendiks on magneesium, siis on see reaktsioon tugevalt eksotermiline, kuumenemine lokaalne (reageerib ainult keevitatava detaili pinnal olev oksiid), oksiidikihist ollakse lahti saadud (v.a. hajali paiknevad magneesiumoksiidi osakesed) ja tee keevisliite saamiseks valla. Muide- alumiiniumi ja magneesiumi sulam on tunduvalt kõvem kui alumiinium üksinda....
Sellised mõlgutused siis. Võin ka rämedalt puusse panna, aga muud ei oska välja mõelda.