31-03-2006, 21:57 PM
vot ma ei tea kus need saarestikud asuvad, igatahes, tean et traallaevad käisid agaralt angoola äärsel (aafrika) kala püüdmas, sh ka minu vanaisa koos oma traaliga. ning jutte mis ta rääkinud on, on palju, samuti ka pilte, kuid pole näinud neid pilte kus neid palju oleks olnud.
too oli aeg millest on mälestusi, näiteks olid seal suured sääsed, millest oli raske lahti saada, rahvas sõbralik, vanaisa ehk kapten oli jutukas, ning polnud ka kahtlust et leidis seal sõpru. ja üks oli kohe väga sõber, käis ja tiirutas.
Samuti minu onu on seal käinud, temal oli selline juhus et eestiajal oli aafrikamaale mindud, ja millegi pärast need võeti vahele, seda ma ei tea mispärast aga ei lubatud riigist välja. Nii nad kepslesid seal sadamalinnas. Vastuvõetamatu oli muidugi palavus, sellest ei saanud üle ega ümber, laev ise ka suur , mis kogub soojust. Tegid isegi sellise nalja, et üritasid põgeneda. Kõik virki värki otsad lahti ja tuld. said juba pikamaa edasi, kui piirivalvur edasi tulid, seekord olid "pigi" väga vihased. midagi halba, ja läksid tagasi. aega neil tuli olla seal kuudes. aga kui kord tulema said, ei läinud nad enam tagasi.
Vanaisa juttudest veelniipalju kui ta käis taanimaalt hiiumaal tehtud purjekat toomas. Asi oli selline et anti korraldus et see sealt mingit moodi ära tuua. Vanaisa muidugi kõhkles, kas see puksiir ikka veab ära. aga mis seal ikka aeti meeskond kokku, toidud, kütted, ja kurs pandi taani poole teele. kui nad selle üles kord leidsid oli vaatepilt jube. mädanenud ja siiski ta seisis küll koos, aga kui oleks torm vms, oleks jama olnud. aga kui juba kord tuldud peab sappa võtma. mingu siis põhja, kui peab.
Vanaisa ikka räägib kuidas nende auks sildadel tehti laevadele silla luugid lahti, et läbi saaks. et kuidas autod kõik seisid virki värki ja nemad siis mööda lähevad, see puupurjeka jurakas järel on. no ta ise saarlane ka, näeb ülepika aja selliseid asju. võeti siis kurss hiiumaa poole. ahjaa purjeka nimi on alari, ehk tuttavgi? purjeka peale pandi ka üks mees. temal oli raske, sest osad puuosad olid sellised et sõrm läbi. ja kui oleks torm tulnud, siis hoia keela. aga õnneks oli nende teele armu, ei tormi ega midagi, vaikne pidevalt . Jõutsid siis alariga koos hiiumaale, selline pidu ja tants oli valla. huvilisi oli palju. tehti pilti tehti intervjuud. seega lõppes tema reisid ka välismaades. ahjaa võib olla riias on vahest.
too oli aeg millest on mälestusi, näiteks olid seal suured sääsed, millest oli raske lahti saada, rahvas sõbralik, vanaisa ehk kapten oli jutukas, ning polnud ka kahtlust et leidis seal sõpru. ja üks oli kohe väga sõber, käis ja tiirutas.
Samuti minu onu on seal käinud, temal oli selline juhus et eestiajal oli aafrikamaale mindud, ja millegi pärast need võeti vahele, seda ma ei tea mispärast aga ei lubatud riigist välja. Nii nad kepslesid seal sadamalinnas. Vastuvõetamatu oli muidugi palavus, sellest ei saanud üle ega ümber, laev ise ka suur , mis kogub soojust. Tegid isegi sellise nalja, et üritasid põgeneda. Kõik virki värki otsad lahti ja tuld. said juba pikamaa edasi, kui piirivalvur edasi tulid, seekord olid "pigi" väga vihased. midagi halba, ja läksid tagasi. aega neil tuli olla seal kuudes. aga kui kord tulema said, ei läinud nad enam tagasi.
Vanaisa juttudest veelniipalju kui ta käis taanimaalt hiiumaal tehtud purjekat toomas. Asi oli selline et anti korraldus et see sealt mingit moodi ära tuua. Vanaisa muidugi kõhkles, kas see puksiir ikka veab ära. aga mis seal ikka aeti meeskond kokku, toidud, kütted, ja kurs pandi taani poole teele. kui nad selle üles kord leidsid oli vaatepilt jube. mädanenud ja siiski ta seisis küll koos, aga kui oleks torm vms, oleks jama olnud. aga kui juba kord tuldud peab sappa võtma. mingu siis põhja, kui peab.
Vanaisa ikka räägib kuidas nende auks sildadel tehti laevadele silla luugid lahti, et läbi saaks. et kuidas autod kõik seisid virki värki ja nemad siis mööda lähevad, see puupurjeka jurakas järel on. no ta ise saarlane ka, näeb ülepika aja selliseid asju. võeti siis kurss hiiumaa poole. ahjaa purjeka nimi on alari, ehk tuttavgi? purjeka peale pandi ka üks mees. temal oli raske, sest osad puuosad olid sellised et sõrm läbi. ja kui oleks torm tulnud, siis hoia keela. aga õnneks oli nende teele armu, ei tormi ega midagi, vaikne pidevalt . Jõutsid siis alariga koos hiiumaale, selline pidu ja tants oli valla. huvilisi oli palju. tehti pilti tehti intervjuud. seega lõppes tema reisid ka välismaades. ahjaa võib olla riias on vahest.
Vana tehnika ja veokite huviline