[valdo]

Mis vahe siis mähisel ja kondensaatoril on.

Kondensaatori moodustavad on kaks üksteise lähedal asuvat plaati, millel omavahel galvaanilist ühendust ei ole.  Mähise (induktiivsuse) moodustab suvaline (rulli)mässtitud traat, mis induktiivsuse suurendamiseks on tavaliselt keritud magnetiliseset materjalist (tihti terasest) südamikule.

Kondensaatori ja induktiisvsuse idee on selles, et vahelduvvoolu ning alalisvoolu läbilaskmise omadused on neil väga erinevad. Kondensaator alalisvoolu läbi ei lase, vahelduvvoolu aga küll. Ning mida suurem on vahelduvvoolu sagedus, seda vähem (reaktiiv)takistust ta vahelduvvoolule ostutab ehk seda väiksema takistusega vahelduvvool teda läbib.

Induktiivsusega (pooliga e mähisega) on lood aga just risti vastupidised. Alalisvool läheb sealt täie mühinaga ehk ilma takistuist avaldamata läbi, st jääb ainult traadi enda takistus. Ehk siis alalisvoolu korral ei mängi takistuse juures rolli, kas traat on sirge võion ta "krussis".

Vaheldusvoolu korral rakendab "krussis" traat aga täiendavat (reaktiiv)takistust. Põhjuseks asjaolu, et muutuva voolu poolt tekitatud magnetväli hakkab "krussis" traadi puhul iseennast "takistama". Elektrotehnikud nimetavad seda nähtust elektromotoorjõuks.

Seetõttu - mida kiiremini vahelduvool "ringi kargleb" ehk mida suurem voolu sagedus, seda rohkem "krussis" traat (induktiivsus  ehk pool) vahelduvvoolule takistust osutab. Terassüdamikuga pooli korral on mõnekümne Hz juures induktiivtakistus juba VÄGA PALJU suurem kui traadi passiivtakistus (st takistus avalisvoolu jaoks).

RTFM ehk need põhitõed on igas elektrotehnikaõpikus sees.

... mähis võib ka tules olla ja ma ka järeldan, et see one üks ja see sama kuna tuledes on ju kondensaatorid olemas, aga mul neid ei ole.

Arvatavasti püüad Sa rääkida tule drosselpoolist, mille idee seisneb järgnevas.

Ilma regulaatorita elementaarsel vahelduvvoolugeneraatoril (püsimagnet lihtsalt miski pooli ligidalt ringiratast läbi vuhisemas või vastupidi) on lihtsalt selline paha ja ebameeldiv  omadus, et lisaks sagedusele kõigub mootori pöörete muutudes hirmsamat moodi ka väljundpinge. Ehk kui sinna taha ühendada tavaline hõõglamp, siis väikestel pööretel helendab see vaevu-vaevu nagu jaaniussikene, vähegi suurema vungi korral aga põleb lihtsalt heleda sähvatusega läbi.

Et seda efekti vähendada, ühendatakse pirniga järjestikku drosselpool ehk induktiivsus. Ehk kui pööred (ja sellega seoses ka voolu sagedus) on väikesed ja elementaar-generaatori väljundpinge sellega seoses kahh, siis enamik pinget langeb pirni peale, kuna drosselpool väikese sageduse korral eriti voolule mingit takistust ei avalda.  Pöörete ja sellega seoses aga ka voolusageduse suurenemisel avaldab drosselpool  järjest suuremat takistust, mistõttu järjest rohkem pingelangu jääb pooli kanda, mitte aga pirni peale. Kuna sagedusega koos tõusis ülespoole ka pinge, siis "võtabki" selline skeem pirni "eest" osa "liigset" pinget ära, lastes pirnikesel üsna rahulikult "stabiilselt elu elada".

Tulemuseks on küllaltki lihtne lahendus, kuidas pirnile langev pinge ei sõltu drastiliselt mootori pööretest ehk siis pirn näitab miskimoodi rahuldavalt valgust nii väikeste kui ka keskmiste ja suurte pöörete korral.

Kui Sa eelnevast jutust midagigi aru said, siis vast taipasid, et kondensaator on sellises rollis täiesti mõttetu, kuna tema (reaktiiv)takistus hoopistükkis väheneb sageduse suurenedes, meil on aga vaja just risti vastupidist...